mnt 14, Tallinn; e-post: [email protected]). Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
28.märtsi 2014. a määrus muutmata Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aadu Jaansoo (edaspidi hageja) esitas hagi pankrotihaldurite Martin Krupp, Sirje Tael ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) (edaspidi koos kostjad) vastu varalise kahju – palga, viiviste ja õigusabikulude hüvitamiseks summas 300 876,13 eurot. Hageja palus hagiavalduse täpsustuses mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhjendamatu ärikeeluga põhjustatud varaline kahju summas 300 876,13 eurot. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid kohaldada aegumist. Viru Maakohus jättis 29. veebruari 2012. a otsusega hagi rahuldamata muuhulgas aegumise tõttu. Maakohtu määrus jõustus Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrusega, millega Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.
2.Kostjad esitasid 08. juulil 2013. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on menetluskuluks õigusabikulud kokku kolme kostja peale 7 514,40 eurot, millele lisandub käibemaks kostjate I ja II puhul. Menetluskulud jagunevad kostjate vahel selliselt, et kostjale I kuulub 33,3% (lisandub käibemaks), kostjale II 33,3% (lisandub käibemaks) ja kostjale III 33,34%. Kostjad palusid määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vaidles avaldusele vastu, leides, et summa ei ole põhjendatud. Viru Maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena välja kokku 3 844, 69 eurot. Määruse tegi kohtujurist. Hageja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 11. detsembri 2013. a määruse määruskaebuse põhjendustest olenemata ning saatis kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks uueks lahendamiseks Viru Maakohtule. Riigikohus tunnistas 04. veebruari 2014. a otsusega nr 3-4-1-29-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks kohtute seaduse § 1251 lg 2 ja TsMS § 174 lg 8 osas, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist. Viru Maakohtu vaidlustatud menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegi kohtujurist ja kohtunik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei osalenud. Seega lahendas
menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ebaseaduslik kohtukoosseis TsMS § 656 lg 1 p 3 mõttes ning seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta määruskaebuses esitatud väidete osas.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Uuel läbivaatamisel rahuldas Viru Maakohus 28. märtsi 2014. a määrusega kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus mõistis A. Jaansoolt 1130,69 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 226,14 eurot, seega kokku 1356,83 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend kuus) eurot ja 83 senti pankrotihaldur Sirje Tael’a kasuks; 1130,69 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 226,14 eurot, seega kokku 1356,83 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend kuus) eurot ja 83 senti pankrotihaldur Martin Krupp’i kasuks ja 1131 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot ja 03 senti (käibemaks ei lisandu) AS’i Tamsalu TERKO „pankrotis“ kasuks menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Aadu Jaansoo’l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu poolt A. Jaansoolt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulud on kokku 3844,69 eurot (2 x 1356,83 + 1131,03). Kohus leidis, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama nõudega mistõttu saab põhjendatud ajakuluks lugeda 40 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamiseks. Kohus luges mitmed kostjate kulukirjed (hagiavaldusega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine, hageja 08. oktoobri 2010. a vastusega tutvumine ja 24. augusti 2011. a istungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine) täielikult põhjendatuks ning mõistis kulukirjete alusel taotletud summad täies ulatuses kostjate kasuks välja. Kohus leidis, et kostja I poolt allkirjastatud dokumentidelt ei nähtu, et kostjal I oleks dokumentide esitamisel lepinguline esindaja, mistõttu jättis kõik vastavad kulukirjed arvestamata. Kohus analüüsis kostjate ülejäänud kulukirjed koostoimes toimiku materjalidega ning asja keerukust arvestades. Maakohus põhjendas oma seisukohta iga kulukirje juures ning leidis, et kostjate esindaja põhjendatud ja vajalik töötundide hulk on 29 tundi ja 20 minutit, s.o 29,33 tundi nõutud 64,75 tunni asemel. Analüüsi tulemusena asus maakohus seisukohale, et kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulisele esindajale tehtud kulud on kokku summas 3 392,42 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal, s.o 18. märtsil 2009. a menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt). Määruse § 1 ja § 2 kohaselt hagilt hinnaga kuni 304 000 eurot (hagi hind oli 300 876,13 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 30 200 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad kolme kostja ühised põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 3 392,42 eurot lubatud piirmäära ning on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta arvestades kostjate lepingulise esindaja poolt kohtutele esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning osalemist kohtuistungitel. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et kostjatele on osutatud õigusabi ühiselt ning on võimatu diferentseerida summaarselt, millised kulud on tekkinud eraldi seoses iga kostja esindamisega. Seetõttu on õiglane jagada kantud kulud võrdselt ning lugeda, et pankrotihaldur
Sirje Taelale ja pankrotihaldur Martin Kruppile on osutatud õigusabi 33,3% ja Tamsalu TERKO AS-ile (pankrotis) 33,34% kogu õigusabi kulust. TsMS § 177 lg 2 alusel määras maakohus kostja kohustuse tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Aadu Jaansoo esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada maakohtu määrus täielikult ning jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus nõudnud täiendavaid kulusid tõendavaid dokumente vaatamata sellele, et kulukirjas äranäidatud summast oli 6 971,20 eurot täielikult põhjendamata; 2) jättis maakohus põhjendamata pankrotihaldurite vajaduse lepingulise esindaja järele ning sellest tulenevalt ka pankrotihaldurite esindamisega seotud kulude hüvitamise. PankrS § 62 lg-st 4 tulenevalt maksab haldur kolmandale isikule, esindajale ja abilisele tasu oma tasu arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. Maakohus märkis, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama nõudega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Maakohus edastas määruskaebuse vastustajate lepingulise esindajale ning andis aega oma seisukohtade esitamiseks kuni 25. aprillini 2014. a. Vastustajate esindaja ei ole antud tähtaja jooksul seisukohti esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus A. Jaansoolt pankrotihaldurite S. Tael ja M. Kruppi, AS’i Tamsalu TERKO (pankrotis) kasuks menetluskulude 3 392,42 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi. Asja materjalidest nähtuvalt esitas A. Jaansoo kohtule hagi pankrotihaldurite Sirje Tael, Martin Krupp ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) vastu varalise kahju – palga, viiviste ja õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Kuna hagi jäeti rahuldamata, jäid menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud seisukoht, et pankrotihaldurid oleks pidanud kandma enda menetluskulud PankrS § 62 lg 4 alusel pankrotivarast, on ekslik. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud kostjate I ja II vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Pankrotihalduritel on kutsekindlustuse nõue, mis tagab
halduri kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise. Kostjate I ja II vastu esitatud nõude rahuldamise korral ei oleks kahju hüvitatud pankrotivarast vaid selle eest oleks vastutavad olnud kostjad. Kostjat III osas oli vastutav pankrotivara. Vastavalt PankrS § 62 lg-le 1 üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel võib haldur kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotimenetlusega seotud tehingu võib haldur teha ka esindaja kaudu. PankrS § 62 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmandale isikule, esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Pankrotihaldur kui iseseisev menetlusosaline oli õigustatud vastavalt TsMS § 217 lõikele 1 osalema menetluses esindaja kaudu. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide vastustajate esindaja suutlikkusest kaitsta oma klientide huvisid. Määruskaebuse esitaja vaidlustas 30. aprilli 2012. a määruskaebuse koostamise eest tasu põhjendatuse. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud toimingu eest jätis maakohus tasu taotluse rahuldamata. Muus osas ei ole määruskaebuses väljamõistetud kulu põhjendatust ja vajalikkust vaidlustatud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus väljamõistetud kulu suurust muuta.
7.Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et kulunimekirjas näidatud summast (s.o 7 514,40 eurot) oli 6 971,20 eurot täielikult põhjendamata. Kohus analüüsis põhjalikult igat vastustajate poolt esitatud kulukirjet ning tegi oma siseveendumuse ning kogemuse kohaselt otsustuse põhjendatud ja vajaliku kulu suuruse kohta. Vastustajate poolt esitatud avaldus vastas TsMS § 174 lg-s 3 ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 174 lg 5 näeb ette kohtu õiguse, mitte kohustuse, nõuda hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või tõendamiseks menetluskulusid tõendavaid dokumente. Käesoleval juhul oli vastustajate menetluskulude kindlaksmääramise avalduses iga teostatud teenust ja kulu selle eest täpselt kirjeldatud, mistõttu puudus kohtul vajadus täiendavate selgituste nõudmiseks.
8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrusele esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.