Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagejate nõue ja põhjendused Xxxja kostjale Xxxkuulub kinnistu Tallinnas, Xxx, kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Xxx suri 11.10.2010 ning tema osa kinnistust läks üle tema pärijatele Xxxle, Xxxja Xxx (katastritunnusega xxx, kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx). Hagejad paluvad kaasomand ära lõpetada, kuna pooled kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas ei jõua. Hagejad ei ela kinnisasja asukohas vaid välisriigis, mistõttu neil puudub faktiline võimalus sellest kasu saada nagu kohapeal elaval kostjal. Hagejad paluvad kaasomand lõpetada kas selliselt, et kaasomand kinnisasjale Tallinnas, Xxx jääks täies ulatuse kostja Xxxomandisse ning hagejatele mõistetaks välja vastav hüvitis – 47 000 €, või kaasomand võõrandada enampakkumisel ja võõrandamisest saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, Tallinna notar Mare Milleri poolt 08.02.2011.a tõestatud pärimistunnistus. Kostja vastuväited hagile Kostja keeldub hagejate pakkumisega kinnistu müümiseks enampakkumisel ning raha jagamiseks poolte vahel, kuna soovib leida hagejatega kompromissi kinnisasja müügi suhtes. Kostja palub jätta menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohtu põhjendused Menetluse käigus tegi kohus pooltele ettepaneku menetluskulude vähendamise eesmärgil lahendada vaidlus kompromissiga, kuid see ei õnnestunud (lk 31, kohtu kiri 29.01.2013). AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel kaasomand vastavalt kokkuleppele ning lg 2 järgi siis kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel ka asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikest, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on Xxxja Xxxnimele registreeritud kummalegi 1⁄2 mõttelises osas kaasomand, milleks on kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr xxx, Tallinn, Xxx. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Hagejad on Xxxpärijad vastavalt pärimisõiguse tunnistusele (lk 7 ja 37) järgmiselt: 1/2 mõttelise osa pärija on Xxx, 1⁄4 osa pärija on Xxxja 1⁄4 osa pärija on Xxx. Seega on neile läinud kinnistusraamatuväliselt Xxxpärandvarasse kuuluva korteriomandi nr xxx 1⁄2 mõtteline omand järgmiselt: sellest poolest osast omakorda 1/2 mõttelist osa kuulub Xxx, 1⁄4 osa Xxxja 1⁄4 osa Xxx. Eeltoodu alusel on hagejad koos Xxxviidatud kinnisasja kaasomanikud. Vaidlus puudub selles, et korteriomandit nr xxx kasutab Xxx, teised kaasomanikud seda ei kasuta ja et neil ei ole huvi ka kinnistu kasutamise vastu. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaasomandit ei ole õnnestanud kohtuväliselt lõpetada. Nimetatu on kooskõlas AÕS § 76 lg 1, mis sätestab kaasomaniku õiguse igal ajal kaasomand lõpetada. Seega on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning korteriomandi nr xxx kaasomand tuleb lõpetada. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida

üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis. Kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud, kuidas võiks kaasomandi lõpetada, siis saab kohus lähtuda hageja ettepanekutest. Hagejate nõue lõpetada kaasomand sellisel viisil, et hagejatele kuuluv mõtteline osa tuleks jätta kostjale, ei ole põhjendatud, kuna asjaõigusseaduse § 76 lg 1 mõttest ei tulene seda, et üks isik (antud juhul kostja) oleks kohustatud omandama teisele isikule (hagejaile) kuuluva asja mõttelist osa ehk sundima omandama täiendavalt asja. Seega tulebki kohtu arvates kaasomand lõpetada selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel täituri vahendusel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodu alusel on kaasomandi lõpetamine selle müügiga avalikul enampakkumisel kõige otstarbekam kaasomandi lõpetamise viis, kuna tagab kõigile kaasaomanikele enampakkumisel kõige efektiivsemalt võõrandatud osa eest hüvitise saamise. Nimetatud kaalutlustel ei oma vaidluses ka tähtsust menetlusosaliste väited hüvitise suurusest ja tõendid korteriomandi turuväärtuse kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele ning kaasomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistuosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx tuleb lõpetada selliselt, et müüa märgitud korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadud raha nende vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele. Menetluskulud, tsiviilasja hind, menetluskulude tagatise andmise taotlus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1, lg 4 p 4 järgi 3500€. Kostja esitas 03.05.2013 taotluse tagatise andmiseks menetluskulude katteks. TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1 sätestab, et avaldused ja taotlused tuleb esitada kohtule enne eelmenetluse lõppu või kirjalikus menetluses antud möödumist. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi taotluse ja tõendeid esitada vaid mõjuval põhjusel. Kui asi lahendataks kohtuistungil, tuleb esitada taotlused hiljemalt kohtuistungil kooskõlas TsMS § 329 lg 2. Kui menetlusosaline esitab uue taotluse TsMS § 329 ja § 330 sätestatud tähtaega rikkuses, menetleb kohus taotlust siis, kui see ei põhjusta asja arutamise edasilükkamist. Kohus arutas asjas kohtuistungil 05.04.2013 ja teatas pooltele otsuse avalikustamise aja 07.05.2013. Seega on kostja esitanud taotluse hagejatelt kostja menetluskuludelt tagatise andmiseks TsMS § 329 lg 2 sätestatut rikkudes ja põhjustaks otsuse mitteavaldamise ehk menetluse venimise. Seetõttu jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel kostja 05.04.2013 esitatud hagejatelt menetluskulude tagatise andmise taotluse menetlemata. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.