4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.09.2013 esitas LA (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse IA (kostja) vastu, paludes asendada kostja nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud Tallinna linnas XXXXXXXXXX XXXX X asuva kinnistu 658/38484 suuruse mõttelise osa ja reaalosa eluruum nr XX ühisomanikuna hageja sisse kandmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 25.01.1991 ja ostsid abielu ajal korteri aadressil XXXXXXXXXX XXX X-XX. 07.11.2001 kinnistamisavalduse alusel oli omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud kostja. Kuna hageja on korteri ühisomanik, soovib tema kanda ennast kinnistusraamatusse, kuid kostja keeldub nõusolekut andmast. Hageja leiab, et ebakorrektne kanne kinnistusraamatus võib tekitada arusaamatusi korteri valdamises ja käsutamises ning näitab, et korteri ainuomanik on kostja, kuigi tegelikult on korter poolte ühisomandis.
4.Kostja võttis hagi õigeks. Menetluskulud palus kostja jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Maakohtu otsus
5.22.11.2013 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX II jakku ühisomanikuna lisaks hageja. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt riigituludesse välja menetluskulu summas 125 eurot, mille määras tasuda 15 päeva jooksul, alates otsuse jõustumisest ning määras, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu 120 eurot. Ülejäänud osas (792 eurot) jättis kohus hageja taotluse rahuldamata. Samuti määras kohus, et õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Määrates õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks hüvitatavad menetluskulud, märkis kohus, et pooled ei või nõuda täiendavat kulude hüvitamist ega rahalist kindlaksmääramist, v.a juhul, kui otsus tühistatakse.
7.Kohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda. Kohus oli seisukohal, et kostja oma käitumisega on andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalide kohaselt keeldus kostja 21.06.2013 kirjaga (tlk 8-9) hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Kostja ei ole oma vastuväiteid osas, et hageja ei ole tema poole pöördunud hagi aluseks oleva nõudega ning et tema kirjutas keeldumise alla puhtal paberilehel, kohtule usutavaks teinud.
8.TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena. Kohus oli seisukohal, et kostja kohtumenetluse ajal antud nõusolek hageja kinnistusraamatusse ühisomanikuna kandmiseks on aluseks TsMS § 190 lg 7 kohaldamiseks. Tulenevalt eelnevast ja lähtudes analoogia korras TsMS § 150 lg 2 p-st 1, vabastas kohus kostja poole riigilõivu summas 125 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
9.Hageja menetluskuludest tuleb kostjal hüvitada TsMS § 175 lg 1 alusel 120 eurot. Võttes arvesse hageja menetlusdokumentide asjakohasuse ulatust ja puuduste kõrvaldamise vajadust, on kohtu hinnangul põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Esindaja loetletud tegevustest olid vajalikud hagivalduse, 30.10.2013 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hagiavalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu oli 1,5 tundi, kummalgi ülejäänud dokumendil 0,25 tundi. Seega kokku tuleb kostjal hüvitada vajalikud ja põhjendatud kulud 120 eurot (2 × 60). Apellatsioonkaebus
10.23.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 22.11.2013 otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 792 euro ulatuses ja teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täiendavalt 792 euro osas.
11.Hageja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja ebaõigesti hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid, mille tulemusena tegi kohus ebaõige otsuse.
12.Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb kostjal hüvitada 120 eurot, leides, et hageja esindaja õigusteenuste nimekirjas loetletud tegevustest olid vajalikud ainult hagivalduse, 30.10.2013 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine. Seega on maakohus seisukohal, et õigusteenuste nimekirja ülejäänud esindaja toimingud on selgelt põhjendamatud ega ole vajalikud. Hageja leiab, et maakohtu selline seisukoht on ebaõige.
13.Hageja märgib, et tema poolt 20.11.2013 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja toimingud olid tehtud ja on seotud kohtumenetlusega. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et need esindaja õigusteenuste toimingud ei olnud vajalikud ja on selgelt põhjendamatud. Hageja leiab, et kuna kostja ei esitanud vastuväiteid, siis TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt pidi maakohus praegusel juhul kontrollima üksnes asjaolu, kas avaldus on selgelt põhjendamatu. Avaldus olnuks sätte mõtet tõlgendades selgelt põhjendamatu, kui hagejal esindaja olemasolu poleks menetluses nähtunud, esindaja ei oleks vastanud TsMS §-s 218 sätestatule või vastavaid menetlustoiminguid poleks tehtud.
14.Viidates TsMS § 442 lg-le 8, leiab hageja, et maakohtu otsuses ei ole toodud põhjendusi ja selgitusi, miks õigusteenuste nimekirjas toodud ülejäänud esindaja toimingud on selgelt põhjendamatud. Sellega rikkus maakohus oluliselt kohtumenetluse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.
15.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kummagi, 30.10.2013 seisukoha ja menetluskulude nimekirja, koostamine vajas 15 minutit (0,25 tundi). Hageja 30.10.2013 seisukoht on kirjutatud 5 lehel, 8946 tähte koos tühikutega. Inimesel on füüsiliselt võimatu kirjutada 5lehelist seisukohta 15 minutiga (0,25 tundi). Maakohtu põhjenduse järgi on põhjendatud arvutikirja kiirus seisukoha kirjutamiseks vähemalt 596 lööki minutis (8946 tähte:15 min) või 60 lööki sekundis. Inimene ei ole võimeline sellist arvutikirja kiirust saavutama. Inimese keskmine masinakirja kiirus on 100 lööki minutis (1,7 lööki sekundis). Seda tõendab kutsestandard (lisa 1). Seega selleks, et esindaja füüsiliselt kirjutaks arvutikirjaga 30.10.2013 seisukoha, on vaja 89 minutit (8946:100=89,46 min). Seisukoha kujundamisele ja tõendi kogumisele ja ettevalmistamisele on vaja veel 60 minutit. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 150 minutit (2,5 tundi) 30.10.2013 seisukoha koostamiseks.
16.Menetluskulude nimekirjas on 2470 tähte koos tühikutega. Seega selleks, et ainult füüsiliselt kirjutada arvutikirjaga menetluskulude nimekirja, on vaja 24,7 minutit (2470: 100=24,7 min). Maakohtu põhjenduse järgi on põhjendatud arvutikirja kiirus menetluskulude nimekirja kirjutamiseks vähemalt 164 lööki minutis (2470 tähte:15 min)
või 2,7 lööki sekundis, mis oluliselt ületab arvutikirja keskmist kiirust. Isegi kui oletada, et esindaja oli võimeline kirjutama nimekirja sellise arvutikirja kiirusega, siis ülejäänud tegevuse jaoks tal aega enam ei jätkunud. Menetluskulude ajakulu ja maksumuse arvutamiseks, tabeli koostamiseks ja numbrite kontrollimiseks on vaja veel 30 minutit. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 60 minutit 30. 10.2013 menetluskulude nimekirja koostamiseks.
17.Hagiavalduses on 6702 tähte koos tühikutega. Selleks, et esindaja füüsiliselt kirjutaks arvutikirjaga hagiavaldust, on vaja 67 minutit (6702:100=67,02 min). Seisukoha kujundamisele ja tõendite (6 dokumendi) kogumisele ja ettevalmistamisele oli vaja veel 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2,5 tundi hagiavalduse koostamiseks.
18.Hageja leiab, et esindaja õigusabi tunnihinna suurus 80 eurot määratakse äriühingu juhatuse poolt ja selle määramisel võetakse arvesse äriühingu kulusid ja turuhindasid. Äriühingu kulude suurus on objektiivse iseloomuga faktor, mis ei sõltu sellest, kas tsiviilasja asjaolud on keerukad või mitte. Maakohus ei ole põhjendanud, miks äriühingu õigusabiteenuse tunnihind on liiga kõrge ja milliste arvutuste alusel peab see olema just 60 eurot/h, aga mitte näiteks 70, 80 või 90 eurot/h. Seega jättis kohus otsuse põhjendamata, millega rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Hageja toob kaebuses näiteid teiste õigusabibüroode hinnakirjadest, kus tunnihinnad on suuremad (96, 99, 100 ja alates 200 eurot) ning leiab, et õigusabikulude tunnihind 80 eurot vastab Eesti turul kujunenud turuhindadele ja asja keerukusele. Arvestama peab ka seda, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-le 2 mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja õigusabikulud moodustavad ainult 7% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Hageja leiab, et selline õigusabikulude suurus on põhjendatud ja mõistlik.
19.Riigikohus on lahendi nr 3-2-2-5-06 p-s 12 leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses seda teinud. Hageja hinnangul tuleb õigusabi osutamist 12,5 tunni ulatuses ja tunnihinnaga 80 eurot pidada mõistlikuks ja asja keerukusele vastavaks. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
22.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning see nõue kehtib ka kohtuotsuses märgitud menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Ka õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral ei saa arvata menetluskulude kindlaksmääramise küsimust teisejärguliseks, kuna otsus peab sisaldama selles osas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikuludena välja üksnes 120 eurot, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi esitamisel esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud töö kulutusi ei pea kostja
hagejale hüvitama. Kolleegiumi arvates ei ole aga õige jätta hüvitatavate õigusabikulude hulka arvamata tasu, mis on arvestatud õigusteenuse osutaja ja hageja vahelistele nõupidamistele ja konsultatsioonidle. Samuti ei saa kolleegiumi arvates jätta hagejale hüvitamata kulutusi, mis on seotud kompromissettepanekuga tutvumisega, omapoolse seisukoha kujundamisega ning selle kohtu jaoks vormistamisega. Lisaks on maakohus jätnud selgitamata, miks tuleb õigusbüroo poolt kehtestatud tunnitasu vähendada 80-lt eurolt 60-le ning kuidas on võimalik maakohtu poolt vajalikuks peetud 19.10.2013 seisukoha ja 20.11.2013 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutiga.
24.Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendamatult leidnud, et esindaja tunnitasu 80 eurot on kõnealusel juhul liiga kõrge. Kolleegiumi hinnangul ei ole tunnihind 80 eurot liigne, kuna arvestades õigusabi turuhinda, millega õigusbürood Eestis kohtumenetlustega seotud õigusabiteenust osutavad, on hageja poolt palgatud esindaja hinnatase mõistlik. Ainuüksi asjaolu, et esindaja näol ei ole tegemist Eesti Advokatuuri liikmega, ei anna alust lugeda tunnitasu suuruses 80 eurot ebamõistlikult suureks.
25.Õigusabi toimingutele kulutatud aja osas leiab kolleegium, et see ei ole ülepaisutatud hagi esitamisele eelnenud konsultatsiooni ja nõupidamise osas, millele on kulunud 1 tund. Õigusteenuse osutamisel on oluline osa dokumentidega tutvumisel, nende osas seisukoha kujundamisel ja kliendile olukorra selgitamisel ning selliste toimingutega seotud kulud tuleb menetlusosalisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada. Pidades silmas hagiavalduse mahtu ja selles käsitletud õigusküsimusi ning lisatud tõendeid, on ringkonnakohtu arvates hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja kohtule esitamiseks põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Kostja poolt hagile esitatud vastusega ja kohtu kompromissettepanekuga tutvumiseks ning hageja nägemusega kooskõlastatud seisukoha kujundamiseks põhjendatud aja kuluks peab ringkonnakohus 1 tundi. Kohtule vastuse koostamiseks vajalikuks ajakuluks peab kolleegium samuti 1 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Eeltoodu alusel on põhjendatud rahuldada hageja taotlus õigusabikulude kostjalt väljamõistmiseks kokku 6 tunni ulatuses, mis tähendab, et maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud õigusabikulusid tuleb suurendada 360 euro võrra. Arvestades maakohtu määratud menetluskulude jaotust, tuleb nimetatud kulud kostjal kogu ulatuses hüvitada ning kokku kuulub kostjalt õigusabikuludena väljamõistmisele 480 eurot. Nimetatud summa katab kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses hageja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks osutunud kulutusi. Väljamõistetud menetluskulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-des 2 ja 3 sätestatud piirmääradesse.
26.Kostja vastuväite osas, mille kohaselt ei ole hageja lisanud menetluskulude nimekirjale arveid, selgitab kolleegium, et arvete lisamine ei olnud vajalik, kuna kostja menetluskuludele maakohtu menetluses vastu ei vaielnud. Seadusest ei tulene, et kulude väljamõistmiseks peab taotleja tõendama, et kulud on kantud ja esitama sellekohaseid dokumentaalseid tõendeid. Kui kostja kahtles kulu kandmises, tulnuks tal esitada maakohtule sellekohased vastuväited ja taotleda arvete esitamist. Vastuväidete puudumise tõttu tuli kohtul TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi kontrollida üksnes lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, et väljamõistetav kulu ei osutuks selgelt põhjendamatuks.
27.Hageja ei ole palunud kostjalt apellatsioonimenetlusega kaasnenud menetluskulude väljamõistmist ning kostja on palunud jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium õigeks jätta TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtet eeskujuks võttes apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.