Tsiviilasi XX ja YY hagi CC ja OSAÜHINGU Euroshipping Group vastu asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatukande kustutamise nõusoleku andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC ja OSAÜHINGU Euroshipping Group apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
2.CC ja OSAÜHINGU Euroshipping Group apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta CC ja OSAÜHINGU Euroshipping Group maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades XX ja YY kanda.
4.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 11. aprilli 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse eelnev käik
1.XX ja YY (hagejad) esitasid 8. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist CC (kostja 1) ja OSAÜHINGU Euroshipping Group (kostja 2; koos kostjad) vastu.
Kohus rahuldas osaliselt 11. aprilli 2016 määrusega hagi tagamise avalduse ja seadis hagejate kasuks käsutamise keelumärke OSAÜHINGULE Euroshipping Group kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast aadressil Kakumäe tee 251 Tallinnas.
Hagiavalduse asjaolud
3.Hagejad esitasid 6. mail 2016 kostjate vastu hagiavalduse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt olid hagejad ja kostja 1 kinnisasja aadressil Kakumäe tee 251 Tallinn (registriosa nr 2516301) kaasomanikud. Harju Maakohtu 7. mai 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-50518 määrati kinnisasja kaasomandi lõpetamine müügiga avalikul enampakkumisel. Pärast kohtuotsust koormas kostja 1 enda kaasomandiosa hüpoteegiga summas 250 000 eurot. Harju Maakohtu 5. detsembri 2014 ja Tallinna Ringkonnakohtu
26.märtsi 2015 otsustega tsiviilasjas nr 2-13-27132 tunnistati hüpoteegileping heade kommetega vastuolus olevaks, sest see oli mõeldud kohtuotsuse täitmise takistamiseks ja ajendatud soovist kahjustada kaasomanike huve. 16. veebruaril 2016 esitasid hagejad Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-12-50518 sundtäitmisele (täiteasi nr 026/2016/505). Kohtutäitur saatis 10. märtsil 2016 kaasomanikele täitmisteate, milles tegi ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks kokkuleppel ning hoiatas, et vastasel korral arestib ja müüb kinnistu avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Kostja 1 võõrandas 1. aprillil 2016 oma kinnistu osa kostjale 2. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-5602 Hagiavalduses leiavad hagejad, et kostja 1 poolt enda kaasomandiosa võõrandamine teeb kohtuotsuse täitmise ja teiste kaasomanike osa eest hüvitise saamise võimatuks. Tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommetega ja tehtud teadlikuna kohtutäituri sundtäitmise hoiatusest. Kostja 1 teadis, et ta takistab tehinguga kohtuotsuse täitmist ja kaasomanike poolt hüvituse saamist nende kaasomandiosa eest. Hagejate õiguslik positsioon on halvenenud, sest takistatud on hagejate õigus nõuda kaasomandi lõpetamist kohtulahendi alusel, kuna kostja 2 ei teadnud Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-50518. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et hagi on põhjendamatu. Kohtutäitur koostas 8. märtsil 2016 kostjale 1 täitmisteate, milles palus tal vabatahtlikult müüa temale kuuluv kaasomand hiljemalt 25. märtsiks 2016. Kostja 1 pani pärast täitmisteate kättesaamist city24.ee portaali üles kuulutuse enda kaasomandiosa müümiseks 55 000 euro eest, vältimaks kohustust tasuda kohtutäituri tasu täies ulatuses ja eesmärgil saada enda kaasomandiosast maksimaalse kasu. Kostja 2 juhatuse liige BB võttis kostjaga 1 müügikuulutuse pärast ühendust. Kostjad sõlmisid 1. aprillil 2016 kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja 1 võõrandas temale kuuluva kaasomandiosa kostjale 2 ostuhinnaga 52 000 eurot. Kostja 2 ei olnud teadlik tsiviilasjas nr 2-12-50518 tehtud kohtuotsusest ja ei tegutsenud kellegi kahjustamise eesmärgiga, sest kostja 2 huvi on omandada kogu kinnisasi. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 27. veebruari 2019 otsusega hagi ja kohustas kostjaid andma nõusolekud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 2516301 teise jao omanikukande, mille kohaselt on kostja 2 kinnisasja kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja kaasomanikuna 1⁄2 kaasomandist kinnistusraamatusse kostja 1. Maakohus jättis Harju Maakohtu 11. aprilli 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda ja määras kindlaks hagejate menetluskuludena kokku 2 625.05 eurot, mõistes menetluskulud võrdsetes osades, s.o summas 1312.53 eurot kostjatelt hagejate kasuks välja.
Kohus lähtus asja lahendamisel järgmisest tähtsust omavatest asjaoludest: •
Kinnisasja aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn (registriosa nr 2516301) kaasomanikud on 1⁄2 mõttelises osas hagejad ja 1⁄2 mõttelises osas kostja 2.
•
1.aprillil 2016 sõlmisid kostjad kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn kostja 1 kaasomandiosa kohta, mille järgselt sai kostja 2 kostja 1 asemel kinnisasja kaasomanikuks.
•
Harju Maakohtu 7. märtsi 2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-50518 on määratud kinnisasja aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn (registriosa nr 2516301) kaasomandi lõpetamine müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Kohtuotsus on jõustunud.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-5602 •
Hagejate 16. veebruaril 2016 esitatud täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 7. märtsi 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-50518 alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 026/2016/505.
• Kostja 1 on täitmisteate täiteasjas nr 026/2016/505 kätte saanud. Maakohus leidis, et kuna pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 7. märtsi 2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-50518 TsMS § 460 lg 2 kohaselt kostja 2 suhtes ei kehti ning kostja 1 kaasomandi osa võõrandamine on hagejate asjaõiguslikku positsiooni kahjulikult mõjutav, sest hagejad ei saa nõuda kostjalt 2 kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtuotsuse täitmist ja teostada kohtuotsusega tunnustatud kaasomaniku õigust lõpetada kaasomand, on hagejad õigustatud tuginema kostjate vahel sõlmitud asjaõiguslepingu võimalikule tühisusele. Kohus, lähtudes asjas esitatud asjaoludest ja hinnates esitatud tõendeid, leidis, et kostja 1 sõlmis asjaõiguslepingu muuhulgas eesmärgiga vältida Harju Maakohtu 7. märtsi 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-50518 täitmist. Selline eesmärk nähtub asjaõiguslepingu sõlmimisest nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, 1. aprillil 2016 lepingudokumendiga kostja 2 kohtuotsusest teavitamata jätmisest ning sellest, et kostja 1 on ka varasemalt kahjustanud teiste kaasomanike asjaõiguslikku positsiooni. Kohus hindas täitmisteadet ja leidis, et kuna täitmisteates on sõnaselgelt välja toodud sundtäitmisele esitatud nõue ning viidatud täitedokumendile, pidi kostjale I olema seega mõistetav, et enda kaasomandiosa vabatahtlikult müümise korral jääb kaasomand jätkuvalt lõpetamata, st kohtuotsus täitmata. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kostjate vahel 1. aprillil 2016 sõlmitud asjaõigusleping kaasomandi 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast aadressiga Kakumäe tee 251, Tallinn üleandmiseks kostjale 2 on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine. AÕS § 65 lg 1 alusel kohustas kohus kostjaid andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusoleku kostja 2 kohta kinnistusraamatusse tehtud kaasomaniku kande kustutamiseks ja uue kaasomaniku kande tegemiseks, mille kohaselt on kaasomanikuks 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja 1.
Apellatsioonkaebus
9.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on teinud ebaõiged järeldused täitmisteate hindamisel ning arvestamata on jäetud asjaolu, et kostja 1 võõrandas oma kaasomandiosa eesmärgiga saada maksimaalset kasu. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis mõlemalt kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-5602
12.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa käsutamine täitemenetluses on kehtiv.
13.Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: •
Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-50518 lõpetati aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 251630) kaasomand viisil, millega müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja jagada enampakkumisel saadav raha poolte vahel vastavalt nende kaasomandi mõttelise osa suurusele (resolutiivosa p-id 2 ja 3).
•
Hageja 1 15. veebruari 2016 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse alusel on alustatud kostja 1 suhtes täitemenetlus (täiteasi nr 026/2016/505). • Kostja 1 on täiteasjas nr 026/2016/505 10. märtsi 2016 täitmisteate kätte saanud.
•
Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 1. aprillil 2016 kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kostja 1 müüs kostjale 2 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn (registriosa nr 2516301) ning kostjad leppisid kokku omandi ülekandmises.
14.Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus nimetatud asjaolud tuvastas. Seetõttu võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja asja lahendamisel aluseks.
15.Hagejad leiavad, et vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa käsutamine on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, kuivõrd see on vastuolus heade kommetega. Tuginedes TsÜS §-ile 86 on hagejate peamised väited, et juba ainuüksi kohtuotsuse mittetäitmine kostja 1 poolt on heade kommetega vastuolus ning kostjal 1 oli kaasomanikuna kohustus käituda lähtudes hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hagejate arvates on tehing tehtud eesmärgiga takistada Harju Maakohtu 7. mai 2015 otsuse täitmist.
16.Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-50518 on TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses täitemenetluse seadustiku alusel täidetav täitedokument, mis annab eelkõige sellest nähtuvatele pooltele õiguse nõuda vaidlusaluse kinnisasja kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel müümist ja enampakkumise tulemina saadud raha jaotamist. Kolleegium märgib, et kuigi kohtutäituri seaduse (KTS) § 8 lg 1 p 1 näeb ette kohtutäiturile võimaluse vastava taotluse alusel viia läbi kinnisasja enampakkumist ametiteenusena, ei ole asjas esile toodud, et Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse järgi korteriomandi müümist nõudma õigustatud isikud oleks seda täiturilt taotlenud. Tuvastatud on, et hageja 1 15. veebruari 2016 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse alusel on alustatud kostja 1 suhtes täitemenetlus, mistõttu on praegusel juhul tegemist TMS § 2 tähenduses täitedokumendi sundtäitmisega. Kolleegium leiab, et kuna sissenõudjate kahjustamise eesmärgil tehtud tehingute vaidlustamiseks on ette nähtud erikord täitemenetluse seadustikus tehingute tagasivõitmiseks, ei saa sel põhjusel käsutustehingut lugeda TsÜS § 86 alusel tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Seega tuleb juhinduda täitemenetluse seadustikust, mis annab sissenõudjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Sissenõudja võib nt esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (TMS § 187 lg 1 I lause). Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud 5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-5602 tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2).
17.Osundatud sätete kohaselt on täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmise üldisteks eeldusteks, et sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue on sissenõutav ning ta ei ole vaatamata sissenõude pööramisele võlgniku varale saanud oma nõuet täielikult rahuldada või eelduslikult ei vii selline sissenõude pööramine nõude rahuldamiseni. Kuna hagejatel on täitedokument, mille alusel saab sundtäitmisele esitatud nõude täitmine toimuda vaid vaidlusaluse korteriomandi tervikuna enampakkumisel müümise teel ning asjas on leidnud tuvastamist, et vaidlusaluse asjaõiguslepingu tõttu ei ole korteriomandi tervikuna enampakkumisel müümine võimalik, on alust eeldada, et sissenõudja nõude rahuldamine on muutnud võimatuks. Seega on kolleegiumi hinnangul TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldused sissenõudja poolt võlgniku vara tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud.
18.TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt. Tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et TMS § 188 lg-s 1 tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena sätestatud ajaline kriteerium on täidetud. TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-113-09). Arvestades, et vaidlusaluse lepinguta oleks võimalik sissenõudjatel (hagejatel) oma nõue rahuldada, võib kolleegiumi arvates olla tegemist hagejate huvide kahjustamisega. TMS § 188 lg 1 kohaldamise kolmandaks eelduseks on, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hagejad on väitnud, et täitedokumendiks olev kohtuotsus ei kehti kostja 2 suhtes, sest eelduslikult ei teadnud ta asja omandamise ajal kohtuotsusest (tl 136 pöördel). Kostjate väitele, et kostja 2 ei teadnud Harju Maakohtu 7. märtsi 2013 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-50518 ega hagi esitamisest, hagejad vastu vaielnud ei ole (tl 110 pöördel). Samuti kinnitas ringkonnakohtu istungil hagejate esindaja, et puuduvad andmed, et kostja 2 oleks vaidlusalusest kohtuotsusest või hagi esitamisest teadnud (16. oktoobri 2019 istung 00:13:11). Seega on TMS § 188 lg 1 eeldus täitmata. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud asjaoludel alust pidada korteriomandi mõttelise osa käsutamist täitemenetluses tühiseks ning sellega seotud hagejate tagasinõue tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 11. aprilli 2016 määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise avalduse osaliselt ning seadis XX ja YY kasuks käsutamise keelumärke OSAÜHINGULE Euroshipping Group kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast (registriosa number 2516301) aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab ringkonnakohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise.
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi, jättis 6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-5602 menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja ka menetluskulude hüvitise. Arvestades, et ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab kostjate apellatsioonkaebuse, on põhjendatud jätta kostjate kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kuna TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel ning kolleegium muudab praeguse otsusega menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise osas. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.