Tsiviilasi nr 2-13-17738
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
05.mail 2014.a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-17738
Tsiviilasi
Jüri Reismann hagi Kristine Reismann ja Martin Reismann vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Jüri Reismann (isikukood:34004032743; aadress: XXX)
esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver (advokaadibüroo Sirje Must; aadress: Õpetaja 9, Tartu; e-post: [email protected]) Kostja 1 Kristine aadress: XXXX)
Reismann
(isikukood:46512232769;
Kostja 1 lepinguline esindaja: Meelis Leis (KC Consult õigusbüroo OÜ, asukoht: Vanemuise 21 A, Tartu 51014, epost: [email protected]) Kostja 2 Martin Reismann (isikukood: 37109142746, elukoht: XXXX)
Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas:
vastu omandi Kristine Reismann'ile ja Martin Reismann'ile ühisomandina kuuluvale 1/2 suurusele osale Tartu maakond, XXX vald, XXX küla asuvast XXX talu elumajast (vallasasjana). Pooled kinnitavad, et XXX talu elumaja on tervikuna Jüri Reismann'i valduses.
Edastada määrus teadmiseks menetlusosalistele ja viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]) Edasikaebamise kord Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.
Pooled saavutasid 28.04.2014.a toimunud istungil kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Määruskaebuse esitamisest on pooled loobunud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kuna asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss sugulaste vahel edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega tuleb hagejale tagastada pool riigilõivust, so 150 eurot. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebeõigusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.