2-13-17017/36 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-13-17017 möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid, Hageja K.K. esitas 27.02.2013 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse ja selle täienduse (töövaidluskomisjoni, edaspidi TVK, toimik võetud käesoleva asja materjalide juurde), milles palus kohustada tööandjat Cegraf Rakennus OÜ-d (kostja) esitama hagejale kirjalikult töölepingu alates veebruarist 2012 sõlmitud töösuhte kohta ja igakuist töötasu väljamaksmist tõendava dokumendi ning mõista tööandjalt välja 2012.a augustikuu eest osaliselt saamatajäänud töötasu netosummas 600 eurot. Töövaidluskomisjoni 13.03.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-1/389 (tl 6-9) rahuldati K.K. avaldus täies ulatuses. TVK: 1) luges poolte vahel sõlmituks töölepingu alates 01.02.2012; 2) kohustas tööandjat andma töötajale kätte kirjaliku töölepingu ja kirjaliku õiendi tööandja poolt töölepingulise suhte alusel makstud töötasu summade kohta ning 3) mõistis Cegraf Rakennus OÜ-lt hageja kasuks välja augustikuu 2012 töötasu netosummas 600 eurot. Kostja pöördus 16.04.2013 avaldusega (tl 3-5, ka 19-21) kohtusse, leides, et TVK otsus ei ole põhjendatud osas, millega hageja/töötaja nõuded rahuldati. Kostja palub läbi vaadata hagimenetluse korras ülalnimetatud TVK otsuse 2. ja 3. punkti, oma avaldust põhjendab kostja sellega, et hageja ei ole kunagi kostja heaks tööd teinud ega OÜ-s Cegraf Rakennus tööl käinud. Töösuhe poolte vahel puudub, kostjale teadaolevalt töötas hageja kostja Soome äripartneri Joter OY juures, mille kohta on kostja esitanud Joter OY e-kirja (koos tõlkega tl 185-188). Nimetatud kirja kohaselt ilmus hageja 18.08.2012 tööle just selle tööandja juures, see oli tema viimane tööpäev ja töösuhte lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ilmus objektile alkoholijoobe seisundis. Kohtu nõudel hageja poolt vormistatud hagiavalduse (tl 163-166) ja hageja poolt esitatud muude menetlusdokumentide (tl 194-195 ja 204-205) kohaselt leiab hageja, et kuna kostja avalduses puudub taotlus TVK otsuse resolutsiooni punkt 1 suhtes, siis on töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud. Juhul, kui kohus leiab, et töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud resolutsiooni üheski punktis, tõendab hageja pooltevahelise töösuhte olemasolu Soome Vabariigis töötamiseks hagejale väljastatud tööloaga, millelt nähtub tööloa taotlejana kostja (tl 167). Töölubadele märgitakse esimese ettevõttena tööloa tellinud ettevõte ning lisaks ettevõtted, kes on peatöövõtjad ning kellele tööluba taotlenud ettevõte alltöövõttu teostab. Sellest tulenevalt ei pea paika kostja väited selle kohta, et hageja ei ole kostja alluvuses töötanud ning kostjale mingit tööd teinud. Lisaks on kostja ise TVK otsuse kohaselt aktsepteerinud komisjonile edastatud vastuses (töövaidluskomisjoni toimiku tl 21) hageja ja kostja vahelise töösuhte olemasolu. Hageja märgib, et töötas perioodil 06.-19.08.2012 kostjaga sõlmitud (suulise) töölepingu alusel nädalasiseselt 9,5 töötundi ning kahel laupäevasel päeval 4 töötundi, mis teeb kogu tööajaks 103 töötundi. Kuna kostja ei ole hageja nõudmistele vaatamata esitanud hagejale

Tsiviilasi nr 2-13-17017 kirjalikku töölepingut, ei ole hagejal võimalik suulise kokkuleppe alusel määratud töötasu suurust tõendada, kuid hageja kinnitusel pooled leppisid kokku netotöötasus 12 eurot tunnis. Kostja on jätnud hagejale tasumata osaliselt perioodil 06.-19.08.2012 tehtud töö eest, tasudes 637 eurot, kuigi kokku pidi tasuma 103x12= 1236 eurot. Seega palub hageja välja mõista 599 eurot saamatajäänud töötasuna. Hageja on esile toonud, et kostja juhatuse liige T.K. on 2012.aastal teinud hagejale ülekandeid kogusummas 6320 eurot (tl 196-197). Kuna hageja ja kostja vahel puuduvad muud õigussuhted, saab tegemist olla üksnes töötasu maksmise eesmärgil tehtud ülekannetega. Vastavat asjaolu kinnitab lisaks fakt, et kostja on oma maksudeklaratsiooni kokkuvõtte kohaselt tasunud 2012 K.K. eest märtsikuus sotsiaalmaksu 447.78 eurot (tl 198). Nimetatud tõendid koos varasemalt esitatud argumentidega kinnitavad üheselt, et hageja ja kostja vahel on olnud töösuhe ning sõlmitud on olnud suusõnaline tööleping. Hageja nõustub kostjaga, et töötas Joter Oy objektil, kuid ei nõustu, et tal oleks olnud sellest tulenevalt töösuhe Joter Oy-ga. Hageja täitis tööülesandeid kostjale ning tegi seda peatöövõtja (Joter Oy) objektil. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja esitatud e-kirjast ei saa töösuhet hageja ja Joter Oy vahel tuvastada. Hageja esitas täiendava tõendina ka Joter Oy 15.04.2014 e-kirja hagejale koos eestikeelse tõlkega, milles nähtub selgelt, et hageja töötas 31.07.2012 – 18.08.2012 Joter Oy territooriumil kui Joter Oy alltöövõtja Cegraf Rakennus OÜ keevitaja. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiavalduse, töövaidluskomisjoni materjalide ja hagimenetluses esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Esmalt märgib kohus, et hageja väited Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 19.03.2013 otsuse resolutsiooni punkt 1 (töölepingu olemasolu alates 01.02.2012) jõustumise kohta ei ole asjakohased. Nähtuvalt kostja 16.04.2013 avalduse punkti 7 sisust ei saa lugeda kostjat töösuhet tunnistavaks, kuigi avalduse resolutsioonis kostja seda nõuet eraldi välja ei too. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Seega käsitleb kohus alljärgnevalt kõiki hageja nõudeid. Sisulised vastuväited ongi kostja esitanud just hageja väitele töösuhte olemasolu kohta poolte vahel veebruarist 2012 kuni 18.08.2012. Kohus leiab, et hagejale väljastatud tööloaga, hageja konto perioodi 01.01.2012 – 13.09.2013 kohta väljavõttega, kostja poolt hageja eest märtsis 2012 sotsiaalmaksu maksmisega kui Joter Oy 15.04.2014 e-kirjas antud kinnitusega saab nimetatud väite tõendatuks lugeda. Viimatimärgitud kirjas on Joter Oy kinnitanud, et hageja töötas 31.07.2012 – 18.08.2012 küll tema tööruumides, kuid tegutses kostja keevitajana. Kostja esitatud ainsast väidetavalt vastupidist kinnitavast tõendist – Joter Oy 11.04.2013 e-

Tsiviilasi nr 2-13-17017 kirjast kostja juhatuse liikmele T.K.-le – ei saa välja lugeda töösuhet hageja ja Joter Oy vahel. Seal on märgitud üksnes asjaolu, et hageja oli purjus, tegemist oli Joter Oy objektiga ning Joter Oy esindaja käskis hagejal objektilt lahkuda. Sellest oleks meelevaldne teha järeldust hageja ja Joter Oy töösuhtes kohta, mida aga hageja esitatud tõendite pühjal kogumis teha saab. Hageja on lisaks õigesti märkinud, et TVK menetluses esitatud vastuses on kostja seaduslik esindaja kinnitanud (TVK toimiku lk 21) vastusena edastatud e-kirja esimeses lauses, et hageja oli ametlikult tööle võetud ja tööleping temaga ka vastavalt kokkulepetele lõpetatud. Kostja vastuväide TVK menetluses oli see, et hagejale on makstud kõik tasud, nendelt tasutud ka vastavad maksud. Teiste hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuete osas (millised on kostja poolt selgesõnaliselt vaidlustatud, need on märgitud ka hageja töövaidlusavalduses) ei ole kostja kohtumenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 5 lg 1 ja 3 kohaselt võib töötaja igal ajal nõuda töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma pidavaid andmeid ning nende esitamise kohustus on tööandjal kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (antud juhul töövaidlusavalduse saamisest). TLS § 28 lg 2 p 12 järgi on tööandja kohustatud andma töötajale nõudmisel andmeid temale arvutatud või makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Seega on hageja sellekohased nõuded (TVK otsuse p 2, töövaidlusavaldus) nii sisuliselt kui õiguslikult põhjendatud. Töötasu osas on hageja oma nõuet ühe euro võrra TVK menetlusega võrreldes vähendanud tehtud arvutuse tulemusena, vastavale arvutusele ega selle alusena väidetud faktilistele asjaoludele (töötunnid, keskmine tunnitasu, osaliselt makstud summa) ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb rahuldada ka hageja nõue saamatajäänud töötasu osas summas 599 eurot, kuivõrd TLS § 29 lg 2 kohaselt on lepingujärgse töötasu kokkuleppe puudumisel või selle kokkuleppe tõendamise võimatusel töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja märgitud 12 eurot tunnis keevitaja kui oskustöölise töötasuna Soome Vabariigis on mõistlik. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja Cegraf Rakennus kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud tasutaotluse koos hageja kooskõlastusega, kuid kohus jätab nimetatud tasu kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise korras riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 alusel, kuivõrd tasu taotlusele ei ole lisatud selles märgitud lisa, mis tõenäoliselt on alus tasu osas koefitsiendi kohaldamiseks.