Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Mare Merimaa, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-50518
Tsiviilasi
L K , T B ja I A hagi A S vastu kaasomandi lõpetamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29.01.2014, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja(IK XXXXXXXX), esindaja advokaat Hendrik Kirsimäe
lepinguline
Vastustajad/kaashagejad: L K (sünd XXXXXXX)
I A (sünd XXXXXXXXXXX) Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
1.Jätta Harju Maakohtu 07.05.2013 otsus muutmata ja rahuldamata.
apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud L K , T B ja I A esitasid 30.11.2012 hagi Harju Maakohtusse A S vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad palusid kaasomandi lõpetada kas selliselt, et kaasomand kinnisasjale jääks täies ulatuse kostja A S omandisse ning hagejatele mõistetakse välja vastav hüvitis – 47 000 eurot, või kaasomand võõrandatakse enampakkumisel ja võõrandamisest saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. S K ile ja A S le kuulus kinnistu Tallinnas, Kakumäe tee 251, kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. S K suri 11.10.2010 ning tema osa kinnistust läks üle tema pärijatele L K le, T B le ja I A le. Hagejad palusid kaasomandi ära lõpetada, kuna pooled kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas ei jõudnud. Hagejad ei ela kinnisasja asukohas, vaid välisriigis, mistõttu neil puudub faktiline võimalus sellest kasu saada, nagu kohapeal elaval kostjal. Kostja vastuväited Kostja keeldus hagejate pakkumisest kinnistu müümiseks enampakkumisel ning raha jagamiseks poolte vahel, kuna soovis leida hagejatega kompromissi kinnisasja müügi suhtes. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 07.05.2013 otsusega hagi ja lõpetas kaasomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistuosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 2516301, ja asub Tallinnas Kakumäe tee 251. Kohus otsustas kaasomand lõpetada avaliku enampakkumise teel, mis toimub kohtutäituri vahendusel, ja jagada võõrandamisest saadu kostjate vahel vastavalt nendele kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurusele. Hagejate menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on S K i ja A S nimele registreeritud kummalegi 1⁄2 mõttelises osas kaasomand, milleks on kinnistu Tallinnas XXXXXXXXX. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Hagejad on S K i pärijad vastavalt pärimisõigusele ning neile läks kinnistusraamatuväliselt S K i pärandvarasse kuuluva korteriomandi mõtteline omand üle järgmiselt: 1/2 mõttelist osa kuulub L K, 1⁄4 osa T B le ja 1⁄4 osa I A le. Eeltoodu alusel on hagejad koos A S ga kinnisasja kaasomanikud.
Vaidlus puudus selles, et korteriomandit kasutab A S , teised kaasomanikud seda ei kasuta ja et neil ei ole huvi ka kinnistu kasutamise vastu. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaasomandit ei ole õnnestanud kohtuväliselt lõpetada. AÕS § 76 lg 1 sätestab kaasomaniku õiguse igal ajal kaasomand lõpetada. Seega on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning korteriomandi nr 2516301 kaasomand tuleb lõpetada. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Hagejate nõue lõpetada kaasomand sellisel viisil, et hagejatele kuuluv mõtteline osa tuleks jätta kostjale, ei ole põhjendatud, kuna AÕS § 76 lg 1 mõttest ei tulene seda, et üks isik oleks kohustatud omandama teisele isikule kuuluva asja mõttelist osa ehk sundima omandama täiendavalt asja. Seega tuleb kaasomand lõpetada selliselt, et kinnisasi tuleb müüa avalikul enampakkumisel täituri vahendusel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamine selle müügiga avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam kaasomandi lõpetamise viis, kuna tagab kõigile kaasaomanikele enampakkumisel kõige efektiivsemalt võõrandatud osa eest hüvitise saamise. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, apellatsioonimenetluses tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Maakohus on otsuse tegemisel motiveerimatult eelistanud vastustajate alternatiivset nõuet lõpetada kaasomand selle võõrandamisel avalikul enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid see peab olema motiveeritud ja põhjendatud. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et tervel kaasomandiks oleval kinnistul lasub isiklik kasutusõigus apellandi vanaema suhtes ning et antud kinnistu on tervenisti apellandi seaduslikus valduses. Apellandile jääb arusaamatuks, miks maakohus otsustas alternatiivse lõpetamisviisi kasuks, kui elulised asjaolud ning vastustajate esmane nõue ning ka apellandi kui kostja nõustumus soosisid ning võimaldasid vastustajate taotletud kaasomandi lõpetamist kinnistu määramisega apellandi omandisse ja vastustajatele õiglase hüvitise väljamõistmist. Enampakkumine võib olla põhjendatud juhul, kui kummalgi pooltest pole kaalukat huvi, mis annaks aluse jätta kaasomand talle, või kui selline huvi on võrdne. Antud juhul oli vastustajate huvi suunatud konkreetselt kaasomandi arvelt rahasaamisele – kas hüvitise või enampakkumiselt saadud tulu näol. Apellandil oli ja on seevastu huvi omandi säilimise vastu. Poolte kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustamisel pidanuks maakohus arvestama, kumb pooltest on kaasomandi esemeks oleva kinnistuga rohkem seotud – antud juhul siis apellant. Samuti pidanuks maakohus arvestama, et apellant oli nõus kaasomandi jätmisega temale, arvestades, et vastustajatele tasutakse oma osa kaotamise eest õiglast hüvitist. Kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus ei ole seotud poole enda poolt nõutava hüvitissummaga, kui teine pool ei nõustu, vaid see tuleb kohtu poolt täpselt määratleda. Apellandi hinnangul ei tegutsenud maakohus kooskõlas kaasomanike huvidega. Kusjuures vastustajad on hagiavalduses ka ise märkinud, et juhul kui kostja ehk apellant ei nõustu hagihinna aluseks võetava kinnistu ja selle 1⁄2 osa väärtusega, siis paluvad
vastustajad ekspertiisi kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks. Teadmata asjaoludel jättis maakohus selle tähelepanuta. Eksperdihinnanguga oleks saanud tõendada vaidlusaluse kaasomandi turuväärtuse. Vastustajate nõue lõpetada kaasomand nende poolt taotletud esmasel viisil oli põhjendatud ja tulnuks rahuldada. Vastustajate seisukoht Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus tuvastas, et pooltele kuulub kinnisasi, mis asub Tallinnas, Kakumäe tee 251. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Käesolevas tsiviilasjas hagejad taotlesid kaasomandi lõpetamist, pakkudes võimaliku kaasomandi lõpetamise viisina kas kinnisasja jätmist kostjale tingimusel, kui viimane maksab hagejatele 47 000 eurot, või siis kinnisasja müüki avalikul enampakkumisel. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostja ei olnud nõus avaliku enampakkumisega ning soovis leida kompromissi kinnisasja müügi suhtes. 30.01.2013 hagejad teatasid, et kui kostja ei nõustu kompromissina tasuma 45 000 eurot, siis on nende sooviks kaasomand müüa avaliku enampakkumise kaudu (I kd. lk.35). Seega on apellandi väide ekslik, et kohus ei arvestanud hagejate alternatiivnõuetega. Pooled ei jõudud kokkuleppele kinnistu väärtuse osas ja hagejate sooviks oli saada kaasomandi kaotuse eest 45 000 eurot, mida hageja ei nõustunud maksma. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et sellisel juhul tuli kaasomand lõpetada hageja soovi kohaselt avaliku enampakkumise kaudu. Asjaolu, et kinnisasja osas on seatud isiklik kasutusõigus kostja vanaema kasuks, ei välista kaasomandi lõpetamist ja seda hagejate poolt pakutud viisil. Maakohtus kostja ei kasutanud seadusest tulenevat õigust esitada vastuhagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks tema poolt soovitud viisil, tulenevalt TsMS § 373 lg 1 p-st 3. Apellatsioonimenetluses kolleegium andis pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks ning kostja poolt kinnisasja turuväärtuse kohta tõendi esitamiseks ja hagejatega läbirääkimise pidamiseks kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kostja mingit tõendit kinnisasja turuväärtuse kohta apellatsioonimenetluses ei esitanud ning mingit initsiatiivi kaasomandi lõpetamise viisi osas kokkuleppe saavutamiseks ei ilmutanud. Apellatsioonimenetluses esitas apellant taotluse menetluse peatamiseks, kuivõrd hagejad on esitanud maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-13-27132), mis võib mõjutada kinnisasja hinda. Vastustajad menetluse peatamisega ei nõustunud. Apellant ei ole apellatsioonimetluses esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks õiguslik alus menetluse peatamiseks, ning ei suutnud esile tuua ka neid asjaolusid, mis takistaksid käesoleva apellatsioonkaebuse läbivaatamist. Seega kolleegium ei tuvastanud alust menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel. Arvestades asjaolu, et AÕS § 77 lg 2 järgi avaliku enampakkumine on lubatud viis kaasomandi lõpetamiseks ning apellant ei ole ise välja pakkunud teist kaasomandi lõpetamise võimalust, siis tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.