Hageja V. I. IK xxx elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja D. M. xxx
IK xxx
e-post
Kostja Eesti Vabariik Päästeameti RK xxx kaudu Raua 2 Tallinn 10124 e-post:xxx Kostja esindaja: Päästeameti jurist S. V. IK xxx e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
22.05.2014
RESOLUTSIOON
Jätta V. I. hagi terves ulatuses rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja, V. I. kanda. Kohtuotsus saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele. Tagastada töövaidlusasja nr 4.1-1/1858 originaaltoimik peale kohtuotsuse jõustumist Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
1.Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja Päästeameti Ida päästekeskuse Jõhvi päästekomandos juhtivpäästjana töölepingu alusel. Kostja ütles 03.07.2013.a töölepingu hagejaga erakorraliselt üles (ülesütlemise avalduse nr 3.1-19.3/16-1) TLS § 88 lg 1 p 4 alusel Tööandja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et 1()
01.07.2013.a viibis hageja tööl alkoholijoobes. Töölepingu ülesütlemise avalduse sai hageja kätte 09.07.2013.a. Hageja ei ole ülesütlemisega nõus ja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 sätestatud korras, ning palub kohtul kohustada kostjat muutma töölepingu lõpetamise alused lepingu lõpetamise käskkirjas ja Töötukassale väljastatud tõendis. Samuti palub hageja välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses s.o. 2594,40 eurot.
2.Töövaidluskomisjon jättis oma 23.09.2013.a. otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/1858 hageja nõuded rahuldamata.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles oma 08.11.2013.a. kohtule esitatud vastuses hagile vastu. Kostja arvates on lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja põhjendatud, haginõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et tal oli TLS § 88 lg 1 p 4 tulenevalt õigus tööleping etteteatamiseta üles öelda ning töösuhe viivitamatult lõpetada kuna töötaja viibis tööl joobeseisundis. Kostja taotles 01.07.2013.a. sündmust vahetult pealt näinud tunnistajate ärakuulamist kohtuistungil, samuti viitas kostja töövaidluskomisjoni toimikus olevatele Päästeameti töötajate seletuskirjadele, mis olid koostatud 01.07.2013.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et V. I. hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
5.Poolte vaheline vaidlus seisneb üksnes tööandja tõendamiskoormise ulatuses tööle ilmunud töötaja joobe tuvastamisel. Poolte vahel puudub sealjuures vaidlus asjaolu üle, et hageja, V. I. ilmus 01.07.2013.a tööle alkoholilõhnadega. Päästeametis teostati terve tööl olnud päästemeeskonna joobe kontroll kahe erineva alkomeetriga, mille tulemusi hageja ei aktsepteerinud. Meditsiinilisest ekspertiisist joobe või selle puudumise tuvastamiseks hageja keeldus. Samas vaidlustas hageja tema suhtes läbi viidud joobe tuvastamise metoodikat, leides, et tegemist oli seaduse nõuetele mittevastava mõõtmisega. Hageja leiab, et tööandja peaks joovet tuvastama analoogiliselt metoodikaga, mida kasutab joobes liikleja tuvastamiseks politsei: taadeldud indikaatorvahendi (alkomeetri kasutamine) või vereanalüüs. Hageja leiab, et kuna kostja (tööandja) ei saanud olla kindel, et töötaja on alkohooljoobes, vaid tegemist oli kahtlusega, ning hagejal esinesid üksnes jääknähud, mitte joove, puudus töötajal soov ja tahtlus töölepingut rikkuda. Seega pidanuks tööandja tegema töötajale hoiatuse, et töötaja peab hoiduma töökohustuste rikkumisest, mitte aga töölepingu lõpetama.
6.Kohus on seisukohal, et töötaja nõue ei kuulu rahuldamisele.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja väite osas poolte tõendamiskoormisest töötaja joobe tuvastamisel.
7.1.Kohus on seisukohal, et kuigi kostjal kui tööandjal on tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 4 toodud aluse aktiivne tõendamiskoormis töötaja joobe tuvastamisel, ei ole kohane hageja poolt viidatud analoogia joobe tuvastamisega väärteo- või kriminaalmenetluses. Kohus tugineb siinkohal Riigikohtu seisukohale nr 3-3-1-45-11 punkt 12, millest tulenevalt tööandja tõendamiskoormisele ei laiene politseiseaduse ega liiklusseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide sätted.
7.2.Samuti on Riigikohus analoogses asjas 3-2-1-21-13 leidnud, „Kuna ATS § 84 p 1 koosseisulise tunnuse tuvastamine ei eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus, siis võib indikaatorvahendi kasutamisega tuvastatud joobnud olekule iseloomulik numbriline tulemus olla siiski üheks isiku joobnud olekut kinnitavaks tõendiks. Sama lahendi p 14 selgitab tööandja tõendamiskoormist joobes teenistuja korral „Eeltoodust tulenevalt on ATS § 84 p 1 koosseisutunnus "teenistuses joobnuna viibimine" tuvastatav tõendamise üldiste reeglite järgi ning selle tuvastamine on põhimõtteliselt võimalik ka üksnes alkoholi tarvitamisest tingitud isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise või häirumise tuvastamise kaudu. Seetõttu võib lugeda isiku ATS § 84 p 1 mõttes joobnuna teenistuses viibivaks ka isiku veres või väljahingatavas õhus alkoholisisaldust määramata, kui esinevad teised tõendid, mis kinnitavad alkoholi tarvitamisest tingitud isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumist või häirumist.“
8.Kohus hindab eeltoodust tulenevalt hageja, V. I. tervislikku seisundit ja võimaliku joobeseisundi esinemist 01.07.2013. a. hommikul töökohustuste täitmisele asudes.
8.1.Hageja ei vaidlusta asjaolu, et tema juures (sh. väljahingatavas õhus) oli tunda alkoholi lõhna. Hageja on seisukohal, et tegemist oli jääknähtude, mitte joobega. Kohus loeb dokumentaalsete tõendite: T. A. 01.07.2013.a. ettekandega Ida Päästekeskuse keskuse juhile A. H. (TVK toimik tlk 38), Jõhvi päästekomando päästjate A. A. (TVK toimik tlk 43), vanempäästja A. D. (TVK toimik tlk 44), vanempäästja D. K. (TVK toimik tlk 45), juhtivpäästja D. N. (TVK toimik tlk 46), vanempäästja G. H. (TVK toimik tlk 47) ja vanempäästja V. J. (TVK toimik tlk 48) seletuskirjade ning tunnistajate T. A., J. V. I. L. ja A. P. 22.05.2014.a. kohtuistungil antud ütlustega (istungi protokoll ja tunnistajate allkirjad tlk 112- 122) üheselt tõendatuks, et tööandja tuvastas kahe erineva alkomeetriga, millest üks oli politseiametis igapäevaselt kasutuses olev indikaatorvahend, et töötaja poolt väljahingatav õhk sisaldas alkoholi. Kohus on seisukohal, et kostja on teinud kõik võimaliku, et tuvastada hageja 01.07.2013.a. tööl viibimine joobeseisundis – kostja on samaaegselt kontrollinud tervet 01.07.2013.a. tööl olnud päästemeeskonda, kasutanud sealjuures kaht erinevat alkomeetrit, millega tuvastati joove üksnes hagejal. Sealjuures peale algset joobe tuvastamist pakkus kostja hagejale täiendavalt võimalust minna viivitamatult joobe või selle puudumise tuvastamiseks ekspertiisi, millest hageja ise keeldus. Hageja ei pöördunud ka iseseisvalt ekspertiisi teostamiseks arsti või ekspertiisiasutuse poole, kuigi temale oli töölt lahkudes ilmselt ja üheselt teada, et tööandja arvates on ta tööl viibinud alkoholijoobes.
8.2.Kohus märgib, et tunnistajad on andnud kohtu hinnangul usaldusväärseid ütlusi muuhulgas indikaatorvahendite arvulise näidu osas, mistõttu kohus loeb tuvastatuks, et V. I. poolt välja hingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle 0,5 promilli, seega on kohus veendunud, et hageja oli 01.07.2013.a. hommikul tööle tulles alkoholijoobes. Kohus märgib, et töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktis 4 kasutatakse alkoholijoovet määratlemata õigusmõistena. Seetõttu ei saa analoogia alusel kohaldada politseiseaduse ja liiklusseaduse vastavaid sätteid ning töötaja seisundi hindamisel ei ole vahet, milline konkreetselt oli töötaja joobe konkreetne raskusaste (sh. alkomeetri konkreetne näit).
8.3.Riigikohus on oma 26.10.2011.a otsuses RKL 3-3-1-45-11 selgitanud, et alkoholijoobe all tuleb mõista alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit. Sellest tulenevalt ei vasta ka jääknähtudega isiku terviseseisund kaine isiku terviseseisundile. Joobnuna teenistuses viibimise tõendamiseks võib kasutada seletusi,
dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust, aga ka mõõtevahendi kasutamisel saadud tulemusi.
8.4.Lisaks alkomeetri kasutamisel joobe tuvastamisel hindab kohus ka hageja (töötaja) toimetulekut töökohustustega ja üldist olekut väidetava rikkumise toimepanemise päeval s.o. 01.07.2013.a. Samal päeval töökohustusi täitnud ja hagejaga vahetult kokku puutunud tunnistajad kirjeldavad hageja käitumist ja olekut alljärgnevalt: Tunnistaja T. A. „Nägin I.t, oli tunda alkoholilõhna I.juba 1 m kaugusel ja tema käitumine oli varjatud, hoidus teistest eemale ja seda ma nägin all garaažis kohapeal.“ (tlk 120) . Tunnistaja J. V.: „I. hoidis kõigist kõrvale ja oli väga imelik ja temast mööda kõndimisel või vestlemisel oli tunda alkoholilõhna. Imelik käitumine on see, et hoitakse meeskonnast eemale kes täidavad ülesandeid, sätivad hommikul lahingvalmiduseks, tema seda kõike ei teinud.“ (tlk 120 pöördel) Tunnistaja I. L.: „Rivistusel oli silmnähtavalt näha, et I. eristub teistest, tema olek ja välimus, tal olid alkoholilõhnad, need olid alkoholi tarvitamise lõhnad, mina ise tundsin seda I. juures. Seistes oli ta selline väsinud ja räsitud olemusega.“ (tlk 121) Tunnistaja P.: „Ta (I.) ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja kohale tulles, tundus mulle kahtlase olekuga: kas väsinud või joobes või mingi muu loid olek, no nt nagu inimene oleks pool ööd pidu pannud, siis ta on väsinud olekuga, tema käitumises ei olnud kõik korras. Tundsin mingit alkohollõhna, ma ise ei tarbi alkoholi, ei oska öelda mille lõhn täpsemalt. Lõhn oli alkoholi tarbimise, mitte lõhnavee vms lõhn.“ (tlk 121).
8.5.Seega kirjeldavad kõik hageja V. I.ga sellel päeval kokku puutunud tunnistajad töötaja käitumist silmnähtavalt tavapärasest eristuvaks, kasutades väljendeid: teistest eemale hoidev, väsinud, räsitud, loid, ei täitnud sel hommikul tavapärast töörutiini ega seadnud end valmis võimalikeks väljakutseteks, tema juures oli selgelt tunda alkoholilõhna. Kohus loeb nendest kirjeldustest üheselt välja selle, et isik ilmus tööle olekus, mis ei võimaldanud temal korrektselt oma töökohustusi täita, samuti leiab kohus, et hageja, V. I. võimetus töökohustusi täita oli otseses seoses I. alkoholi tarbimisega.
9.Järgmiseks hindab kohus, kas töötaja poolt joobes töökohal viibimine oli piisav alus töötajaga töölepingu koheseks ülesütlemiseks TLS §88 lg 1 p 4 alusel. Kohus arvestab süüteo raskuse määramisel töökohustuste rikkumise tagajärgi ja töötaja suhtumist süüteosse ja selle tagajärgedesse.
10.1.Kohus leiab, et ei oma tähtsust hageja väide, mille kohaselt hageja ei viibinud teenistuses alkoholijoobes vaid jääknähtudega, Kohus on veendunud, et käesoleval juhul ei vastanud väidetavate jääknähtudega hageja tervislik seisund kaine isiku terviseseisundile, ning hageja ei olnud võimeline ametikohustusi nõuetekohaselt täitma.
10.2.Päästeameti sisekorraeeskirja (TVK toimik tlk 28-37) punkti 98 kohaselt töölepingu erakorraline ülesütlemine toimub töölepingu seaduses ettenähtud mõjuvatel põhjustel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu ning punktis 99 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui teenistuja on viibinud tööl joobeseisundis (99.4). Sama eeskirja punkt 100 täpsustab, et üldjuhul võib Päästeamet töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus, kuid eelnevat hoiatamist ei ole
ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega on tööandja lisaks seaduses sätestatule selgitanud sisekorraeeskirjades, et joobeseisundis tööl viibimise on kategooriliselt keelatud ja sellele järgneb vältimatult töölepingu erakorraline ülesütlemine. V. I. on 04.04.2013.a Päästeameti sisekorraeeskirjaga tutvunud ja võtnud selle täitmiseks.
10.3.Kohus on seisukohal, et hageja, kes oli sisekorraeeskirjadest selgelt teadlik, rikkus 01.07.2013.a teenistusse alkoholijoobes ilmudes teadlikult ja tahtlikult töödistsipliini. Hageja ilmus tööle alkoholijoobe seisundis, samuti püüdis ta seda tahtlikult varjata, hoides teistest töötajatest eraldi, omaette. Selline hageja käitumine viitab üheselt sellele, et hageja sai aru oma joobeseisundist ja püüdis seda kaastöötajate eest tahtlikult varjata.
10.3.Kohus on seisukohal, et päästeteenistuja viibimine teenistuses alkoholijoobes on oma olemuselt eriti raske rikkumine. Päästetöötaja sh. hageja tööülesandeks on töö ohtlikel sündmuskohtadel, ning päästjate tööst sõltuvad otseselt inimelud, samuti võib joobes töötaja seada päästetööde käigus ohtu nii tema enda kui ka kaastöötajate elu ja tervise. Päästeteenistuja peab päästetööl adekvaatselt, operatiivselt ja professionaalselt reageerima, kuid alkoholijoobe kui terviseseisund sellist käitumist ei võimalda. 01.07.2013.a. oli ilmne, et joobeseisund ei võimaldanud isikul õigeaegselt ilmuda rivistusele, olla korrektselt rõivastatud päästerõivastusse ja adekvaatselt olukorrale reageerida.
10.4.Kohus nõustub tööandjaga, ning leiab, et eeltoodust tulenevalt oli töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (alkoholijoobes töökohal viibimine) etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa pidada mõistlikuks nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Digitaalallkiri Leanika Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.