Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6; 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 03.12.2013 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse A Li vastu võlgnevuse 13 339.94 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Eesti Vabariik 26.04.2011 sõlminud kostjaga maa ostu-müügi-, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu. Lepingu objektiks oli 9,44 ha suurune xxxx maaüksus, katastritunnusega 92701:001:0900 asukohaga xxxx. Lepingu objekti maksumuseks oli 2 150 515 krooni ehk 137 442.96 eurot. Lepingu objekti maksumusest on tasutud 250 515 krooni (16010,83 eurot) enne lepingu sõlmimist. Lepingu punktis 5.3, 5.4, 5.5 lepiti kokku, et ülejäänud maa müügihind 1 900 000.- krooni (121432,13 eurot) tasutakse 50 aasta jooksul kindlatel tähtaegadel arvestusega 38000.- krooni (2428,64 eurot) aastas. Ostja tasub intresse 5 % maksetähtajal tasumisele kuuluvast summast ja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Nimetatud maatüki kohta avati kinnistusregistriosa numbriga xxxx ja IV jakku kanti hüpoteek summas 1 900 000 EEK (121432,13 eurot) Eesti Vabariigi kasuks. A L lepingujärgseid järelmaksu osamakseid tasunud ei ole ja maavalitsus on esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks 17.04.2002. a ning hiljem avaldust täiendanud. Kinnistu on müüdud kohtutäituri poolt enampakkumisel 18.07.2013 ja kinnistusraamatusse sisse kantud 29.07.2013 uus omanik ning kustutatud hüpoteek. Kinnistu müügi seisuga 18.07.2013 oli kogu tasumata lepingujärgse nõude suurus 156404,69 eurot, millest jooksvaks maksetähtajaks (10.07.2013) oli tasumata järelmaksu suurus 30358,03 eurot, intress 1517,93 eurot ja viivis (18.07.2013 seisuga) 33394,01 eurot. Täitemenetlusest on laekunud xxxx maaüksuse võlgnevuse katteks ainult pärast kinnistu müüki summas 3609,26 eurot, millega kustutati viivisevõlgnevust (arvestades perioodi algusest), mis sai laekunud summast kaetud ainult osaliselt. Täitemenetlus on lõpetatud täitemenetluse lõpetamise otsusega 01.08.2013 nr 3525. Tehingust tulenevate korduvate kohustuste täitmisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lähtuvalt 3-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 154 teise lause järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Graafikujärgsed maksetähtajad on kaks korda aastas 10. jaanuar ja 10. juuli. Aegumata on võlgnevus

alates 11.01.2010 (10.01.2010 maksekuupäev) ja viimane graafikujärgne jooksev maksetähtaeg oli 10.07.2013. Võlgnevus antud lepingu järgi perioodil alates 11.01.2010 kuni 02.12.2013 on järelmaksu osas 9714,56 eurot, intressivõlgnevus 485,76 eurot ja viivisevõlgnevus 3139,62 eurot, kokku 13339,94 eurot. Viivise määr 0,05% päevas. Viivis on arvestatud perioodi 11.01.2010 kuni 02.12.2013 eest. A L ́ile on 11.10. 2013 tähitud kirjaga nr 8-3/2013/2019 saadetud meeldetuletus, kuid ta ei ole vastanud ega hakanud oma võlgnevust likvideerima. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja perioodi 11.01.2010 kuni 02.12.2013 eest järelmaksu võlgnevus 9714,56 eurot, intressivõlgnevus 485,76 eurot ja viivisevõlgnevus 3139,62 eurot (viivise määr 0,05% päevas, viivise arvestamise periood 11.01.2010 kuni 02.12.2013). Kokku on võlgnevus 13339,94 eurot. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank 10220034796011, Swedbank 221023778606, Nordea Bank 17001577198 või Danske Bank 333416110002, viitenumber Xxxx maaüksuse suhtes 10262070121682. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 28.04.2014. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 10.06.2014. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teada avaldati 28.04.2014 ja loeti kättetoimetatuks 13.05.2014, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 27.05.2014. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagi hinnaks on käesoleval juhul 13 339.94 eurot, milliselt summalt kuulub Riigilõivuseaduse alusel tasumisele riigilõiv 550 eurot (so väiksem määr). TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv 550 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.