XXX hagi OÜ XXX vastu töövaidluses / XXX hagi OÜ XXX vastu töövaidluses
Hagihind
1253,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Kostja
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 15.04.2014.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus XXX(XXX isikukood XXX) hagis XXXOÜ (registrikood XXX) vastu 05.04.2012.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11,13 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 34,64 eurot tasumise nõuetes.
2.Jätta läbi vaatamata hagiavaldus osas, milles XXX(isikukood XXX) palub tuvastada XXXpoolt XXXOÜ-le (registrikood XXX) esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse.
3.Rahuldada XXX(XXX isikukood XXX) hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu.
Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX(XXX isikukood XXX) kasuks 1218,39 (üks tuhat kakssada kaheksateist koma kolmkümmend üheksa) eurot, millest peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Tegemist on töösuhtest tuleneva nõudega.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX(XXX isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 636,36 (kuussada kolmkümmend kuus koma kolmkümmend kuus) eurot, millest on kinni peetud tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse, tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 8% (kaheksa protsenti) aastas alates 06.04.2012.a (kuuendast aprillist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 08.02.2012 töövaidluskomisjonile avalduse XXXOÜ (kostja) vastu nõude tunnustada töölepingu seaduse (TLS) § 91 alusel hageja poolset töölepingu ülesütlemise õigsust, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, töötasu ajavahemikus 01.12.2011 kuni 09.01.2012 töötatud aja eest, hüvitada kasutamata jäänud põhipuhkus rahas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu ja puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest viivise (TVK toimik, tl-d 15-17). Töövaidluskomisjoni 12.03.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/288 rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2011.a detsembrikuu töötasu 500 eurot, 2012.a jaanuarikuu töötasu 136,36 eurot; töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 500 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 116,67 eurot, viivise kuni 05.03.2012 6,75 eurot ja alates 06.03.2012 0,14 eurot päevas kuni 636,36 euro kohustuse kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjon luges töölepingu üles öelduks TLS § 91 lg 2 alusel alates 05.03.2012 (TVK toimik, tl 6). Kostja juhatuse liige XXXsai töövaidluskomisjoni otsuse kätte e-posti teel 12.03.2012 (TVK toimik, tl-d 34). Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse allkirja vastu kätte 19.03.2012 (TVK toimik, tl 1). Kostja esitas 10.04.2012 Harju Maakohtule avalduse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras (I kd, tl 4). Kohus võttis kostja avalduse 13.04.2012 menetlusse ja kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis (I kd, tl 11). Hageja esitas 12.06.2012 kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, tl-d 34-41). Kohus jättis 14.03.2012 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata (I kd, tl 42). Hageja esitas määruse peale määruskaebuse (I kd, tl-d 55-59, 67-69). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.08.2012 määrusega määruskaebuse ja saatis hagi tagasi menetlemiseks maakohtule (I kd, tl 93). Kostja esitas 29.11.2013 vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 114-123). Hageja esitas 19.12.2013 kohtule seisukoha kostja vastuse kohta (I kd, tl-d 169-173). Esimene eelistung toimus 20.12.2013 (II kd, tl-d 13-16). 09.01.2014 esitas kostja kohtule andmed hagejale 2011.a oktoobris ja novembris makstud töötasude kohta (II kd, tl 18). Hageja esitas 07.02.2014 kohtule täiendavad tõendid ja hageja seisukohad (II kd, tl-d 24-31). Kostja esitas 05.03.2014 selgituse ja taotluse (II kd, tl-d 462 (11)
49). Teine eelistung toimus 11.03.2014 (II kd, tl-d 55-56). Kostja esitas 13.04.2014 kohtule selgituse ja taotluse (II kd, tl-d 65-67). Kohtuistung toimus 15.04.2014 (II kd, tl-d 72-81). Kostja esitas 02.05.2014 arvamuse (II kd, tl-d 84-72). Kohus määras kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 16.05.2014 (II kd, tl 73). Kohus on kohtuotsuse teatavaks tegemise aega muutnud ning määranud kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 30.05.2014 (II kd, tl-d 74, 77, 84, 85).
2.Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, kohtule esitatud menetlusdokumentidest ja kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Kostja ei lubanud hagejat 09.01.2012 tööülesandeid täitma. Hageja ütles töölepingu omapoolse avaldusega üles. Hageja saatis töölepingu ülesütlemise avalduse kostjale tähitud kirjaga 09.01.2012. Kostja sai avalduse kätte 09.02.2012 töövaidluskomisjoni kaudu. Hageja töötas 2011.a detsembris. Hageja viibis 2012.a jaanuaris kuus päeva tööl. Kostja ei ole hagejale esitanud töölepingu ülesütlemise avaldust. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja ei ole hagejale maksnud 2011.a detsembri ja 2012.a jaanuari töötasu.
3.Hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi, mille tõttu tekkis kostjale kahju. Kostja ütles töölepingu 06.01.2012 erakorraliselt üles. Seetõttu ei oma hageja töölepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi. Kostja andis töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale üle 06.01.2012. Hageja keeldus dokumenti allkirjastamast. Hageja puudus 2011.a detsembris kolm tundi töölt. Hageja ei pidanud 09.01.2012 tööle tulema, sest tööleping oli üles öeldud. Kostja tasaarvestab hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Kostja taotleb töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise vähendamist. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hageja nõuded
4.Hageja poolt kohtumenetluses avaldatu kohaselt soovib hageja töövaidluskomisjonile esitatud nõuete rahuldamist kostja suhtes töövaidluskomisjoni otsuses märgitud ulatuses (II kd, tl 13 – hageja avaldatu; I kd, tl 5 – töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioon). Hageja on nõudeid täpsustanud 07.02.2014 menetlusdokumendis (I kd, tl 25-27). Eeltoodut arvestades on hagi esemeks järgmised hageja nõuded: - Hageja poolt töölepingu ülesütlemise tunnustamise nõue; - 2011.a detsembrikuu töötasu 500 eurot tasumise nõue; - 2012.a jaanuarikuu töötasu 136,36 eurot tasumise nõue; - Töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 500 eurot tasumise nõue; - Põhipuhkuse hüvitise 116,67 eurot tasumise nõue; - Viivisenõue, s.h sissenõutavaks muutumata viivise nõue. Hagi osaline läbivaatamata jätmine
5.Töölepingu seadus (TLS) § 91 lg 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu [---]. Hageja soovis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, et töövaidluskomisjon tunnustaks TLS § 91 alusel töötaja poolset töölepingu lõpetamise õigsust (TVK toimik, tl 16). Sisuliselt soovib hageja, et kohus tuvastaks hageja esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagi on suunatud raha tasumise nõuete rahuldamisele. Kohus hindab töölepingu ülesütlemise kehtivust hagi alusena hageja raha tasumise nõuete lahendamisel. Eraldiseisvat õiguslikku huvi töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse tuvastamise vastu hageja välja toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt
jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude tunnustada töötaja poolset töölepingu lõpetamise õigsust. Hagist osaline loobumine
6.Kostja on avaldanud, et ta on 05.04.2012 tasunud hagejale töötasu 45,77 eurot (I kd, tl 121). Kõnealust väidet tõendab kostja konto väljavõttega, millest nähtub töötasu 45,77 eurot tasumine (I kd, tl 158). Hageja on seoses kostja tasumisega vähendanud 05.04.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõuet 11,13 eurot 11,13 euro võrra ja töötasu maksmise nõuet. Hageja on seoses kostja tasumisega vähendanud lepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 500 eurot tasumise nõuet 34,64 euro võrra. Kostja ei ole vastu vaielnud hagist osalisele loobumisele. Hageja ei ole kohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta loobub osaliselt hagist. Samas on hageja selline tahe kohtule üheselt arusaadav. Kohus peab võtma seisukoha kõigi hageja esitatud nõuete osas. Kohus võtab vastu hageja loobumise viivise 11,13 euro ulatuses ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõudest 34,64 euro ulatuses. Kohus lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse. Töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivus
7.Kohus selgitab esmalt välja, kas töötaja töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv. Hageja saatis 09.01.2012 kostjale tähitud kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et teda ei lastud 09.01.2012 tööülesandeid täitma (TVK toimik, tl 15). Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt on hageja töölepingu ülesütlemise avaldus tühine, sest kostja ütles töölepingu üles enne hagejat 06.01.2012 (I kd, tl 120). Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja ei lubanud hagejat 09.01.2012 tööle (II kd, tl 14). Kuivõrd poolte vahel nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub, tuvastab kohus nimetatud asjaolu vastavalt TsMS § 231 lg-le 2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled ei ole kokku leppinud nendevahelise töölepingu lõpetamises (II kd, tl 15). Kuivõrd poolte vahel nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub, tuvastab kohus nimetatud asjaolu vastavalt TsMS § 231 lg-le 2. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt käesolevas asjas kontrollima, kas tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel või mitte.
8.Hageja on seisukohal, et kostja ei saa tugineda väitele, mille kohaselt on töölepingu ülesütlemine hageja poolt tühine, sest töövaidluskomisjoni 12.03.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/296 on jäetud rahuldamata avaldus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks (I kd, tl 171). Hageja on esitanud kohtule töövaidluskomisjoni jõustumismärkega 12.03.2012 otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/296 (II kd, tl-d 36-36). Kohus vaatab käesolevas asjas hagimenetluse korras läbi hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldust töövaidlusasjas nr 4.4-2/288. Hageja on palunud töövaidluskomisjonil tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse. Eeltoodust tulenevalt on nii töövaidlusasjades nr 4.42/296 ja nr 4.4-2/288 vaidlus sama töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja töölepingu ülesütlemise aluse üle. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja 4 (11)
esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2014 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-196-13 (p 14) leidnud, et kui kahes töövaidlusasjas on sama vaidlus töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja töölepingu ülesütlemise aluse üle ning ühes töövaidlusasjas on töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud, tuleb lugeda samas kohtuasjas kohtu menetluses olevaks ka see töövaidlusasi, kus töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustatud. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus sama töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja töölepingu ülesütlemise aluse kohta jõustub mitu erineva sisuga töövaidlusorgani otsust. Kohus leiab Riigikohtu tsiviilkolleegium on käsitlenud ITVS § 24 lg 1 kohaldamist olukorras, kus kahes töövaidlusasjas toimub vaidlus sama töölepingu ülesütlemise ja ülesütlemise aluse kohta ja töövaidluskomisjon teeb kaks eraldi otsust. Sellisel juhul tuleb lugeda isik vastavalt ITVS § 24 lg-le 1 mõlema töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunuks siis, kui ta on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ITVS § 24 lg-s 3 või 4 sätestatud korras. Kostja on käesolevas asjas vaidlustanud ITVS § 24 lg-s 4 sätestatud korras töövaidluskomisjoni 12.03.2012 otsust töövaidlusasjas nr 4.4-2/288. Seetõttu on vaidlustatud ka töövaidluskomisjoni 12.03.2012 otsust töövaidlusasjas nr 4.4-2/296. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
9.Kostja väidab, et kostja ütles pooltevahelise töölepingu üles 06.01.2012 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega. Ülesütlemise teadet tutvustati hagejale kostja juhatuse liikme XXXja juhiabi XXXjuuresolekul. Hageja sai aru avalduse sisust, kuid keeldus teate kättesaamise kohta allkirja andmast (I kd, tl-d 119, 120). Hageja keeldus avalduse kättesaamise kohta allkirja andmast (I kd, tl 121, p 3.2, II kd, tl-d 15, 16). Töölepingu ülesütlemise avalduseks peab kostja 06.01.2012 teadet (I kd, tl 154). Hageja väidab, et ta ei ole saanud kostjalt töölepingu ülesütlemise teadet (II kd, tl 15). Kohus tuvastab esmalt, kas kostja andis hagejale 06.01.2012 üle töölepingu ülesütlemise teate. Kostja on nimetatud asjaolu soovinud tõendada juhatuse liikme XXXvande all antud seletuste ja tunnistaja XXXütlustega. XXXandis järgmise sisuga ütlused: „[---] Olid probleemid, et tahetakse töölepingut lõpetada. XXXja hageja rääkisid kabinetis, mina ei tea, mida, mina seal juures ei olnud. Siis nad tulid ära paberid käes, ei mäleta, kellel mis paber. [---] Seda ma ei mäleta, kui tulid, kelle käes mis paberid olid. [---] Mulle näitas XXXkäskkirja mulle isiklikult, kui hageja ära läks. Tuli vastuvõtulaua juurde ja näitas. XXXnäitas dokumenti, kus oli räägitud töölepingu lõpetamisest selle kuupäevaga. Ma ei mäleta, kas oli kokkulepe või käskkiri. Palus mul alla kirjutada, et olen seda näinud ja teised töötajad on seda näinud. Eeldan, et hageja oli seda dokumenti näinud, sest nad koostasid seda kahekesi“ (II kd, tl 78). Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja ja kostja juhatuse liige XXXsuhtlesid. Samas puudub tunnistajal informatsioon selle kohta, mida avaldas XXXhagejale, kas ja millise sisuga dokumente XXXhagejale üle andis ning kas ja milliseid dokumente hageja kostjalt vastu võttis. Eeltoodust tulenevalt ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale tutvumiseks kättesaadavaks tegemine. XXXavaldas vande all järgmist: „[---] 06.01.2012 kutsusin hageja enda juurde ja rääkisin, mis põhjustel ei saa meie koostöö edasi minna. [---] Põhjendasin hagejale lahtilaskmise põhjust, konkreetselt autonäidete varal. Sel momendil jäi hageja veel majja, koostasin kokkuleppe nime all lahtilaskmise lehe, kus oli usalduse kaotus, aga kuna hageja tegevuse tagajärjel oli tekkinud firmale suured materiaalsed kahjud, siis enda ja teiste aega kokku hoides tahtsin lõpetada töölepingu kokkuleppel. Arvuti taga tegin paberi ja trükkisin välja, näitasin hagejale seda. Palusin talt allkirja.
Paber oli kahes eksemplaris. Hageja allkirja ei andnud, ühe eksemplari võttis kaasa ja lahkus majast. Kuhu ta selle eksemplari pani, ma ei tea. Koridoriruumis luges hageja paberi läbi ja lahkus. Sel momendil, kui ma paberit ette valmistasin, läks hageja tööruumidesse. Rääkisime läbi, aga ma jäin välja printima. Hageja ei rääkinud mulle midagi, ta luges paberi lihtsalt läbi. Hageja ei rääkinud midagi dokumendi ettevalmistamisel. Arvan, et ta sai kõigest aru. Selgitasin talle, et kahjud tasakaalustatakse ja talle ei maksta välja töötasusid ja hageja poolt tekitatud kahju ei hakka me välja nõudma. Kabinetist välja tulles oli hageja seal ja andsin talle paberi üle. Hageja luges selle läbi ja lahkus majast [---]“ (II kd, tl 75). Hageja avaldas vande all järgmist: „[---] 06.01.2012 enne tööpäeva lõppu teatas mulle XXX, et lõpetab minuga töölepingu ja esmaspäeval 09.01.2012 ma enam tööle ei pea tulema. Pärast seda lühikest juttu mull, oli tööpäeva lõpp, läksin ma koju. Mingisugust paberit ta mulle ei esitanud ja kuna mulle ei esitatud paberit, läksin esmaspäeval tööle. [---] Koos me mingeid pabereid ei koostanud. 06.01.2012 koos XXX mingisugust arutelu ei olnud“ (II kd, tl 80). XXX ja hageja seletustest nähtuvalt suhtlesid pooled 06.01.2012 ning XXX avaldas hagejale, et lõpetab töölepingu. Poolte seletused on nimetatud osas kooskõlas ning kohus tuvastab kõnealuse asjaolu. Poolte vahel ei olnud 06.01.2012 arutelu. Poolte vande all antud seletused kinnitavad seda asjaolu. Hageja on nõnda otsesõnu väitnud, XXX on avaldanud: „Hageja ei rääkinud mulle midagi, ta luges paberi lihtsalt läbi. Hageja ei rääkinud midagi dokumendi ettevalmistamisel“. Kohus tuvastab arutelu puudumise poolte vahel poolte seletuste alusel. Poolte vande all antud seletused lahknevad küsimuses, kas XXX tutvustas hagejale „kokkuleppe nime all lahtilaskmise lehte“. XXX seletuste kohaselt selline tutvustamine toimus, kusjuures hageja sai endale dokumendi ühe eksemplari. Hageja väidab, et mingisugust paberit talle ei esitatud. Poolte seletused on otseselt vastuolus, mistõttu kohus ei saa üksnes ütluste endi põhjal poolte seletuste usaldusväärsust hinnata. Kohus peab hindama tõendeid kogumis. Seetõttu hindab kohus 06.01.2012 dokumenti, mida kostja on kohtumenetluses pidanud töölepingu ülesütlemise avalduseks. 06.01.2012 kuupäeva seisuga dateeritud dokument on pealkiri on „KOKKULEPE“ (I kd, tl 154). Dokumendis on märgitud „Alates tänasest on XXXsõlmitud tööleping No. 2011/037, 10.10.2011 ülesöeldud (lõpetatud) seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu (TLS § 88). [---] Käesolevaga leppisid osapooled (XXX ja XXXOÜ), et rohkem teineteisele pretensioone ei esita. Eelpool mainitud tööde ümbertegemise kulutused katab XXXOÜ XXXtöötasu, puhkusetasu ja lõpparve summadest“ (I kd, tl 154). Dokumendil on allkiri XXXnime juures. Dokumendil puudub hageja allkiri. Kohtu hinnangul nähtub dokumendist, et see on vormistatud kokkuleppena. Töötajaga samas olukorras olev mõistlik isik saab sellise dokumendi põhjal aru, et tööandja soovib temaga töölepingut kokkuleppel lõpetada. Dokumendi põhjal ei ole võimalik aru saada, et tööleping lõppemine ei sõltu sellest, kas töötaja kokkuleppe allkirjastab või mitte. Käesoleval juhul on ka kostjast tööandja lugenud dokumendi kokkuleppeks. XXX on ise vande all kinnitanud, et „enda ja teiste aega kokku hoides tahtsin lõpetada töölepingu kokkuleppel“ (II kd, tl 75). Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada 06.01.2012 dokumenti pealkirjaga „KOKKULEPE“ töölepingu ülesütlemise avalduseks. Kohtu hinnangul tuleb asjaolu, et XXX seletuste usaldusväärsust hinnata koos 06.01.2012 dokumendiga. Kohtu jaoks muudab XXX seletused usaldusväärseks asjaolu, et XXX on ise avaldanud, et soovis töölepingut kokkuleppel lõpetada. Kuivõrd kokkulepe ei saanud omada õiguslikke tagajärgi, puudub alus eeldada, et XXX avaldas vande alla ebaõiget informatsiooni selle kohta, et ta tutvustas koostatud dokumenti hagejale. See ei lähe vastuollu ka hageja vande all antud seletustega, mille kohaselt talle paberit ei esitatud ja ta läks seetõttu esmaspäeval tööle – kostja 6 (11)
koostatud dokument ei ole tõepoolest käsitletav töölepingu ülesütlemise avaldusena, mistõttu puudus hagejal põhjus jätta järgmisel tööpäeval tööle ilmumata. Kohtul puudub võimalus kõrvaldada poolte seletustes vastuolu küsimuses, kas kostja andis 06.01.2012 dokumendi hagejale üle ja hageja võttis selle vastu. Muud asjas kogutud tõendid ei sisalda täiendavat infot, mille põhjal sellist vastuolu kõrvaldada. Seetõttu loeb kohus, et kostja väide dokumendi üleandmise kohta ei ole tõendatud. Ülaltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostja ei ole tööandjana öelnud üles hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingut, sest 06.01.2012 dokument ei ole käsitletav töölepingu ülesütlemise avaldusena.
10.TLS § 91 lg 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on töötaja tööle mittelubamine tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine. Seetõttu oli hageja töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Kohus peab kontrollima, millal muutus töölepingu ülesütlemise avaldus kehtivaks, s.t millal sai kostja avalduse kätte või millal oli tal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja esitas kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse 09.01.2012 tähitud kirjaga posti teel (TVK toimik, tl 15). Kõnealust asjaolu tõendab hageja töölepingu ülesütlemise avalduse ärakirja ja postikviitungiga (I kd, tl-d 40, 41). Kohus loeb nimetatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja on töölepingu ülesütlemise avalduse koostanud ja kostjale saatnud. Hageja on avaldanud, et kostja pidi saama avalduse kätte 09.02.2012 töövaidluskomisjoni kaudu (II kd, tl 26). Nimetatud asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kostja poolt 09.02.2012 avalduse esitamine töövaidluskomisjonile hageja töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks (II kd, 176). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja töölepingu ülesütlemise väitele, vaid on leidnud, et ülesütlemine ei saa omada õiguslikke tagajärgi (I kd, tl 2.1.7). Kohus on tuvastanud, et kostja ei lubanud hagejat 09.01.2012 tööle. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on töötajapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud 09.02.2012. Töötasu maksmise nõue
11.Hageja on esitanud kostja vastu töötasu 636,36 eurot maksmise nõude. Hageja hinnangul on tal saamata 2011.a detsembri töötasu 500 eurot ja 2012.a jaanuari töötasu 136,36 eurot. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et töötasu 2011.a detsembri ja 2012.a jaanuari eest on maksmata. Kostja on esitanud hageja raha tasumise nõuetele tasaarvestuse vastuväite. Lisaks eeltoodule vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on teeninud 2011.a detsembri töötasu välja terves ulatuses ning kas hageja tööpäevaks tuleb lugeda 09.01.2012. Kostja on seisukohal, et detsembris 2011 on töötasu väiksem seetõttu, et hageja viibis selles kuus kolm (3) tundi vähem tööl (I kd, tl 121, II kd, tl 14). Hageja on seisukohal, et 2011.a detsembris vähem töötamine ei saa tuua kaasa väiksema palga maksmist, sest pooled ei ole kokku leppinud summeeritud tööajas (II kd, tl 25). Pooled on kokku leppinud, et hageja töötasu on 500 eurot kuus ja tööaja arvestus on päevapõhine. Kohus nõustub hageja väitega. Töölepingus sisalduv kokkulepe on tõendatud töölepinguga (I kd, tl 37). Kuivõrd hageja viibis 2011.a detsembris terve kuu tööl ja pooled pole kokku leppinud summeeritud tööaja kohaldamises, on hageja välja teeninud terve kuu töötasu.
Kohus on seisukohal, et hageja puudumine töölt võib olla lepingurikkumine. Töölepingu seadus ei anna tööandjale õigust keelduda töötajale töötasu maksmisest vastusena töötaja lepingurikkumisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on kostja vastu 2011.a detsembri töötasu 500 eurot tasumise nõue. Hageja on lähtunud 2012.a jaanuari töötasu arvestamisel töötasu suurusest ühe päeva kohta 22,76 eurot ning kuuest töötatud päevast ajavahemikus 01.01.2012 kuni 09.01.2012. Kostja leiab, et 09.01.2012 ei saa olla tööpäevaks, sest kostja ütles lepingu üles 06.01.2012 (II kd, tl 14). Kohus tuvastas eelnevalt, et tööleping ei lõppenud 06.01.2012 tööandja poolse ülesütlemise tulemusena. 09.01.2012 oli tööleping kehtiv. Seetõttu tuleb 09.01.2012 lugeda hageja tööpäevaks, mida tuleb arvestada hageja töötasu arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on kostja vastu 2012.a jaanuari töötasu 136,36 eurot tasumise nõue. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise maksmise nõue
12.Hageja nõuab kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS § 100 lg-le 4. Hageja nõuab hüvitise maksmist 500 eurot ulatuses. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja on avaldanud kohtule hageja väljateenitud töötasu andmed (II kd, tl 18). Hageja on kohtule avaldanud, et hageja keskmine tööpäevatasu on 22,44 eurot. Ühtlasi avaldas hageja, et kolmes arvestuskuus oli kokku 59 tööpäeva (II kd, tl 26). Eeltoodust tulenevalt on ühe kuu keskmise töötasu suurus 441,32 eurot (22,44*59/3=441,32). Hageja nõuab seega kostjalt hüvitist ühe kuu keskmist töötasu ületavas ulatuses. Kostja on palunud kohtul hüvitist vähendada, sest hageja töötas kostja juures lühikest aega, temapoolsetel rikkumistel olid väga ohtlikud tagajärjed ja temapoolsed rikkumised olid korduvad (I kd, tl 121). Kohus on seisukohal, et hüvitise vähendamiseks puudub alus. Hageja ei nõua kostjalt hüvitist seadusega ettenähtud maksimummääras (kolme kuu keskmine töötasu), vaid oluliselt väiksemas ulatuses. Hageja väidetavad rikkumised ei ole andnud alust kostja kahju hüvitamise nõuetele hageja vastu (vt otsuse põhjenduste punkti 15). Seetõttu ei saa hageja väidetavad rikkumised olla sellise iseloomuga, et need võiksid anda alust hüvitise vähendamiseks. Kohus jätab hüvitise vähendamise taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõude kostja vastu hüvitise 500 eurot tasumiseks on põhjendatud. Hageja loobus hüvitise nõudest 34,64 euro ulatuses. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise 465,36 eurot tasumist. Kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitise nõue
13.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja nõuab kostjalt kasutamata põhipuhkuse eest hüvitist 116,67 eurot. Pooltel puudub vaidlus hüvitise suuruse ja arvutamise aluseks olevate asjaolude üle (II kd, tl 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hüvitise nõue on põhjendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt põhipuhkuse rahalist hüvitamist summas 116,67 eurot. Viivisenõue 8 (11)
14.Hageja on loobunud seoses kostjapoolse tasumisega viivisenõuetest, mis olid 05.04.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud. Hageja tahe on olnud suunatud viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmisele (II kd, tl 13, 26). Kuivõrd hageja on loobunud viivise tasumise nõuetest, mis on arvestatud kuni 05.04.2012, ei ole hageja loobunud viivisenõudest, mis muutub sissenõutavaks alates 06.04.2012. Hageja on soovinud viivise väljamõistmist selliselt, et kohus mõistab kostjalt viivise välja summas 0,14 eurot päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni (II kd, tl 26). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 mõttega ei ole kooskõlas viivise suuruse väljaarvestamine ühe päeva kohta ja selle etteulatuvalt välja mõistmine. Veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmine konkreetse summana ühes päevas ei arvesta põhinõude suuruse võimaliku muutumisega pärast kohtulahendi jõustumist. Seetõttu ei mõista kohus kostjalt viivist välja konkreetse summana ühe päeva kohta. Kohus lähtub sellest, et hageja soov on suunatud sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmisele. Seetõttu kohaldab kohus TsMS § 367. Pooltevahelises töölepingus ei ole kokku lepitud viivisemääras. Seetõttu kohaldab kohus seaduses sätestatud viivisemäära. Kuivõrd hageja on lähtunud viivisemäärast 8% aastas, piirab kohus viivisemäära 8 protsendini. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et viivist tuleb arvestada netotöötasult (II kd, tl 15). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise töötasult 636,36 eurot, millest on kinni peetud tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (s.t netosumma), tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 8% (kaheksa protsenti) aastas alates 06.04.2012.a kuni töötasu nõude täitmiseni. Kostja tasaarvestuse vastuväide
15.Kostja esitas hageja raha tasumise nõuetele tasaarvestuse vastuväite (I kd, tl 119, p 2.2.3). Tasaarvestuse vastuväide põhineb hageja väidetaval kahju tekitamisel kostjale. Kostja leiab, et hageja on talle tekitanud töölepingu rikkumisega kahju 2687,85 eurot (I kd, tl 119, p 2.2.3). Hageja rikkus töökohustusi sellega, et ei kontrollinud nõuetekohaselt töökoja autoremondilukkseppade tööd, mistõttu väljastati klientidele ebakvaliteetsete remonttöödega autod. Kostja nõue põhineb autode registreerimismärkide numbritega XXX, XXX, XXX, 51ZHJ, XXX. Sõiduki registreerimismärgiga 51ZHJ remontööde eest väljastas hageja kliendile arve ja auto enne arve täielikku tasumist, millega on tekitatud kahju 600 eurot (I kd, tl-d 117-118). Hageja on kohtule avaldanud, et kostja kahju hüvitamise nõue on lahendatud töövaidluskomisjoni poolt 13.04.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/597. Töövaidluskomisjon jättis hageja 2687,85 euro tasumise nõude rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud (I kd, tl 170). Hageja esitas kohtule tõendina kostja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (I kd, tl-d 180-181). Hageja on esitanud kohtule tõendina töövaidluskomisjoni otsuse jõustumismärkega väljatrüki (II kd, tl-d 40-44). Kostja avaldusest nähtuvalt põhineb tema nõue autode registreerimismärkide numbritega XXX, XXX, XXX, XXX ebakvaliteetsetel remonttöödel ja kliendile arve väljastamises, millega tekitati kahju 600 eurot (I kd, tl 180).
Töövaidluskomisjoni 13.04.2013 otsusest töövaidlusasjas nr 4.4-2/597 nähtub, et töövaidluskomisjoni hinnangul tuleb jätta kostja avaldus kahju 2687,85 eurot tasumiseks välja mõistmata (II kd, tl 40). Seoses autodega registreerimismärkide numbritega XXX, XXX, XXX, XXX tuvastas töövaidluskomisjon, et kostja kirjeldatud juhtumite puhul ei ole tõendatud seos hageja töökohustuste täitmise ja kostja väidetavate täiendavate kulutuste vahel ning hagejalt nende väljamõistmiseks alust ei ole (II kd, tl 42, p 2). Töövaidluskomisjon tuvastas, et enne arve tasumist sõiduki kätteandmisega kahju tekitamine 600 euro ulatuses ei ole tõendatud (II kd, tl 42, p 3). ITVS § 25 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITVS § 25 lg 2 sätestab, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus tuvastab töövaidluskomisjoni jõustumismärkega otsuse põhjal, et otsus on jõustunud 15.05.2012 (II kd, tl-d 43, 44). Seega on otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus on seotud töövaidluskomisjoni 13.04.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/597. Kostja vastuse (I kd, tl-d 117-118), kostja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (I kd, tl 180) ja töövaidluskomisjoni otsuse (II kd, tl 40, 42) põhjal leiab kohus, et kostja on esitanud kohtule tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on kostja tasaarvestatavaks nõudeks kahju 2687,85 eurot tasumise nõue, mille osas on töövaidluskomisjon otsuse teinud. Kostja nõude alused on samad nii kostja vastuses kui ka töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Seega on tegemist sama nõudega. Töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud kostja kahju hüvitamise nõude puudumine hageja vastu. Kohus peab nimetatud asjaoluga hageja hagi lahendamisel arvestama. Töövaidluskomisjon tuvastas kostja kahju hüvitamise nõude puudumise. Seetõttu ei saa kohus käesolevas asjas tuvastada, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, sest selline kohtuotsus läheks vastuollu töövaidluskomisjoni 13.04.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/597. Kui töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud kostja kahju hüvitamise nõude puudumine hageja vastu, ei saa kohus ITVS § 25 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt lugeda samal alusel esitatud tasaarvestuse vastuväidet põhjendatuks. Kuivõrd jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud kostja kahju hüvitamise nõude puudumine hageja vastu, puudub kostjal nõue, millega tasaarvestada hageja raha tasumise nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei too tasaarvestuse vastuväite esitamine kaasa nõuete tasaarvestamist ja hageja nõuete lõppemist. Kohus jätab tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust seaduses sätestatud korras. Kostja ei ole esitanud kohtule hagiavaldust samades nõuetes, mis ta esitas töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4.4-2/597. Kostja on esitanud kohtule taotluse töövaidlusasjas nr 4.4-2/288 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras. Sellise taotluse esitamine ei ole käsitletav ITVS § 24 lg 3 mõistes hagi esitamisega kohtule. Samuti ei saa hagi esitamisega võrdsustada tasaarvestuse avalduse esitamist töötaja hagile. Töövaidlusasjas nr 4.4-2/288, milles esitatud avaldust lahendab kohus hagimenetluses käesolevas asjas, vaadati läbi töötaja nõue tööandja vastu töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise, töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuetes. Töövaidlusasjas nr 4.4-2/597 lahendas töövaidluskomisjon tööandja raha tasumise nõuet töötaja vastu. Seetõttu ei ole töövaidlusasjades nr 4.4-2/288 ja 4.4-2/597 menetletud sama vaidlust, kuigi vaidluste aluseks oli sama töösuhe. Seega ei saa käesolev kohtuasi ei saa mõjutada töövaidluskomisjoni 13.04.2013 otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/597 jõustumist. Hageja raha tasumise nõuete lahendamine 10 (11)
16.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt töötasu 636,36 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitist 465,36 eurot, kasutamata põhipuhkuse rahalist hüvitist 116,67 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 1218,39 euro tasumist. Kohus tuvastas, et kostjal puudud hageja vastu nõue, mistõttu ei lõpeta kostja tasaarvestuse vastuväide hageja nõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1218,39 eurot. Summast peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagist loobumise võttis kohus vastu nõude seetõttu, et nõue on kostja poolt osaliselt täidetud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagiavalduse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.