Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

3.2 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.4 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ning kostja sõlmisid 21. oktoobril. 2011. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt kinnistu asukohaga Polli ja Univere küla, Saksaveski, Karksi vald, Viljandi maakond 69108 (uus kinnistu number 1584139), koos selle oluliste osade ja päraldistega. Nimetatud kinnisasi hõlmab endas maatükke katastritunnustega 60001:001:0733, 60002:001:1151 ja 60002:001:1152. Maatükil katastritunnusega 60002:001:1151 paiknevad ka lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised kaks elamut, kelder ja puidust kõrvalhoone. Lepingu punktist 1.4.7 kajastub, et Lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevatele kahele elamule ja puidust kõrvalhoonele on välja antud kasutusluba, kuid nende andmeid ei nähtu riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist.

vabastamiseks jäävad vastuseta, otsustas hageja probleemi lahendamiseks abi otsida. 2013. aasta lõpus otsustas hageja anda asjale juriidilise käigu ning pöördus eluruumi vabastamiseks AP Inkasso poole. AP Inkasso töötajad selgitasid hagejale, et suulised pöördumised ei ole head ning mõistlik oleks koostada kirjalik nõudekiri. AP Inkassolt saadud informatsiooni põhjal ning AP Inkasso töötajate abiga koostas hageja 29. jaanuaril 2014. a nõudekirja kinnisasja ebaseadusliku valdamise lõpetamiseks ja eluruumide vabastamiseks. Eluruumi vabastamiseks ja nõude vabatahtlikuks täitmiseks andis hageja kirjalikus nõudekirjas kostjale tähtajaks kaks nädalat. Nõudekirjas sätestatud tähtaja möödudes käisid olukorda kohapeal kontrollimas AP Inkasso esindajad. Nõudekirjas sätestatud tähtajaks ei olnud kostja oma kohustusi täitnud ega lõpetanud kinnisasja õigusliku aluseta valdamist. Kinnisasja õigusliku aluseta valdamise lõpetamise asemel esitas kostja AP Inkasso esindajatele allkirjastatud ja käsikirjalise teatise, milles lubas teha hagejale pakkumise kõnealuse kinnistu tagasi ostmiseks hiljemalt 03. märtsiks. 2014. a. Kostja esindav isik tegi kinnistu tagasi ostmiseks pakkumise lubatud tähtaja jooksul telefoni teel. Pakkumine hagejat ei rahuldanud ning pooled kokkulepet ei saavutanud, misjärel jätkas kostja hageja omandi valdamist õigusliku aluseta. Kuni käesoleva hetkeni on hageja pidanud kostjaga läbirääkimisi kinnisasja vabastamiseks kohtuväliselt. Vaatamata kostjatele tehtud korduvatele meeldetuletustele ning kinnisasja omavolilise valdamise lõpetamiseks ja eluruumidest väljakolimiseks antud täiendavatele tähtaegadele ei ole kostja kinnisasja vabastanud. Hageja kinnitab, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud, ei suuliselt ega kirjalikult, mistahes lepingut, millest võiks tuleneda kostja kasutusõigus kõnealusele kinnisasjale. Kohtu põhjendused

AÕS § 70 lg 6 ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 4 kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning sama seaduse § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 sätestab, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. 8.Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. 9.Kuna otsuse resolutsiooni p 1 on täidetud hagi tagamise korras, tuleb hagi tagamine, mis on seatud kohtu määrusega 04.04.2014, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 10.Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja esindaja kulu 1080 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse astmega ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.