Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Avaldus OÜ XXX esitas 11.04.2014 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgu 6326,82 eurot, kuid vara ja rahalised vahendid võla tasumiseks puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on üürihinna liiga suur tõus. 21.04.2014 määrusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Kehtivad töölepingud puuduvad. Võlgnikul on vara 2,92 eurot ning kohustusi kokku 7074,98 eurot (sh Aksel Saarele 6326,82 eurot ja kohtutäitur Kaire Põltsile 748,16 eurot). Võlgniku põhitegevusala oli toiduainete jaemüük kaupluses. Seoses üürilepingu lõppemisega pidi võlgnik kaupluse sulgema, mis tekitas võlgnikule kahjumi. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu ajutine haldur ei tuvastanud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on vara 2,92 eurot ning võlgnevusi 7074,98 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused tema vara oluliselt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Menetluses ei ole selgunud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ega ka nõude esitamise võimalust juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 15.05.2014 pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 22.05.2014 pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksu menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Esitatud aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 860 eurot. Kulutuste hüvitiseks palub ajutine haldur määrata 140 eurot. Ajutine haldur palus määrata nende tasumise oma büroole GetNetWork OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutuste hüvitis on põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule ega kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajutiste halduri tasuks 860 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 140 eurot. Nimetatud summad tuleb välja mõista võlgnikult GetNetWork OÜ kasuks. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 sätestab, et lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ajutine haldur tegi ettepaneku nimetada dokumentide hoidjaks XXX, kes nõustus sellega. Kohus leiab, et põhjendatud on anda dokumendid hoiule osaühingu juhatuse liikmele XXXle. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.