Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtunik
Pille Aver
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juuni 2014.a Narva kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-48564
Tsiviilasi
M V hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töövaidluses 3500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M V (IK XXX), lepinguline esindaja: Artur Pärnoja, e-post: XXX Kostja: Eesti Energia Kaevandused AS (RK 10032389), asukoht: Jaama 10, Jõhvi, lepinguline esindaja Kersti Tingas, e-post: XXX
Menetluse liik
28.01.2014, 07.05.2014 toimunud kohtuistungil
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu 50050. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa M V esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ning tööandjalt töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 16.09.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/1907 jäeti M V avaldus rahuldamata. M V töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas 17.10.2013 hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduses nõuab hageja töölepingu tööandja poolt 05.07.2013 erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamist ning töötasu väljamõistmist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja 14.09.2007 sõlmitud töölepingu alusel AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri tehnoloogilise transpordi mäejaoskonnas kalluri BELAZ juhi ametikohal. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles 05.07.2013 töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduse kohaselt tegi hageja oma 25.05.2013 töövahetuse jooksul kalluril nr 548 üheteistkümnel korral omavolilisi peatusi, mille vajadust ta oma seletuskirjas põhjendada ei osanud, samuti ei teavitanud ta neist juhtpuldioperaatorit. Sama töövahetuse ajal oli hageja poolt juhitava kalluri keskmine kütusekulu 217 liitrit 100 km kohta, mis ületab tavapärast keskmist 70 liitri võrra. Kuna hagejal oli kehtiv eelnev hoiatus, käsitles kostja hageja süülist käitumist olulise töökohustuse rikkumisena ning ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles eelpoolnimetatud alusel. Hageja leiab, et kostja viivitas töölepingu erakorralise ülesütlemisega ebamõistlikult pika aja möödumisel, s. o 1 kuu ja 12 päeva pärast töötajapoolsest väidetavast rikkumisest teadasaamist. TLS § 88 lg 4 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 koosmõjus aegub distsiplinaarkaristus 1 kuu jooksul alates päevast, mil sellest sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Hageja leiab , et kostja on vahetuse jooksul tehtud peatuste arvu ja kütuse ülekulu kohta teinud ebaõiged järeldused kalluri kütusepaagile paigaldatud taatlemata tahhograafi näitajate järgi. Hageja on iseseisvalt välja selgitanud, et tootjatehase poolt keskmise kütusekulu normiks analoogse BELAZ kalluri puhul on keskmiselt 209 kuni 216 liitrit 100 km kohta. Hageja kulutas kõnealuse vahetuse ajal aga ainult 171 l, mis tähendab, et kütust kasutati alla keskmist kulunormi. Kütuse kulu vahetuse jooksul tõendab teekonnaleht, mida kostja kordagi maininud pole. Kostja esitatud kinnitus kalluri 548 kütusekulu kohta 25.05.2013 on Metrotec OÜ dateerinud 30.08.2013, s. t pärast hagejaga töölepingu lõpetamist, mistõttu ei oma see tõenduslikku jõudu. Hageja juhitava kalluri kütusepaagist ei ole laekunud juhtimispuldi operaatorile signaali sanktsioneerimata kütuse äravoolust, mis välistab vargusekahtluse hageja suhtes. Peatused on selgitatavad vajadusega lasta mööda vastutulev sõiduk, kalluri esiklaasi ja tulede puhastamiseks, lühiajaliseks puhkuseks ning loomulike vajaduste rahuldamiseks. Ka laadimise ooteaeg võtab aega ning dispetšeriga pole alati võimalik karjääris ühendust saada. Hagejale etteheidetav kütuse suure ülekulu tekkimise põhjus 25.05.2013 öises vahetuses on kostjale teadmata ning selles hageja süüdistamine on seetõttu alusetu. Pole välistatud kütuse vargus vahetusevahelisel ajal parklas. Suure kalluri kütusesüsteem on keeruline mehhanism, kus on võimalikud tõrked ja rikked, mis võivad kaasa tuua suure kütuse ülekulu. Kütuse ülekulu arvestuses on kostja võrrelnud erineva käiguehitusega kallureid, kuid teatavasti on automaatkäigukastiga kalluri kütusekulu suurem võrreldes manuaalkäigukastiga sama liiki kalluritel. Tööandja käskkiri on vastuoluline, ühelt poolt süüdistab kostja hagejat peatuste tegemises ja seejärel leiab, et peatusi ettenähtud puhkepausiks ei tehtud. Ühtegi viidet mõõtmisaktile või mistahes teisele dokumendile, mille järgi oleks tuvastatav kütuse ülekulu
pole kostja hagejale esitanud. Käskkirjas on märge tööandjale kahju tekitamisest, kuid pole konkretiseeritud, mis laadi kahjuga ja kui suures ulatuses kahju on. Hageja tõendid: Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.09.2013 otsus nr 4.1-1/1907(tl 7-9); Töölepingu nr 20286 lisa nr 4 01.04.2013, töötaja ühe kuu põhitöötasu moodustas 880 eurot (tl 17); Väljavõte internetiaadressilt http://www.belaz.by/catalog/products/dumptrucks/7555/7555f/ Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja jääb töövaidluskomisjoni toimikusse esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et hageja nõuded on alusetud ning põhjendamata. Hageja töötas 25.05.2013 öises vahetuses kalluril nr 548. Vahetuseks antud tööülesanne oli põlevkivi vedu tranšeest nr 12 põlevkivilattu nr 1 ja vastuvõtupunkrisse. Hageja tegi oma töövahetuse jooksul üheteistkümnel korral peatusi, mille vajadust ta oma seletuskirjas põhjendada ei osanud, samuti ei teavitanud ta neist juhtpuldioperaatorit nagu kehtiv korraldus ette näeb ning millega hageja on allkirja vastu tutvunud. Oma seletuskirjas tunnistas hageja, et ei peatunud vahetuse jooksul kordagi puhkamiseks ja einestamiseks, nagu tööandja tööajakorraldus ja töötervishoiu-ja tööohutuse seadus ette näevad. Hageja väidab, et peatus võileiva söömiseks ja kohvi joomiseks, mis ju ongi peatumine einestamiseks, muud avalduses toodud peatumise põhjused on ilmselgelt otsitud. Puhkamata ja söömata töötajad katkematus tööprotsessis on ohtlikud nii iseendale kui ka ümbritsevaile. Hageja kätte oli usaldatud tööandja vara: kallur koos suure koguse diiselkütusega. Et mõista tööandja usalduse mõõdet, siis praegune kalluri turuhind küündib ligikaudu 350 000 (kolmesaja viiekümne tuhande) euroni. Töövahetuse ajal ajavahemikul 00.35 - 01.50 oli hageja poolt juhitava kalluri keskmine kütusekulu 217 liitrit/100km kohta, mis ületab tavapärast keskmist 70 liitri võrra 100 kilomeetri kohta. Nii suurel määral kütuse ülekulu võib tekkida vaid selle pahatahtlikul käitlemisel. Vastavalt tööandja poolt kehtestatud kütuse ja määrdeainete väljaandmise ja arvestamise korra punktile nr 3.12.9.2 on kallurijuhile väljastatud kütus antud talle vastutavale hoiule. Hageja põhjustas oma pahatahtliku kütuse käitlemisega tööandja vara tööandja valdusest ja kontrolli alt väljumise. Samal marsruudil ja täpselt sama tööülesande täitmisel on keskmine tavapärane kütusekulu 136 liitrit /100km kohta. Arvestuse aluseks on võetud kolme Narva karjääri kalluri keskmine kütusekulu samal marsruudil. Kostja analüüsi kohaselt leiti hageja 25.05.2013 juhitud kalluri peatumiskohtades kütusekanistrid ja sõiduauto jäljed teel. Kuna kalluri kütusepaagist kadus suur kogus diiselkütust, mille kohta juhi poolne usutav seletus puudus, tekkis tööandjal põhjendatud kahtlus, et kütus võidi toimetada hageja või kolmandate isikute poolt peatuste ajal tööandja valdusest välja ning tööandja ei oma selle üle enam kontrolli. Kostja selgituse järgi on Eesti Energia Kaevandused AS äriettevõte, mis on ellu kutsutud põlevkivi tootmise ja kasumi saamise eesmärgil. Igat töötaja poolset rikkumist uuritakse hoolega, arvestades üldprintsiibil süütuse presumptsiooniga. Ilma hoolika uurimise ja selguseta töötaja süü osas, töölepingute ülesütlemise üle ei otsustata. Üks kuu ja kaksteist päeva on tööandja jaoks mõistlik aeg uurimise läbiviimiseks ja tõendite kontrollimiseks. Lähtudes eeltoodust rikkus hageja tööandja poolt kehtestatud kordade alljärgnevaid punkte :
Kallurijuhtide vahetusesiseste vaheaegade kasutamise korraldus, kehtestatud 23.10.2012: Kallurijuht, kes on peatunud puhkamiseks või einestamiseks, teatab juhtpuldioperaatorile oma asukoha ja puhkeaja pikkuse. Peale puhkeaja lõppu teatab kallurijuht juhtpuldioperaatorile naasmisest liinile. Eesti Energia Kaevandused AS Narva karjääri tööajakorralduse punkti 3.4.: Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kallurijuhil töö ajal 30 minutit. Kallurijuhi ohutusjuhendi punkti nr 8 ja nr 7 alapunkti 69: Autojuht on kohustatud täitma vaid neid kohustusi, mis on talle antud jaoskonna juhtide poolt ning kuuluvad tema tööülesannete hulka. Autojuht vastutab tööohutusnõuete mittetäitmise eest, mis on äratoodud nimetatud juhendis ja lisadena äratoodud dokumentides, seadusega ettenähtud korras. Eesti Energia Kaevandused AS töökorralduse reeglite punkte 2.1.2. ja 2.1.5: Töötaja on kohustatud lisaks töölepingu seaduses sätestatud töötaja kohustustele : lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju (s.h. saamata jääva tulu) tekkimist tööandjale; pidama kinni ettenähtud tööajast ja kasutama tööaega töökohustuste täitmiseks. Elektroonilise positsioneerimissüsteemiga varustatud mäetranspordi kasutamise ja kütusekulu kontrollimise korra punkti 6.1. : Mäetranspordivahendijuht, kelle transpordivahendile on paigaldatud Süsteem, vastutab (töölepingu ülesütlemiseni) käesolevas korras toodud nõuete mittetäitmise eest järgmistel juhtudel : kui vahe tangitud ja kasutatud kütusekoguse, mis on toodud teekonnalehel ja tegelikult kasutatud kütuse (Süsteemi), näitude vahel on suurem kui 10%. Tööleping nr 20286 lisa 3 ,sõlmitud 01.11.2011: p2.2 Töötaja on kohustatud täitma ilma erikorralduseta kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust, rakendades selleks kõiki oma tööks vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi. P 2.3 töötaja on kohustatud tööülesannete täitmisel lähtuma tööandja seaduslikest huvidest ning vältima kahju tekkimist tööandjale. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja vastutab oma tööülesannete täitmise käigus vastu võetud otsuste ning nende tagajärgede eest seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Hagejale oli eelnevalt tehtud hoiatus 28.03.2013töökohustuste rikkumise eest, mis väljendus selles, et hageja oli ajavahemikul 11.03-15.03.2013 igal päeval lõunapausi ajaks jätnud oma kalluri BELAZ nr 548 seisma töötava mootoriga ja järelevalveta, mis on kallurijuhi ohutusjuhendi nr 4, töölepingu ja töökorralduse reeglite rikkumine. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kostja ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles hageja poolt töökohustuste ja tööandja kordade ja eeskirjade rikkumise tõttu, mis muutis võimatuks töösuhte jätkamise.
Kostja asub seisukohal, et tegemist oli oluliste töökohustuste rikkumisega, mille puhul oli välistatud töösuhte jätkamine ning töösuhe tuli lõpetada koheselt. Hageja käitumine oli tööandja suhtes ebalojaalne ning töötaja rikkus korduvalt töökohustusi, eirates varasemat hoiatust. Kostja tõendid: 28.03.2013 käskkiri nr 32-p; M V 28.05.2013 seletuskiri; 14.09.2007 tööleping nr 20286; Töölepingu nr 20286 erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 05.07.2013; 30.08.2013 kinnitus kalluri kütusekulu kohta 25.05.2013; Eesti Energia Kaevandused AS töökorralduse reeglid; Vahetuste sisese puhkeaja kasutamise korraldus tehnoloogilise transpordi mäejaoskonnas; Kütuse ja määrdeainete väljaandmise ja arvestamise kord; Kalluri BELAZ 548 25.05.2013 töö analüüs; Elektroonilise positsioneerimissüsteemiga varustatud mäetranspordi kasutamise ja kütusekulu kontrollimise kord; Ohutusjuhend kallurijuhile kalluriga, mille kandevõime on 30 tonni ja rohkem. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajad ning hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, § 16 lg 1 järgi töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, töötaja on rikkumises süüdi, hinnates töötaja hoolsuse määra §-st 16 tulenevalt. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus, tööandja võib seejuures töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja §-s 88 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus süüliselt töökohustusi sellisel olulisel määral, millest tulenevalt tööandja ei saanud enam eeldada, et mõlemapoolseid huve silmas pidades oleks töölepingu jätkamine võimalik. Tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud oma väidet, et hageja rikkus töötajapoolset hoolsus- ja lojaalsuskohustust korduvalt ja sellises määras, mille tõttu töölepingu jätkamine mõlemapoolset huvi arvestades, ei olnud mõistlik.
Esmalt vastab kohus hageja väitele lepingu erakorralise ülesütlemise aja ebamõistlikkuse kohta. Hageja leiab, et tema 28.05.2013 seletuskirjast (t.l 52) tööandjale ja tööandja 29.05.2013 tehtud tööanalüüsi aktist (t.l 49) möödunud 1 kuu ja 12 päevane ajavahemik ületas töölepingu erakorralise ülesütlemise mõistliku tähtaja, kuna tööandja poolsest võimalikust rikkumisest teadasaamisest kuni lepingu ülesütlemiseni oli möödunud enam kui 30 päeva. Kohtu seisukohast tulenevalt aga pole mõistlik tähtaeg seotud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (TDVS) sätestatuga. Nimetatu § 1 kohaselt ei kohaldata seadust töölepingulistele suhetele, mistõttu mõistlikkuse küsimus tuleb kohtul lahendada poolte esitatud asjaolude kohaselt. Kostja on selgitanud, et tema puhul on tegemist maavarasid käitleva äriettevõttega, mille töötajate kätte on usaldatud suurt materiaalset väärtust omavad töövahendid, sealhulgas kütus. Kohus leiab, et antud juhul, kus kostja tööprotsess on reguleeritud mitmete juhendite ja eeskirjadega ning läbida tuleb eelnevalt mitu juhtimistasandit, on ka töösuhte lõpetamise tööandja algatusel objektiivselt enamaeganõudev, kuid mitte ebamõistlikult pikk aeg käesolevas vaidlusasjas. Kohtus on tuvastamist leidnud, et kostja 28.03.2013 käskkiri (töövaidluskomisjoni t.l 7) on kehtiv. Hagejale määrati hoiatus selle eest, et hageja oma töökorralduse ja tööjuhendi rikkumisega tekitas tööandjale kahju tekkimise ohu ja otsese kahju kütuse ülekulu näol. Seega järgmise võimaliku rikkumise korral oli tööandja õigustatud töölepingu erakorraliselt üles ütlema sellest ette teatamata. Tööandja algatusel töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel poolte vastastikust huvi arvestava põhimõtte kohaselt kaalub tööandja ebalojaalse töötajaga suhte lõpetamise soov üle töötaja soovi töösuhte jätkamiseks. Käesolevas vaidlusasjas pole oluline, kas võimalik kütuse ülekulu on tekkinud varguse tagajärjel, vaid küsimus on lojaalsuse säilimise võimalikkuses tööandja vastu olukorras, kus tööandja heidab töötajale ette kohustuste rikkumist sellisel olulisel määral, et tööandja on kaotanud usu töötaja edasisse lojaalsusesse. Kohus jõuab alljärgnevas tulemuseni, et hageja lojaalsuskrediit alates eelnevast rikkumisest ammendus uue kahtluse tekkimisega töötaja aususes seoses tööandja huve ja korraldusi mittearvestava tegutsemisega tööülesannete täitmisel. Hageja leiab, et kostja pole tõendanud tegeliku kütuse ülekulu tekkimist hageja juhitud kalluril 25.05.2013 vahetuse ajal. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Tehnoloogilise transpordi mäejaoskonna juhataja N M ja juhataja abi V T seletuskirjast (t.l 81) nähtub, et oluline kütusekulu tekkis töövahetuse esimese kahe tunni jooksul, kusjuures vahetuse ülejäänud ajal jäi kütusekulu normi piiridesse. Kalluri teekonnalehtedes ja pardažurnaalis puuduvad viited tuvastatud võimalikest riketest, kuigi kallurijuhu ohutuse tööjuhendi kohaselt oli juhi kohustus neid kirjeldada. Metrotec GPS süsteem näitas ühtlasi, et hageja teostas vahetuse jooksul ettenähtud trassil peatumisi, mis polnud tehnoloogilise tsükliga ette nähtud. V ei osanud neid peatusi ka ise seletada (t.l 52). Tunnistaja N M ülekuulamisel (t.l 126-127), selgitas tunnistaja, et järelevalvet kallurijuhtide poolt tehnoloogilisest protsessist kinnipidamise üle teostatakse GPS jälgimisseadmetega. Süsteem on sertifitseeritud Igast korrast hälbimisest on juht kohustatud teatama operaatorile. Kütuse kulunormide väljatöötamisel on arvesse võetud erinevaid kalluri liike, vahetuse pikkust, marsruudi tingimusi ja aastaaegu. Kõigi kallurite GPS seadmetelt laekub info operaatori arvutisse, mida kõrvalekalde puhul analüüsitakse. Tunnistaja sõnul on ta teinud hagejale suulise hoiatuse ka varasema juhtumi pinnalt, kui avastas hageja kalluri kütusepaagist kanistrisse kütust valamas. Isegi juhul, kui raadiosaatja ei toimi, on võimalus trassi kõrval asuvale garaažile isiklikult kõigist juhtumitest teada anda. Kohus leiab, et hageja väide tööandja analüüsi ebausaldusväärsuse kohta, on paljasõnaline, sest tugineb üksnes internetist väljalastud kallurauto tehnilistel andmetel (t. 68-69), mille põhjal on kohtul võimatu käesoleva juhtumiga mingeidki seoseid luua. Seevastu kostja esitatud tõendite kohaselt on kallurauto nr 548 kütusepaak kalibreeritud (töövaidluskomisjoni t.l 61-62) ning Metrotec OÜ kui jälgimissüsteemi tootja kinnitab (töövaidluskomisjoni t.l 31-32), et süsteemis
vaadeldaval perioodil ega ka varasemas ja hilisemas ajaloos tehnilisi rikkeid ei esinenud ning süsteemi registreeritud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väidet kütuse ülekulu puudumise kohta. Kostja järeldus selle kohta, et töötaja pole vajaliku hoolsusega suhtunud tööandja vara kaotsimineku vältimisse ning eelnevast kirjalikust hoiatusest hoolimata, pani toime korduva töökorra rikkumise, mille tulemusel väljus vara tööandja kontrolli alt ja muutus võimatuks tööandja usalduse säilimine, on kooskõlas kohtu poolt tuvastatuga. TLS 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt on töötaja töölepingujärgseteks kohustusteks muuhulgas teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Kohus tuvastas, et hageja on allkirjaga kinnitanud tutvumist tööandja kõigi kirjalike eeskirjade , töö- ja ametijuhenditega (t.l 47, 48, 50, 51) ning oli teadlik asjaolust, et peale järgnevat töökohustuse rikkumist võidakse tema tööleping vastavalt TLS § 88 lõikele 3 üles öelda (töövaidluskomisjoni t.l 7).Hageja põhjendused, millest kohus peaks jõudma järelduseni, et etteheidetav töökorralduse rikkumine on tõendamata ja sellest tulenevalt alusetu, on paljasõnalised ning kostja poolt ümberlükatud. Kostja esitatud eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on kinnitust leidnud töötaja kohustuslik käitumisreeglistik ning tunnistaja M ütlustega asjaolu, et võimalused kohustustest kinnipidamiseks olid töötajal olemas ning tagatud. Hageja vastupidised väited on otsitud ja ebaveenvad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 132 lg-s 1 sätestatu kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Koos tühistamisnõudega nõuti hagis hüvitist kokku 3 kuu keskmise palga ulatuses, s. o 2640 eurot. Kuna ainuüksi tühistamisnõude esitamine töövaidluses antud asjas on küll teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas tooks kaasa hüvitisnõude aegumise, mis poleks nõude eesmärgiga kooskõlas, on kohtupraktika kohaselt hagihind analoogsetes vaidlustes määratav ainult tühistamishagilt. Kohus loeb käesoleva hagi hinnaks seega 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta nimetatud toimingu eest riigilõivu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.