AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi A. K.i vastu 500 euro nõudes
Hagihind
500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
AS Era Liisingu Inkassoteenused (RK xxx, Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn)
Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige):
K. V.
(Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, epost: [email protected]) A. K. (IK xxx, elukoht: xxx
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi.
2.Välja mõista kostjalt A. K.ilt hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot 34 senti.
3.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista A. K.ilt hageja menetluskulud, hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.SMS Laen AS ja A. K. sõlmisid 06.05.2008.a interneti vahendusel lepingu nr 151731, mille alusel võimaldas SMS Laen AS kostjale laenu. 06.05.2008 esitas kostja laenutaotluse 639, 12 euro saamiseks 30 päevaks intressiga 95,87 eurot laenuperioodiks. SMS Laen AS kandis 06.05.2008 kostja pangakontole 639, 12 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma hiljemalt 02.11.2008. Kostja laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt ei täitnud.
2.SMS Laen AS loovutas nõude A. K.i vastu hagejale. Kostja sõlmis 14.11.2008 interneti teel ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ga maksegraafiku nr 5811140280. Maksegraafikulepingu nr 5811140280 sõlmimisega lõid hageja ja kostja uutel alustel laenusuhte. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus 766, 94 oli maksegraafiku mõistes laenusummaks. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena ning graafik koostati kostja poolt valitud tingimustel. Võlgnevuse maksegraafiku alusel tasumise eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 12, 50% laenu jäägilt kuus. Maksegraafikujärgseks lõppsummaks jäi 1102, 48 eurot. Kostja ei ole maksegraafikujärgseid makseid teostanud, jätnud seega lepingujärgsed kohustused täitmata. Kostja pidi hagejale tasuma võlgnevuse 1102, 48 eurot nelja kuu jooksul. Kostja on sooritanud 14 makset, kokku 482, 60 eurot. Põhivõlg hageja ees on seega 14.04.2014.a seisuga 284, 34 eurot. Graafikujärgsel perioodil kohustus kostja tasuma intressi 12, 50% laenujäägilt kuus kokku summas 335, 54 eurot. Kostja jättis intressi tasumata. Hageja vähendab vabatahtlikult intressinõuet 215, 66 eurole.
3.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4.Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväidetega ja viitab TsÜS § 158 lg 1 ja 2. Võlgnik on teinud 14 osamakset, mida hageja on arvestanud põhivõla katteks. Viimased maksed summas 15 eurot on tehtud 16.01.2013 ja 22.02.2013, enne seda on alates 19.10.2011 igakuiselt kuni 16.02.2013 makseid tehtud. Maksete tasumisega on aegumine katkenud ja uuesti alanud.
5.Hageja vähendas nõuet, loobudes intressinõudest - lõplikuks nõudeks jäi kostjalt välja mõista põhivõlg 284, 34 eurot ja riigilõiv 75 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Muuhulgas leiab kostja, et kohus on põhjendamatult menetlusse võetud. Kostja arvates on olemas alused jätmaks avaldus menetlusse võtmata. Hageja nõue tuleneb SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Leping sõlmiti 06.05.2008. aastal. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu nelja kuu jooksul. Seega oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline leping tähtajaga kuni 02.11.2008.a.
7.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja tugineb TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegmistähtaeg 3 aastat. Arvestades asjaolu, et kostja pidi laenu tagastamata hagejale 4 kuu jooksul hiljemalt 02.11.2008, tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu 02.11.2008.a Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2008 vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja 3 sätestatule. Aegumistähteg saabus seega 31.12.2011.a.
8.Kostja selgitab, et ei ole hagejale teinud mingisuguseid takistusi ei hagejale ega SMS Laen AS-le võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole oma elukohta varjanud ega võlausaldajate eest end peitnud. Kuna hageja nõue on aegunud tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab hagi.
10.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.11.2008 interneti teel 14.11.2008 sõlmitud maksegraafik-lepingust nr 5811140280 (tl 41). Maksegraafik-lepingus kostja poolt tunnistatud võlgnevust 766, 94 eurot lugesid pooled laenusummaks. Põhivõlale lisandus intress. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 14.12.2008, viimase makse tasumise tähtaeg 14.03.2009.a. (tl 42).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
2.lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus laenumakseid tasuda, maksete(võla) suurus ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
Kostja taotleb aegumise kohaldamist.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel . Eeltoodud sättest tulenevalt on ilmselgelt põhjendamatu kostja osundus, et kohus on põhjendamatult hagi menetlusse võtnud. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371, läbi vaatamata jätmise alused TsMS § 423. Nõude aegumine ei ole aluseks menetlusse võtmisest keeldumisel, sest kohus omal algatusel aegumist ei kohalda.
13.Vaidlust ei ole selles, et pooltevahelise õigussuhte aluseks on leping, seega tegemist tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2). Kostja leiab, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2008 vastvalt TsÜS § 147 lg 3. Kohus sellega ei nõustu. Kostja leiab ebaõigesti, et hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu 02.11.2008. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 14.11.2008 sõlmitud maksegraafiku lepingust nr 5811140280. Käesoleval juhul ei tule kohtu arvates lähtuda mitte TsÜS § 147 lg 3, vaid TsÜS § 154. Lepingu järgi oli esimese osamakse tasumise tähtaeg 14.12.2008, seega tekkis nõudeõigus 15.12.2008 (vt TsÜS § 135, § 136), aegumistähtaega tuleb TsÜS § 154 järgi lugeda alates 31.12.2008 jne iga üksiku järgneva kohustuse jaoks. Kostja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et osaliselt on kostja graafikujärgseidd makseid tasunud ning viimane makse on tehtud 22.02.2013, ajavahemikus 19.10.2011 on laekumisi igakuiselt kuni 16.02.2013 ( tl 42, 68, 69) Vstavalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt katkes aegumine võlgnetava osalise tasumisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud ning kostja tuginemine vastuväites nõude aegumisele on ilmselgelt põhjendamatu.
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitmata ning ei ole tasunud laenumakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, Küüniline on kostja selgitus, et ta ei ole hagejale teinud mingisuguseid takistusi ei hagejale ega SMS Laen AS-le võla sissenõudmiseks, on olnud hagejale kättesaadav ning ei ole end võlausaldajate eest varjanud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja kohustus oli graafikujärgsete maksete tähtaegne tasumine ilma võlgnevusse jäämata. Seda kostja nõuetekohaselt täitnud ei ole. Asjaolu, et ta on olnud kättesaadav hagejale ja teistele võlausaldajatele ei saa lugeda kui kostjapoolset teenet hagejale. Vastavalt VÕS § 396 lg 1, kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping (VÕS § 402). Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Laenusaaja A. K. rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. Laenumaksete ja intressi tasumata jätmine on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses, mis annab VÕS § 101 kohaselt võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks (muuhulgas võib hageja nõuda kohustuse täitmist). Hageja vähendas menetluses oma nõuet ja lõplikuks nõudeks jäi kostjalt välja mõista põhivõlg summas 284, 34 eurot. Intressinõudest hageja loobus. Kohus rahuldab hageja nõude.
15.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 75 eurot (hagi esitamise eest tasutud riigilõiv).
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.