Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

04.10.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-41297 on määratud XXXriigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on nimetatud vandeadvokaat Veljo Viilol. 22.05.2014. a on vandeadvokaat Veljo Viilol esitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (t. lk 41-45). Taotluse kohaselt on vandeadvokaat Veljo Viilol õigusabi osutamise käigus teinud toimingud kokku 10 h ulatuses, 580 euro eest, millele lisandub käibemaks 116 eurot, kõik kokku summas 696 eurot. Seejuures on taotlusele lisatud ka riigi õigusabi osutaja seisukoht alusetult makstud elatisraha tagasinõude probleemile ja võimalustele (t. lk 47-48). Nimetatud seisukohas palus vandeadvokaat Veljo Viilol taotleja seisukohta selles, kas kohtule hagi esitada või mitte (lähtuvalt võimalikest kohtukuludest). 22.05.2014. a taotlusele lisatud XXX(20.05.2014. a) allkirjastatud avalduses märgib taotleja, et on tutvunud õigusabi mahuga ning on nõus riigi õigusabi lõpetamisega (t. lk 46). Kohtumääruse põhjendused Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 2 kohaselt väljaspool kohtumenetlust määrab maakohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kohus on seisukohal, et Veljo Viilol 22.05.2014. a taotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks sama seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. RÕS § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013. a otsusega muudetud ja 01.09.2013. a jõustunud korra punkti 371 esimese lause järgi on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Nimetatud korra punkti 371 alusel on riigi õigusabi korras esindaja Veljo Viilol teinud toiminguid kokku 1 h ulatuses, summas 40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa kuulub vastavalt eeltoodud korra p-le 371 rahuldamisele. RÕS § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013. a otsusega kinnitatud ja 01.01.2014. a jõustunud korra punkti 43 esimese lause alusel isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses on 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 600 eurot. Nimetatud korra punkti 43 alusel on riigi õigusabi korras esindaja teinud toiminguid kokku 8,5 h ulatuses, summas 510 eurot. Kohus on seisukohal, et antud summa kuulub vastavalt korra p-le 43 rahuldamisele.

RÕS § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse 25.02.2014. a otsusega muudetud ja 17.03.2014. a jõustunud korra punkti 43 esimese lause kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses on samuti 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 600 eurot. Vastava korra punkti 43 alusel on riigi õigusabi korras esindaja teinud toiminguid kokku 0,5 h ulatuses, summas 30 eurot. Kohus on seisukohal, et antud summa kuulub vastavalt eeltoodud korra p-le 43 rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kokku rahuldamisele seega 580 eurot. Tasude ja kulude korra p 4 järgi kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et Osaühing VELJO VIILOLI ADVOKAADIBÜROO (registrikood 10621683) on registreeritud käibemaksukohustuslane (EE100598506) alates 01.03.2000. a, mistõttu lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Seega kuulub vastavalt 22.05.2014. a esitatud taotlusele tasumisele 580 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116 eurot, kõik kokku summas 696 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Vastavalt 22.05.2014. a kohtule esitatud riigi õigusabi taotleja XXXallkirjastatud (20.05.2014) avaldusele, mille kohaselt on taotleja õigusabi mahuga tutvunud ning on nõus õigusabi lõpetamisega, leiab kohus, et antud juhul on riigi õigusabi andmise alused ära langenud ning riigi õigusabi saajale, XXXtuleb lõpetada riigi õigusabi andmine. RÕS § 17 lg 6 kohaselt riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.