Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
29.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-50518
Tsiviilasi
L K , T B ja I A hagi A S lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: L K (sündXXXXXXX) Hageja II: T B (sündXXXXXXX) Hageja III: I A (sünd. XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
vastu kaasomandi
Kostja: A S (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.05.2013 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 13.03.2014. 24.03.2014 esitasid hagejad Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, paludes kostjalt välja mõista 3264 eurot, millest 2964 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja kulud ja 300 eurot riigilõiv. Lisaks palusid hagejad menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Vastavalt avalduses sisalduvale menetluskulude nimekirjale on hagejate esindaja osutanud hagejatele õigusabi 19 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot tund, koos käibemaksuga 156 eurot tund. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, november 2012 hagiavalduse koostamine, hagejate konsulteerimine, selleks kirjavahetus hagejatega Venemaal, Ukrainas ja Dagestanis – 3,5h, jaanuar 2013 kostja vastusega tutvumine ning hagejatele tutvustamine, 23.01.2013 vastuse koostamine, pärimistunnistuse hankimine ning 30.01.2013 vastuse koostamine – 3 tundi, märts ja aprill 2013 kirjavahetus kompromissiks, 01.04. ja 02.04.2013 kirjakirjavahetus seoses kostja ekspertiisitaotlusega, kohtuistung 05.04.2013 – 2,5 tundi, aprill 2013 hagi tagamise taotluse koostamine 29.04.2013, selleks andmete tellimine notarilt ja kinnistusametilt, konsultatsioonid klientidega, hagi tagamise määruse alusel kinnistu arestimine, tutvumine kostja koormamistehingutega – 4 tundi, mai 2013 kohtuotsusega tutvumine ning klientidele tutvustamine – 0,5 tundi, juuni 2013 13.06.2013 apellatsioonkaebusega tutvumine, tutvustamine ning 21.06.2013 vastuse koostamine – 2,5 tundi, 13.11.2013 osavõtt ringkonnakohtu istungist – 1,5 tundi, 29.01.2014 osavõtt ringkonnakohtu istungist – 0,5 tundi ja veebruar ning märts 2014 06.02.2014 kohtuotsusega tutvumine ning klientide teavitamine, menetluskulude aruande koostamine – 1 tund. Kostja vastuväited Kostja esitas 02.04.2014 vastuväite hagejate menetluskulude avalduse osas, paludes vähendada hagejate lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid vajalikus ja põhjendatud ning käibemaksu ulatuses. Kostja hinnangul hagejate menetluskulud põhjendamatult suured. Lisaks on igas kirjes nimetatud mitu erinevat toimingut koos ega ole võimalik täpselt hinnata, millise konkreetse toimingu kohta kui palju aega kulus, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas märgitud ajakulu summa ja iga konkreetse toimingu ajakulu on põhjendatud ning vajalik. Esimese astme kohtu määrus 08.04.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 2484 eurot ning määras menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus juhindus määruses TsMS § 138 lg-test 1 ja 2, § 144 p-st 1, § 175 lg-st 1 ja §-st 218. Kohus märkis, et nähtuvalt toimikust on hagejad tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot (t/l 8) ning riigilõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot (t/l 69), kokku 300 eurot. Kuna kostja hagejate kohtukulude osas vastuväiteid ei esitanud ning hagejate riigilõivude tasumine on tõendatud, siis rahuldas kohus hagejate riigilõivu taotluse. Hagejate kohtuväliste kulude osas märkis kohus, et kuna menetluskulude nimekirja igas kirjes on nimetatud mitu erinevat toimingut, ei ole täpselt võimalik hinnata, millise konkreetse toimingu kohta kui palju aega kulus ja seega lähtus kohus vajalike ja põhjendatud menetluskulude
hindamisel toimikus esitatud materjalidest. Nähtuvalt toimikust on hagiavalduse pikkuseks 2 lk (t/l 1-2), millest sisulist osa ca 1 lk. Kuna aga hagejate elukohad on välisriikides, siis võib põhjendatuks lugeda teatavat ajakulu klientidega konsulteerimistele. Seega arvestades 2 lk pikkust hagi ning hagejate elukohtasid pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 2 tundi. Samuti märkis kohus, et nähtuvalt toimikust on kostja vastuste (18.01.2013 ja 22.01.2014) sisuline osa kokku ca 2 lehekülge ning hagejate vastus lisaks 1 lk, seega saab põhjendatuks pidada 2 lk dokumendiga tutvumiseks ja 1 lk vastuse koostamiseks kulunud aega 2 tundi. Kohus leidis, et kirjavahetused kompromissiks on kohtutoimikust nähtavad (t/l 65-68) ja seetõttu võib pidada nende hüvitamist vastaspoolelt põhjendatuks. 05.04.2013 toimunud kohtuistungi kestvuseks oli 25 minutit. Avalduses nimetatud ekspertiisitaotluste osas peetud konsultatsioone kliendiga saab pidada põhjendatuks, kuna vastavad dokumendid on toimikust tuvastatavad (t/l 5459). Kohus kordas, et tingituna asjaolust, et hagejad asuvad välisriikides, võib klientidega konsulteerimiseks kuluda tavapärasest rohkem aega ning peaks seega olema esindajatasu hulka arvestatud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 2,5 tundi ajakulu on põhjendatud. Hagi tagamise avalduse (t/l 62-63) koostamiseks, sh sellega kaasnevate toimingute tegemiseks, ei saanud kohtu hinnangul kuluda avalduses esitatud 4 tundi, kuna nimetatud avalduse puhul on tegemist ca 1 lk sisulise tekstiga ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks võib kohtu hinnangul lugeda kuni 2 tundi ajakulu. Nähtuvalt toimikust on käesolevas asjas 07.05.2013 tehtud kohtuotsus 3 lk (t/l 86-87), millega tutvumiseks ja klientidele tutvustamiseks põhjendatud ajakuluks võib lugeda avalduses märgitud 0,5 tundi. Apellatsioonkaebusega (4 lk sisulist teksti) tutvumiseks ja vastuse koostamiseks (ca l,5 lk sisulist teksti), sh konsultatsioonid klientidega, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks avalduses märgitud 2,5 tundi. Nähtuvalt toimikust olid 13.11.2013 kohtuistungi kestvuseks ca 1,5 tundi ning 29.01.2014 toimunud istungi kestvuseks ca 15 min, seega saab põhjendatuks lugeda avalduses märgitud ca 2 tundi kohtuistungitele kulunud aega. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuotsusega tutvumiseks (ca 5 lk) ja klientidele sellest teavitamisele saab pidada 0,5 tundi, sh menetluskulude avalduse esitamise kulusid ei saa lugeda kohtuvaidluse menetluskulude hulka. Eeltoodust tulenevalt kulus seega käesoleva tsiviilasja raames hagejate esindajal kokku 14 tundi (2+2+2,5+2+0,5+2,5+2+0,5). Nähtuvalt esitatud avaldusest on avaldajate esindaja tunnitasu 130 eurot, lisaks käibemaks 26 eurot, kokku 156 eurot. Seega oli hagejate esindaja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-50518 kokku 2184 eurot, sh käibemaks (14x156). Kohus märkis, et tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3500 eurot, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-s 1 kehtestatud piirmääraga 3200 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud kokku summas 2484 eurot (300+2184). Määruskaebus 06.05.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 08.04.2014 määruse, vähendades kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid käibemaksu võrra ja määrata need kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja leiab, et menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Viidates TsMS § 174 lg-le 6 märgib kostja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11509 sedastanud, et TsMS § 174 lg 6 järgi peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleneb nimetatud sättest, et avaldaja peab märkima
põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest vastasel korral ei saaks esitatud kinnituse õigsust kontrollida. 24.03.2014 hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole hagejad kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad taotlesid kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Maakohus rikkus vaidlusaluse määrusega oluliselt TsMS § 174 lg-t 6, mõistes menetluskulud välja koos käibemaksuga. Samuti leiab kostja, et hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulud ei ole täies mahus põhjendatud ega vajalikud. Tuginedes TsMS § 175 lg 1 lausele 2 leiab kostja, et maakohus ei ole piisavalt kontrollinud hagejate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, mistõttu kuuluvad need vähendamisele mõistlikus ja kostja vastuväidetes toodud ulatuses. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi hagiavalduse koostamiseks, hagejate konsulteerimiseks ja kirjavahetuseks hagejatega Venemaal, Ukrainas ja Dagestanis. Mõistlikuks ajakuluks klientidega suhtlemiseks, konsulteerimiseks ning hagejate lakoonilise hagi koostamiseks peab kostja maksimaalselt 2 tundi. Samuti on kostja arvates ebamõistlikult suured teise kirjena märgitud toimingud ajakuluga kokku 3 tundi. Vastavad toimingud ei ole aeganõudvad ning hagejate 2 leheküljelise vastuse koostamiseks ei saa eriteadmisi omaval vandeadvokaadil kuluda üle 1,5 tunni. Kolmanda kirjena toodud toimingute ajakulu kokku 2,5 tundi kuulub kostja hinnangul vähendamisele vähemalt 1 tunni võrra. Väidetavas mahus kompromissläbirääkimisi ei ole antud asjas läbi viidud. Neljandas kirjes toodud õigustoimingutele kulunud ajakulu kokku 4 tunni ulatuses peab kostja ilmselgelt põhjendamatuks ja kostjale jääb arusaamatuks, kuidas antud toimingutega seotud ajakulu saab olla nii mahukas, et sisuliselt iga toimingu jaoks oleks justkui kulunud 1 tund. Viienda kirjena toodud menetluskulude ajakulu on kostja seisukohast põhjendamatult ülemäärane. Hagejate spetsialistist esindaja peaks antud toiminguid teostama lühema ajaga. Kaebusega tutvumine ja klientidele tutvustamine ei ole aeganõudev toimiv ning lisaks on hagejate vastus sisult 1 lk pikk. Kostja leiab, et viienda kirjena toodud hagejate esindaja 13.11.2013 osavõtt ringkonnakohtuistungist 1,5 tunni jagu ei ole põhjendatud ja kuulub vastavalt vähendamisele, kuna antud istung ei kestnud nõnda kaua. Üheksanda kirje osas märgib kostja, et kohtupraktika kohaselt ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramisega seotud toimingute kulud kohtuvaidluse menetluskulude hulka ning seega ei ole antud toiming põhjendatud ega vajalik. Lisaks on igas kirjes nimetatud mitut erinevat toimingut koos ega ole võimalik täpselt hinnata, millise konkreetse toimingu kohta kui palju aega kulus. Kostja hinnangul saab antud hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kui iga konkreetse toimingu kohta on märgitud ka täpne ajakulu. Menetluskulude nimekiri ei saa olla ligikaudne ega ebamäärane. Vastus määruskaebusele Hagejad leidsid, et käibemaksu nõude esitamine võib olla tõlgendatav teatena, et käibemaksu nõudeks on alust. Hagejad leiavad, et kuna kostja ei ole asjaolule, et menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud, varasemalt viidanud, on tegemist uue asjaoluga TsMS § 652 lg 4 ja § 633 lg 5 mõttes, mistõttu ei saa kostja sellele oma kaebuses tugineda. Hagejad kinnitavad viidates TsMS § 174 lg-le 6, et nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Samuti leiavad hagejad, et kohus on piisavalt kontrollinud ja hinnanud hagejate kulude põhjendatust. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.04.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindajate töö mahtu ning mõistnud menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks kostja sellekohaseid vastuväiteid käsitleda. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, mille kohaselt ei ole põhjendatud hagejate menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga, kuivõrd hagejad ei ole avalduses kinnitanud, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 p-i 16 kohaselt on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Vaatamata eeltoodud Riigikohtu seisukohale leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. Kuna hagejad füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohuslased, on maakohus õigesti leidnud, et õigusabikulud kuuluvad neile hüvitamisele koos käibemaksuga. Samuti on hagejad vastuses määruskaebusele kinnitanud, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.