Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult (osaliselt) põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid tädi mehe Kalev Vajakas kaudu edasiandmisega 12.03.2014.a kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja ei ole täitnud hagejaga 14.01.2013 lepingust nr xxxxxxxxxxxtulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 481.61 eurot, intress 35.22 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 13.14 eurot hageja Credit Plus OÜ kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 12.09.2013 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.06 % päevas Credit Plus OÜ kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 50.00 eurost võla sissenõudmisega seotud kulu nõuet. Tegemist on sissenõudekuluga, mis on kohtu arvates ebamõistlikult suured. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku summas 40 eurot, kuivõrd ka viivist nõuab hageja pea 14.00 euro suuruses summas. Samuti ka edasist viivist. Samuti ei ole õiguslikult põhjendatud rahuldada hageja esitatud 32.00 eurost leppetrahvi nõuet, kuna antud asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg 1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kuid mitte leppetrahvi nõudmise võimalust – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08). 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-13-42092

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 93.13 % (569.97 : (611.97 : 100)) ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi rahuldamise suurt astet arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 93.13 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 6.87 % menetluskuludest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja juba hagis sellise nõude esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Eelneva põhjal on põhjendatud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 100.00 eurost ja õigusabikulust 100.00 eurost, kokku 200.00 eurost 93.13 % ehk 186.26 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.