Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. 1/2

2-13-55932 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Kohus võttis 30.11.2012 määrusega hageja hagi V K vastu lihtmenetlusse. Kostja on piiratud teovõimega isik, keda esindab menetluses seaduslik esindaja eestkostja Irina Kostina. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 05.08.2013 sõlmitud laenulepingust nr 20130805/06, mille alusel kostja sai laenu 200 eurot. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks: põhivõlg 200 eurot, võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot, intress 15,12 eurot, sooduslaenu tagastamisega viivitamise korral lisanduv intress 15.35 eurot, viivis hagi esitamise päeva seisuga 138,42 eurot + 0,2501% päevas kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning lisaks edasi 0,2502% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastas kohtule tähtaegselt, tunnistas hagi laenu põhiosa summas 200 eurot ning taotles nimetatud summa osas maksegraafiku koostamist summas 5 eurot igakuiselt. Hageja muutis oma nõuet ning palus mõista kostjalt välja võlgnevus 200 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja põhjendatud ka kostjale võlgnevuse tasumise määramine osade kaupa. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamiselt 100 eurot (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagi esitamise eest 55 eurot) ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 50 eurot (tl 21). Vastavalt hagi rahuldatud ulatusele mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 60 eurot (RLS § 57 lg 1 ja lisa 1) ning mõistab välja hageja lepingulise esindaja kulud 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik

2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.