OÜ Dacar (likvideerimisel) avaldus enda pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
1.Avaldaja (võlgnik): (likvideerimisel) OÜ Dacar (registrikood 11182257, asukoht Jaama 18. 44106 Kunda, Lääne-Virumaa), likvideerija Martin Krupp (e-post: [email protected]);
Määrata OÜ Dacar säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Andrei Danilov (isikukood 36708305220, elukoht: xxxx). 1 (8)
2-14-3362
4.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Tiia Kalaus’ele (IBAN: EE722200001100897293) ajutise halduri tasu summas 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 114.51 eurot.
5.Välja mõista riigi vahenditest OÜ-le Civilex (IBAN: EE312200221055387366) pankrotimenetluse kulud koos käibemaksuga 65 (kuuskümmend viis) eurot 42 senti.
6.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
7.Jätta likvideerija taotlus riigi eelarvest likvideerijale tasu määramiseks rahuldamata.
8.Tühistada Viru Maakohtu 26.03.2014 ja 15.04.2014 kohtumäärustega seatud vara arestimise abinõud.
9.Anda V R’ile õigus sõiduki Xxxx, registrimärk xxxx omandiõiguse saamiseks Maanteeameti liiklusregistris.
10.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja võlgniku juhatuse liige Andrei Danilov’ile täitmiseks ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
11.Saata kohtumäärus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile (e-post: [email protected] ; [email protected]) kohtumääruse resolutsiooni punkti
8.osas täitmise tagamiseks.
12.Saata kohtumäärus V R’ile (elukoht: xxxx) teadmiseks,
13.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse resolutsiooni punktide 4. ja 5. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.23. jaanuaril 2014 esitatud likvideerija pankrotiavalduse kohaselt 20.07.2010 tehti võlgnikule sundlõpetamise hoiatus ja anti tähtaeg 2008 majandusaasta aruande esitamiseks. Võlgnik registripidaja nõuet ei täitnud, mistõttu Viru Maakohtu 26.09.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-23298 sundlõpetati OÜ Dacar ja määrati likvideerija.
2 (8)
2-14-3362
2.Võlgnik alustas äritegevust 2005.a detsembris. Viimane võlgniku poolt registripidajale esitatud majandusaasta aruanne kajastab 2007. aastat, mille kohaselt oli tema põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside müük, samuti tegeleti varuosade müügi ja sõidukite hooldamisega. Järgneval aastal oli plaanis kaubavedude turule sisenemine, sõidukite maaletoomise jätkamine, sõidukite varuosade müügi lõpetamine. Samuti oli plaanis teenindushoone müük koos seadmetega. 2007. aastal oli võlgnikul 5 töötajat. Võlgniku 31.12.2007.a bilansi kohaselt lõppes majandusaasta negatiivse omakapitaliga -245 272 krooni (15 675.74 eurot). Varasid oli 11 836 245 krooni (756 473.93 eurot) ja kohustusi 12 081 517 krooni (772 149.67 eurot). Kahjum oli 71 327 krooni (4 558.63 eurot) ning müügitulu 24 485 881 krooni (1 564 933.02 eurot).
3.Likvideerijale teadaolevalt on võlgniku varaks sõiduauto Xxxx, esmane registreerimine 1998, mille väärtus võib jääda vahemikku 1499 kuni 3300 eurot, kuid kohustusi on kokku vähemalt 1 242 975.37 eurot.
4.Likvideerija on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Eelnevast tulenevalt palub likvideerija Justiitsministri 09.07.199 määruse nr 35 (Äriseadustiku § 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine) punkti 12 ja PankrS § 23 lg 4 alusel välja mõista likvideerija tasu võlgnikult summas 397 eurot. Avaldaja palus nimetada OÜ-le Dacar ajutine pankrotihaldur ja mõista võlgnikult välja likvideerija tasu summas 397 eurot ning juhul, kui menetlus võlgniku pankroti välja kuulutamiseks lõpetatakse raugemisega, määrata likvideerija tasu riigi vahenditest.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 03.02.2014 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.27. veebruaril 2014 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on arvelduskonto nr 332128780006 Danske Bank A/S-is, mis on 13.08.2013 suletud, nr 221034258131 AS-is Swedbank, mille jääk on 0.33 eurot, nr EE981010220075954016 AS-is SEB Pank, mille jääk on 0 eurot, nr EE442200221030200015, mille jääk on negatiivne -3,83 eurot ning konto miinusest on tekkinud viivis 16.09 eurot. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto XXXX, registrimärk xxxx. Muud vara ei ole võlgnikul tuvastatud.
7.Võlgnikul on maksuvõlgnevus põhivõla osas 488 571.97 eurot, mille lisandub arvestuslik intress summas 487 808.32 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 244 553.16 eurot ulatuses, sh AS SEB Pank ees arvelduslaenu leping nr 2008006187 summas 74 961.92 eurot, investeerimislaenu leping nr 2007038970 summas 23 438.72 eurot, investeerimislaenu leping nr 2007038970/1 kokku summas 139 797.46 eurot, AS-i SEB Liising ees täitmata kohustus summas 13 884.59 eurot, AS-i Swedbank Liising ees täitmata liisingulepingust tulenev müügikahju summas 11 181.83 eurot. AS-i SEB Pank nõude katteks on kohtutäitur võõrandanud tagatiseks olnud kinnistu Jaama 18, Kunda. Lisaks eeltoodud võlausaldajatele on täitemenetlustes võlgniku vastu Oscarrehvid OÜ nõue summas 3 020.78 eurot, Tallinna Transpordiamet nõue summas 30.68 eurot, Port One OÜ nõue summas 3 475.97 eurot, Tallinna 3 (8)
2-14-3362 linna nõue summas 30.68 eurot, Tallinna linnakantselei finantsteenistuse nõue summas 30.68 eurot, Kohtute Raamatupidamiskeskuse nõue summas 319.56 eurot.
8.Võlgnikul puudub vara ning majandustegevus, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku suhtes on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule laekunud rahalisi vahendeid on pangakontolt välja võetud sularahas, kuid kassa kohta pole dokumente esitatud, mistõttu ei ole teada kas juhatuse liige on väljavõetud rahalisi vahendeid kasutanud sihiotstarbepäraselt või on kasutanud neid äriühinguga mitte seotud tegevuseks. Kui eeldada, et juhatuse liige on rikkunud oma hoolsuskohustust, siis võiks äriühingul olla tema vastu kahjuhüvitamise nõude, kuid käesoleval ajal nõude esitamisel võib juhatuse liige tugineda nõude aegumisele.
9.Kuivõrd asjas puuduvad raamatupidamise algdokumendid, siis pole võimalik tuvastada maksejõuetuse tekkimise põhjusi või aega. Kogutud andmetele tuginedes võib eeldada, et maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2007.aasta lõpul. Audiitor on oma arvamuses selgitanud, et tal puudus võimalus kontrollida varude olemasolu 2007.a lõpul ning samuti ei ole kontrollitud algsaldode õigsust. Audiitor on juhtinud juhatuse tähelepanu asjaolule, et on tekkinud netovara puudujääk. Seega, tuginedes eeltoodule, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige, kes oli teadlik netovara mittevastavusest seadusega sätestatule, ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks ega esitanud ka pankrotiavaldust.
10.Ajutine haldur on seisukohal, et Andrei Danilov juhatuse liikmena on jätnud täitamata oma kohustused majandusaasta aruannete esitamisel ning raamatupidamise korraldamisel, kuivõrd raamatupidamise algdokumente ei ole esitatud ei likvideerijale ega ajutisele haldurile. Juhatuse liige võib olla kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil või vähemalt mitte äriühinguga seotult. Antud väidet kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on äriühingu tehingute kontrollimisel määranud lisaks erijuhtude tulumaksu.
11.Ajutine haldur palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 3 000 eurot. Juhul, kui keegi pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid deposiitkontole ei tasu, siis tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 palus ajutine haldur: 1) lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) nimetada dokumentide hoidjaks Andrei Danilov; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused.
KOHTUISTUNG
12.Võlgniku likvideerija Martin Krupp kohtuistungile ei ilmunud, 15.03.2014 esitas ta taotluse asja ilma tema osavõtuta arutamiseks.
13.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. Samuti esitas ta tõendi sõiduki xxxx omandiõiguse üleandmise kohta. Ajutine haldur teatas, et esitab politsei vastuse sõiduki xxxx kohta täiendavalt.
MENETLUSE KÄIK
14.25. märtsil 2014 esitas ajutine haldur kohtule taotluse võlgnikule kuuluva sõiduki Xxxx, registrimärk xxxx arestimiseks. 4 (8)
2-14-3362
15.Viru Maakohtu 26.03.2014 kohtumäärusega pankrotiavalduse tagamiseks arestiti OÜ Dacar nimele registreeritud vara registrites. 15.04.2014 kohtumäärusega Viru Maakohtu 26.03.2014 kohtumääruse täitmise tagamiseks paluti Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuril tuvastada sõiduki Xxxx, registrimärk xxxx asukoht, sõiduki kasutaja ning kasutamise alused.
16.29. aprillil 2014 lükkas kohus asjas lahendi tegemise aja edasi kuni ajutine haldur selgitab välja, kas sõiduk xxxx on pankrotivara.
17.06. juunil 2014 teatas ajutine haldur, et Politsei- ja Piirivalveamet arestis sõiduki Xxxx, registrimärk xxxx, mille kasutajaks oli V R. V Ri poolt esitatud dokumentide alusel 02.10.2007 on Dacar OÜ ja V R sõlminud järelmaksuga müügilepingu kasutatud asja ostmiseks. Lepingu objektiks oli sõiduk Xxxx, väljalase 1998. Sõiduki müügihinnaks oli 109 000 krooni. Lepingu juurde on koostatud maksegraafik, mille kohaselt ostja oli kohustatud tasuma müüjale alates 15.11.2007 kuni 15.01.2009 iga kuu 5 000 krooni. V R kinnitas, et sissemakse summas 35 000 krooni ja viimase osamakse teostas ta müüjale sularahas, kuid selle kohta dokumendid puuduvad. Ülejäänud osamaksed on teostanud ostja abikaasa N R kontolt OÜ Dacar kontole. V R soovis sõidukit Autoregistrikeskuses enda nimele vormistada oktoobrist 2009, kuid selleks ajaks oli sõidukil Maksu- ja Tolliameti arest ning OÜ Dacar juhatuse liige Andrei Danilov viibis juba püsivalt xxxx. Ajutine haldur leiab, et nimetatud tõenditega on V R tõendanud, et ta on sõiduki eest tasunud ning tal on õigus omandiõiguse saamiseks. Ajutine haldur on andnud nõusoleku sõiduki tagastamiseks V Rile.
18.Ajutine haldur asus seisukohale, et OÜ-l Dacar (likviderimisel) puudub vara ning pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel palub ajutine haldur Viru Maakohtul tühistada sõidukile xxxx, registri märk xxxx seatud arestid ning anda V Rile õigus sõiduki omandiõiguse saamiseks Maanteeameti registris.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
20.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
21.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maanteeameti liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud küll sõiduauto Xxxx, registrimärk xxxx, väljalase 1998, mille 5 (8)
2-14-3362 vastutav kasutaja on V R, kes on teostanud sõidukile 2013 tehnilise ülevaatuse ning on sõlminud kehtiva liikluskindlustuse. 02.10.2007 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu kasutatud asja väljaotsmiseks kohaselt tegelikult sõiduauto Xxxx, registrimärk xxxx, väljalase 1998 on V R’i poolt välja ostetud. Pangakontoväljavõtte kohaselt N R on V R’i eest vastavalt järelmaksuga müügilepingu maksegraafikule on OÜ-le Dacar üle kandnud alates 15.11.2017 kuni 15.12.2008 igakuiselt 5 000 krooni, kokku 70 000 krooni. Ajutise halduri 06.06.2014 taotluse kohaselt V R on kinnitanud, et sissemakse summas 35 000 krooni ja viimase osamakse 4 000 teostas ta müüjale sularahas. Sellega on tuvastatud, et tegelikult varasid võlgnikul ei ole. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 244 553.16 eurot ulatuses,
22.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.03.2014 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 25.04.2014 3 000 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
23.Võlgnikul ei ole vara kohustuste täitmiseks. Selgeid vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
24.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
25.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 9,5 tunni eest summas 347 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti palub ajutine haldur välja mõista OÜ Civilex kasuks 65.42 eurot (sh käibemaks), kuna ajutine haldur kasutas oma töö tegemiseks OÜ Civilex ruume, tehnikat ja materjali. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest.
26.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 6 (8)
2-14-3362
27.Ajutise halduri tunnitasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest summas 347 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 114.51 eurot. Samuti mõistab kohus välja OÜ Civilex kasuks 65.42 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et halduri poolt nõutav summa ilma maksudeta ületab 397 eurot 5.44 eurot võrra (347 eurot ajutise halduri tasu ilma sotsiaalmaksuta ja 55.44 pankrotimenetluse kulud ilma käibemaksuta). Samas tasu ja kuulud koos maksudega 526.93 eurot (461.51 eurot tasu koos sotsiaalmaksuga ja 65.42 eurot menetluse kulud koos käibemaksuga) on 1.08 eurot võrra väiksem kui PankrS 23 lg 4 sätestatud halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 528.01 eurot. Sellepärast kohus nõustub tasu suurusega. Dokumentatsiooni hoidja
28.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liikme Andrei Danilov’i ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Likvideerija tasu
29.Kohus ei nõustu likvideerija taotlusega ÄS § 519 lg 4 alusel välja antud Justiitsministri 19.07.1999 määruse nr 35 (Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine) punkti 12 alusel likvideerijale PankrS § 23 lg 4 lähtudes riigi eelarvest tasu määramise kohta. ÄS § 519 reguleerib osa- või aktsiakapitali suurused ning äriühingute sundlõpetamise õiguslikud alused, kui äriühingute osa- või aktsiakapitali suurused ei vasta sama § lg 1 toodud suurustele. OÜ Dacar likvideerimismenetlust ei algatatud osakapitali suuruse 40 000 kroonile mittevastamise tõttu, likvideerimismenetlus algatati põhjusel, et äriühing ei esitanud registripidajale 2008. majandusaasta aruannet.
30.Justiitsministri 19.07.1999.a määruse nr 35 punkti 12 kohaselt, kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, ei maksta likvideerijale käesoleva korra alusel tasu. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga. Kuna võlgnikul varasid ei ole, siis käesoleval juhul ei ole võimalik pankrotivarast likvideerijale tasu määrata. Kohtu arvates riigi vahenditest sarnaselt ajutisele haldurile ei ole võimalik likvideerijale tasu määrata, sest PanrkS § 23 lg 4 sätestatud maksimaalsummas kohus on juba riigi vahenditest haldurile tasu määranud.
31.Justiitsministri 19.07.1999.a määruse nr 35 punkti 9 kohaselt ÄS § 519 alusel sundlõpetatud äriühingu likvideerija tasu arvestamise aluseks on likvideerimismenetluse käigus võlausaldajate rahuldatud või deponeeritud nõuete ning allesjäänud vara jaotusplaani alusel õigustatud isikutele jaotatava vara väärtuse summa lähtudes sama punkti 2 lõikes nimetatud summast. Likvideerija ei ole likvideerimismenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Võlausaldajate nõudeid ei 7 (8)
2-14-3362 suudetud rahuldada ka pankrotimenetluses. Seega kohtu arvates puudub alus likvideerijale riigi eelarvest tasu määramiseks.
32.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.