Pankrotiavalduse lahendamine ja ajutise halduri tasu määramine Avaldaja (võlgnik): A. P. (IK xxx, viibimiskoht: xxx) Tiia Kalaus [email protected] )
(e-post:
Ajutine haldur:
RESOLUTSIOON
Jätta A. P. pankrotiavaldus rahuldamata.
2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot 40 senti (sisaldab ettenähtud makse, sh. sotsiaalmaksu) ja kulutuste suuruseks 71 (seitsekümmend üks) eurot 60 senti (sisaldab käibemaksu).
3.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalausele ajutise halduri tasu 456, 40 eurot ja kanda tema arveldusarvele nr EE722200001100897293 Swedbangas.
4.Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause poolt tehtud kulutused 71, 60 eurot ja kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 Swedbangas.
5.Avaldaja (võlgniku) menetluskulud jäävad tema enda kanda.
6.Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.A. P. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 53 278, 80 €. Võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik kannab karistust Viru Vanglas, sissetulek puudub, vara ei ole. Võlgnik esitas 11.04.2014 täiendava taotluse, milles palub algatada kohustustest vabastamise menetluse.
2.Kohus võttis 11.02.2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse.
3.Viru Maakohtu 20.02.2014 määrusega nimetati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
4.Ajutine haldur esitas 27.12.2013. a kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt viibib võlgnik kinnipidamisasutuses alates 16.10.2009. Ta on süüdi mõistetud KarS §-de 184 lg 2 p 1,2, 114 p 1, 199 lg 2 p-de 7-9 ja 121 järgi ning teda on karistatud kokku liitkaristusega 15 aastat vangistust. Vanglas tööhõivet käesoleval ajal ei oma. Realiseeritav kinnis- ja vallasvara ning rahalised vahendid puuduvad. Kohtulahendite alusel on võlgnikult välja mõistetud nõuded võlgniku poolt tekitatud õigusvastase käitumisega kahju kannatanud isikutele kokku 37 594, 48 €. Lisaks on võlgnikult välja mõistetud kohustused järgnevate võlausaldajate ees: AS EMT nõue 205,49 €; OÜ Koduliising nõue 27, 70 €; Kohtla-Järve Soojus AS nõue 2235, 25 €; AS Starman nõue 356, 73 €; AS BIGBANK nõue 271, 62 €. Kohtutäiturite menetluses on kohustusi kokku 2057, 48 €: Aktiva Finants OÜ nõue 296,03 €; Julianus Inkasso OÜ nõue 628,61 €; If Eesti Kindlustus AS nõue 538,46 €; Lõuna Politseiprefektuuri nõue 134,21 €; Lääne Politseiprefektuur nõue 38, 35 €; Ida Politseiprefektuuri nõuded 421, 82 €. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 42 748, 75 €. Võlgnik on oma avalduses märkinud kohustuste kogusummaks 53 278, 80 €. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole. Võlgniku vangistuses viibimine ei ole võlgade tekkimise põhjusena õigustuseks, vaid võlgniku õigusvastase tegevuse otsene tagajärg. Kui viimast poleks, siis ei oleks suuremat osa kohustusi võlausaldajate ees, ega ka pikaajalist vangistust, mis ei võimalda kohustusi täita. Suurem osa (88%) nõuetest on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest. Kui võlgnik poleks toime pannud õigusrikkumisi, siis puuduksid tal praktiliselt kohustused võlausaldajate ees. Tsiviilnõuetest tulenevaid kohustusi on käesoleval ajal 5154, 27 € ning nende kohustuste täitmisega oleks võimalik toime tulla, kui võlgnik viibiks vabaduses ning tegeleks seadusliku tulutoova tegevusega. Tütre ülalpidamiskohustust oleks võlgnik pidanud täitma ka vabaduses viibides. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tema kohustused ületavad varasid. Arvestades võlgniku olukorda, ei ole tal võimalik oma kohustusi tasuda. Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames ning sissetulekust arvatakse maha 50% nõuete katteks. Olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Arvestades sissetulekut kinnipidamisasutuses, pole võimalik selle arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Vabakasutuskontole on olnud laekumised õppe- ja töötasu eest keskmiselt 20 € ja sedagi mitte iga kuu. Elatist tuleks võlgnikul nagunii tasuda talle isiklikult kasutamiseks jäävate vahendite arvelt. Võlgniku vara väärtus ei kata pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks raugetada juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta vähemalt 2000 € ulatuses.
Võlgniku eesmärgiks oli pankrotiavalduse esitamisel kohustustest vabastamise menetluse kaudu oma kohustustest vabanemine. Kui kohus leiab, et võlgnikul on juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Võlgniku kohustustest enamuse moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja elatis lapsele (PankrS § 176 lg 2), millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka siis, kui kohus tema suhtes pankroti välja kuulutab ning pärast seda kohustustest vabastamise menetluse algatab. Võlgnik viibib vangistuses eelduslikult 2024 aastani. Seadusandja on kohustustest vabastamise menetluse läbimise eeldusena näinud ette võlgniku kohustuse tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Tegelikult pole võlgnikul võimalik tulutoova tegevusega tegelda sellisel määral nagu seda seadusandja on mõelnud. Ajutise halduri hinnangul ei saa pidada mõistlikuks ega võrdseks olukorda, kus isik viibides vangistuses läbib kohustustest vabastamise menetluse samadel tingimustel, kui isik, kes viibib vabaduses ning kellelt igal juhul nõutakse tulutoova tegevusega tegelemist. Võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ega ka pärast seda lubamine kohustustest vabastamise menetlusse ei taga nimetatud menetluste osas pankrotiseadusega ettenähtud eesmärki. Õigeks ei saa pidada seda, et riik peaks veel täiendavalt rahastama võlgniku suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Menetluse läbiviimisel tuleb arvestada edaspidi pankrotimenetluses halduri poolt tehtava töö ja kulude mahtu, sest võlausaldajate arv on palju suurem kui tavapäraselt füüsilise isiku pankrotimenetluses. Seega, kujunevad pankrotimenetluse kulud eelduslikult palju suuremaks kui seaduses ettenähtud miinimum. Kui võlgnik vangistuse viibimise ajal ja ka pärast seda tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega, siis ei ole tema muud kohustused (5154, 27 €) nii suured, et neid ei ole võimalik täita. Arvestades eeltoodut ei oleks võlgnikul mõistlik käesoleval ajal veel lisaks pankrotimenetluse kulude võrra oma kohustusi suurendada. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 456, 40 € (sh. maksud) Tiia Kalaus kasuks ja kulud 71, 60 € OÜ Civilex kasuks (sh. k/m). Tiia Kalaus a/konto nr EE722200001100897293 Swedbank. OÜ Civilex a/konto nr EE312200221055387366 Swedbank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avaldusega ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on kokku kohustusi vähemalt 42 748, 75 € (võlgniku pankrotiavalduse kohaselt 53 278, 80 €). Võlgnikku on karistatud liitkaristusega 15 aastat vangistust (süüdi mõistetud KarS §-de 184 lg 2 p 1,2, 114 p 1, 199 lg 2 p-de 7-9 ja 121 järgi). Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 16.10.2009 ja karistuse kandmise tähtajaks on 16.10.2024. Kriminaalasjades on kohtuotsustega võlgnikult välja mõistetud kokku 37 594, 48 €, sh. 31 kannatanule. Võlgnikul on elatise võlg 3770 €. Riigi nõuded 21 263, 13 € tulenevad kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest (ekspertiisikulud, sundraha, kaitsjatasu). Kohus leiab, et tegemist on kohustustega, millest isikut ei oleks seaduse kohaselt võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada. Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et kohustused, millest võlgnikul ei ole vabaneda võimalik moodustavad 88 % nõuetest ja need on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest. Nõuded millest vabanemine tuleks kõne alla, moodustavad 5154, 27 €.
6.Võlgniku kindlaks eesmärgiks on vabaneda täielikult võlgadest. See on välja toodud ajutise halduri aruandes ja sellele viitab ka võlgniku poolt kohtule 07.04.2014 saadetud täiendav taotlus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ja füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 171 lg 11 alusel on võimalik pankrot välja kuulutada ka n.ö täiesti maksejõuetute isikute suhtes võlavabastusmenetluseni jõudmiseks, kui selleks on võlgnikul esmalt vaja siiski läbi teha pankrotimenetlus, mille oluliseks tagajärjeks on võlgniku vara realiseerimine. Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö. ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka osa rahuldada.
7.Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemine ei võimaldaks käesoleval juhul ilmselt saavutada võlgniku poolt taotletavat tulemust, so. võlgnevuse täielikku kustutamist. Valdava osa (88 %) võlgniku kohustustest moodustavad kriminaalasjades kohtuotsustest tulenevad kohustused, st. need on tekkinud võlgniku süülise käitumise tagajärjel, millest võlgnik ei vabaneks (PankrS § 176 lg 2). Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine ei saa olla võlgnikule hõlpsaks väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi lihtsalt vältida. Kuna võlgniku enda esitatud andmetel puudub tal vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks pankrotimenetlus eelduslikult lõpetada raugemisega. Seejuures kaasnevad ka pankrotimenetluse kulud, mis ajutise halduri arvates oleks käesolevas asjas tavapärasest suuremad, arvestades võlausaldajate arvu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 42 748, 75 €. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku aga 53 278, 80 €. Kohus leiab, et võlgnik ei esitanud õigeid andmeid oma võlanimekirjas, mis PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohtul pole alust kahelda ajutise halduri esitatud andmetes. Tuvastatud on, et 88 % ulatuses tulenevad nõuded võlgniku vastu kohtuotsustest kriminaalasjades, mille alusel võlgnik vabaduskaotuslikku karistust kannab ning selliste nõuete olemasolu ei saanud olla võlgnikule teadmata.
8.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (RKTKm 3-2-1-46-13 p 11). Kohtu hinnangul ei oleks võlgnikul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi, millele viitab ka ajutine haldur. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses veel kümme aastat, ei ole kohtu hinnangul võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. Järelikult ei saa võlgnik anda ka märkimisväärset panust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei saa midagi selle heaks tegemata automaatselt võlgadest vabaks. Vastasel juhul kaob võlgnikul ilmselt motivatsioon üldse võlgade tasumiseks pingutada. Riigikohus on selgitanud, et see, et
avaldaja viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel (RKTKm 3-2-1-1-13 p 11). Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa algatada, või see ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud pankrotimenetluse läbiviimine selleks, et võlgnik jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Mõistlik ei ole olukord, kus riik peab rahastama võlgniku pankrotimenetlust, mis ei vii soovitud tulemuseni.
9.Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 456, 40 € (sh. maksud) Tiia Kalaus kasuks (a/a nr EE722200001100897293 Swedbank) ja kulud 71, 60 € OÜ Civilex kasuks (a/a nr EE312200221055387366 Swedbank). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 456, 40 € (sh. sotsiaalmaks) ja kulude hüvitiseks 71, 60 € (sisaldab käibemaksu). Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest, kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest. Seaduse eesmärk ei tohiks olla ajutiste haldurite erinev kohtlemine, sest halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.