Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-13-11256 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D A töövõtjana esitas 07.01.2013.a. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse tööandja, Vaike ja Partnerid OÜ, vastu 1 360.00 euro tasumata palga ja 200.00 eurot transpordikulude saamiseks. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon 08.02.2013.a. otsusega töövaidlusasjas nr.4.1-1/35 (tl.9-10) rahuldas D A avalduse osaliselt ning mõistis Vaike ja Partnerid OÜ-lt välja D A kasuks saamata jäänud töötasu 2012.a. augusti kuu eest brutosummas 624.00 eurot. Vaike ja Partnerid OÜ esitas 08.03.2013.a. Viru Maakohtu Narva kohtumajale taotluse, et kohus vaataks töövaidluse läbi hagimenetluse korras hagina. Avaldus kohtule oli esitatud tähtaegselt, mille tõttu Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 08.02.2013.a. otsus ei jõustunud. 12.03.2013.a. määrusega jättis kohus Vaike ja Partnerid OÜ taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 25.03.2013.a. kõrvaldas Vaike ja Partnerid OÜ puudused taotluses esitades kohtule täiendatud taotluse ning Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsuse. 17.05.2013.a. andis kohus Vaike ja Partnerid OÜ-le täiendava tähtaja oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Vaike ja Partnerid OÜ kohtule midagi ei vastanud. 12.07.2013.a. võttis kohus hagi menetlusse ja luges hagiavalduseks D A poolt Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, aga samuti luges kohus D A haginõudeks tema poolt Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud nõude, mille kohaselt palus D A mõista Vaike ja Partnerid OÜ-lt välja temal saamata jäänud palga 2012.a. augusti ja septembri kuu eest, summas 1 360.00 eurot ning 200.00 eurot transpordikulusid. Vastuses kohtumäärusele hageja, D A, esitas 07.11.2013.a. kohtule hagiavalduse põhjendused, milles toetas töövaidluskomisjoni otsust ning palus kohtu hagi rahuldada samas suuruses, summas 624.00 eurot. Ülejäänud osas D A loobus hagist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Vaike ja Partnerid OÜ, kohtule kirjalikult midagi ei vastanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, D A, taotles kohtult tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma Vaike ja Partnerid OÜ esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus luges tuvastatuks, et kohtuistungile ei ole ilmunud kostja

2-13-11256 seaduslik esindaja Emma Shatrova. Kohtukutse sai Emma Shatrova isiklikult kätte 27.01.2014.a.(tl.44) Emma Shatrova. Kostja seaduslik esindaja ei ole teavitanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. TsMS §345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kohus luges tuvastatuks, et Vaike ja Partnerid OÜ seaduslik esindaja Emma Shatrova ei ole kohtule õigeaegselt teatanud asjaolust, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, aga samuti ei ole ta ka oma mitteilmumist põhistanud. TsMS §410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus pidas vajalikuks rahuldada D A taotluse ja lahendada tsiviilasja sisuliselt ilma Vaike ja Partnerid OÜ seadusliku esindaja osavõtuta kohtuistungist. Hageja, D A, jäi kohtuistungil tema poolt hiljem esitatud hagiavalduse täienduste juurde. Palus välja mõista kostjalt 624.0 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et ta töötas Vaike ja Partnerid OÜ-s elektrikuna. Hagejal oli kostjaga oli sõlmitud tööleping. Hageja on nõus töövaidluskomisjoni otsusega ja palus hagi rahuldada samas ulatuses. Hageja selgitas, et kogu tema poolt kostja juures töötatud aega on raske tõendada, mille tõttu ta loobus osaliselt hagist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud kohtule esitatud nõudeid ja vastuväiteid, aga samuti kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis ning tutvunud toimiku materjalidega, asus seisukohale, et D A hagi Vaike ja Partnerid OÜ vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ITVS §25 lg.1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kohus luges tuvastatuks, et töövaidluse üks pooltest, Vaike ja Partnerid OÜ, esitas kohtule tähtaegselt avalduse, kus vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses, mille tõttu asus kohus seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ja sama töövaidlus kuulub läbivaatamisele maakohtus. ITVS §24 lg.4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kohus luges tuvastatuks, et töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt D A avalduse kuid Vaike ja Partnerid OÜ teise poolena esitas kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on hagejaks D A, töövaidluskomisjoni poole pöördunud isikuna ja kostjaks on Vaike ja Partnerid OÜ,

2-13-11256 kohtule taotluse esitanud poolena. D A poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse luges kohus hagiavalduseks. ITVS §24 lg.5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse ITVS §24 lg.4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et kohtu poolt anti Vaike ja Partnerid OÜ-le kostjana ja D A hagejana tähtaeg avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. D A esitas kohtule hagiavalduse täiendava põhjenduse, kus palus rahuldada oma hagi töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses. Vaike ja Partnerid OÜ kostjana kohtule midagi ei vastanud ja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus luges tuvastatuks D A poolt esitatud kirjalike tõenditega, aga samuti ka töövaidlustoimiku nr.4.1-1/35-2013 materjalidega, et kehtiv töölepinguseadus ei keela töötajat töötada teise tööandja juures. Töölepinguga luges kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja töötab kostja juures elektrikuna täistööajaga ning saab töötasu 04.00 eurot tunnis. Pooled olid töölepingus kokku leppinud ka ületunnitöö tegemises, aga samuti ka puhkepäevadel ja riigipühadel töötamises ületades töölepinguseaduses ettenähtud töö- ja puhkeaja piirnorme. Selliselt tehtud töö eest peab tööandja töötajale maksma töötasu. Kostja tunnistas töövaidluskomisjonis D A nõuet osaliselt, summas 624.00 eurot lähtudes järgmisest arvestusest palk 4.00 eurot/tunnis x 156 töötunniga = 624.00 eurot, millega luges kohus tuvastatuks, et Vaike ja Partnerid OÜ võttis D A nõude õigeks osaliselt summas 624.00 eurot. Kohus luges tuvastatuks, et hagejal on elektriku kvalifikatsioon, ta töötas kostja juures elektrikuna ja peab saama tehtud töö eest ka tasu ajavahemiku 2012.a augusti kuu eest summas 624.00 eurot. TLS §44 ja §45 kohaselt on hagejal õigus saada tasu tehtud ületundide eest. TLS §84 lg.1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, mille tõttu esitas hageja hagi kostja vastu õigesti. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks rahuldada D A hagi Vaike ja Partnerid OÜ vastu ning mõista Vaike ja Partnerid OÜ-lt välja D A kasuks 624.00 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja, Vaike ja Partnerid OÜ, kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

2-13-11256 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.