Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-60185

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Luisen OÜ esitas 17.12.2013 Tartu kohtumajale hagi ForestCat OÜ vastu 1109,64 euro väljamõistmiseks. Tartu kohtumaja saatis asja lahendamiseks Põlva kohtumajale vastavalt Tartu Maakohtu esimehe Liivi Loide 11.09.2013 käskkirjale nr 11-1/13/48. 21.03.2014 esitas hageja maakohtule kirjaliku avalduse, milles taotleb menetluse lõpetamist, sest loobub hagist kostja vastu. Samuti taotleb hageja tasutud riigilõivust poole – 75 euro – tagastamist IDR Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE142200221049391326, selgitusega: „Tsiviilasi nr 2-13-60185, Luisen OÜ hagi ForestCat OÜ vastu“ (tl 40-41). Kohus on teatanud hagist loobumise avaldusest kostjale ning andnud viimasele vastamise tähtaja kuni 02.05.2014. Kostja pole kohtu määratud tähtajaks esitanud vastust hagist loobumise avalduse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Arvestades asjaolu, et hageja on hagist loobunud ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi ja kostja pole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes, selle päras leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Antud tsiviilasjas on hagi esitamisel 16.12.2013 tasunud IDR Inkasso (registrikood: 11922079) OÜ Luisen OÜ hagiavalduse eest 150 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank (tl 1). Kuna hageja on loobunud hagist ning kohus on loobumise vastu võtnud, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot (150 : 2) tagastada hageja märgitud kontole, s.o IDR Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE142200221049391326. TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või 2 (4)

2-13-60185

otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagist loobumise avalduse järgi loobus hageja hagist, kuna kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 40-41), milles palub kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust – 75 eurot - ning õigusabikulud – 431,67 eurot. Kostja pole esitanud vastuväidet hageja poolt nõutud menetluskuludele. Lähtudes hageja esitatud menetluskulude nimekirjast tuleb maakohtul kindlaks määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 150 eurot (tl 1). Lähtudes sellest, et hagist loobumise tõttu kuulub pool tasutud riigilõivust hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 75 (150 : 2) eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud IDR Inkasso OÜ töötaja Kersti Puuri. IDR Inkasso OÜ arvest (tl 43) nähtuvalt peab hageja maksma IDR Inkasso OÜ-le 431,67 eurot hagimenetluse läbiviimise eest võlanõudes ForestCat OÜ vastu. Kuna antud hagi hind on 1109,64 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus aga selgelt põhjendamatu. IDR Inkasso OÜ arve spetsifikatsioonist (tl 44) nähtub, et hageja peab maksma IDR Inkasso OÜ-le 4,5 tunni õigusabi eest 431,67 eurot, kusjuures materjaliga tutvumisele on kulunud aega 1 tund, tõendite analüüsile 1 tund, vastuväidete analüüsile 0,5 tundi, täiendavate

3 (4)

2-13-60185

andmete kogumisele 0,5 tundi ja hagiavalduse koostamisele 1,5 tundi. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud põhiliselt vaid hagiavalduse koostamisega, kulub muudele tegevustele rohkem aega kui hagiavalduse koostamisele ainult juhul, kui tegemist on keerulise ja töömahuka asjaga. Antud juhul pole tegemist keerulise asjaga, sest hageja nõuab kostjalt äriruumi rendilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist ning hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks kasutab hageja dokumentaalseid tõendeid, mis on tema valduses. Kuna antud juhul pole tegemist keerulise asjaga ning hagiavaldusele lisatud tõendite hulk pole eriti suur, on kohtu arvates mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks antud asjas 2 tundi. Kuna 1 tunni õigusabi hind on 96 (431,67 : 4,5) eurot, siis tuleb kostjalt hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvituseks välja mõista 192 (2 x 96) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 267 (75+192) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.