2-13-57685/10 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt kolmandate isikute kohustuste käendamine, millest tulenevalt on võlgnik jäänud solidaarselt vastutama koos XXXkohustuste eest Swedbank AS ees. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Kristo Teder on 28.05.2014 kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 30.05.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses ei ole koostatud jaotusettepanekut ega moodustatud pankrotitoimkonda. Võlausaldaja ega võlgnik pole

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kristo Teder tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Haldur palub tasu määrata tunnitasu määra järgi, s.o summas 429 eurot (5,5 h tunnitasu määraga 78 eurot). Kohus leiab, et halduri taotletud tasu kogusummas 429 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks kokku 429 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Käesoleval juhul kuulutati pankrot välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara ning haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja annab menetlusabi summas 397 eurot halduri tasu hüvitamiseks. Pankrotihalduri tasu, mis jääb menetlusabi vahenditest rahuldamata, mõistab kohus välja PankrS § 23 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetlus XXX(pankrotis) on esitanud koos pankrotiavaldusega taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on 07.04.2014 avaldatud teates nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta lisanud nõuete kaitsmise koosoleku päevakorda muuhulgas võlgadest vabastamise menetluse ja usaldusisiku. Ükski võlausaldaja nõuetekaitsmise koosolekust osa ei võtnud. 23.04.2014.a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul

otsustas võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat haldur ise ja on märkinud 23.04.2014 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kolmandasse punkti, et pankrotimenetluse ajal PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlgnik on avaldanud, et on ise valmis täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Riigikohus on leidnud, et PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldab võlgniku süülist käitumist. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. M.h on riigikohus leidnud, et võlgniku pahatahtlikkuse võib välistada võlgniku perekonna raske majanduslik olukord (RKTKm 3-2-1-46-13, p-d 10-12). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust jätta XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Muid PankrS § 171 lg-s 2 ammendavalt loetletud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks asjas ei esine. Tulenevalt eelnevast tuleb XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja pole vastuväiteid esitanud võlgadest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur on arvamusel, et XXX(pankrotis) kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on võimalik. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal ilmutanud ebausaldusväärsust. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise