Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohus leidis, et RÕS § 7 lg 1 kohaselt on kohtul õigusabi andmise või andmisest keeldumise otsustamisel muu hulgas vaja ka hinnata taotleja õiguste kaitse perspektiivikust. Kohus ei saa eelnimetatud asjaolu hinnata tutvumata vaidlustatava otsusega. Samuti ei saa kohus välja selgitada, kas taotleja omab üldse õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kuna taotleja ei ole lisanud õigusabi taotlusele vaidlustatava otsuse ärakirja. 14.03.2014. a jättis kohus taotluse käiguta ja kohustas taotlejat esitama kohtule vaidlustatava dokumendi ärakirja ja märkis, et õigusabi taotluse põhistamine ja riigi õigusabi vajaduse tõendamiskoormis lasub õigusabi taotlejal endal. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus Jaak Reinomägile tähtaja 7 päeva kohtumääruse väljatrüki kättesaamisest ja hoiatas, et tähtajaks avalduse läbivaatamist takistavate puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus taotluse menetlusse võtmata. Määruse väljatrüki sai Jaak Reinomägi isiklikult kätte 20.03.2014. a. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks hakkas kulgema seega alates 21.03.2014. a ja lõppes 27.03.2014. a (k.a.). Tähtajaks taotleja puuduseid ei kõrvaldanud. Taotleja teatas kohtule, et kuna Viru Vanglas ei ole garanteeritud koopiate tegemine, siis ei ole võimalik kohtu nõuet täita. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustatakse väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmine TsMS-is sätestatud hagita menetluse korras. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Jaak Reinomägi kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud - õigusabi taotlust vaidlustatava dokumendi ärakirjaga ei täiendanud, seega puudub kohtul võimalus hinnata taotleja õiguste kaitse perspektiivikust ja välja selgitada, kas taotleja omab üldse õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta menetlusse võtmata ning taotlejale tagastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.03.2014. a otsuse ärakirja esitamata jätmine puudus, mis oleks vajanud kõrvaldamist. RÕS § 13 lg 1 kohaselt lisab füüsilisest isikust taotleja riigi õigusabi saamise taotlusele enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. RÕS § 13 lg-st 1 tuleneb, et riigi õigusabi taotleja peab esitama riigi õigusabi saamiseks taotluse ja teatise ning võimalusel tõendid, mis iseloomustavad tema majanduslikku seisu. Asjaolu, et riigi õigusabi taotleja ei lisanud taotlusele vaidlustatava dokumendi ärakirja (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.03.2014. a otsust), ei andnud käesolevas asjas alust riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtul oli endal võimalus dokument välja nõuda. Kuna maakohus on jätnud riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel ning maakohus ei ole hinnanud, kas riigi õigusabi andmise eeldused on täidetud (sh hinnanud taotleja majanduslikku seisu), siis tuleb esitatud riigi õigusabi taotlus saata samale maakohtule riigi õigusabi andmise otsustamiseks, sh vajaduse ilmnemisel vaidlustatava dokumendi Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.03.2014. a otsuse ärakirja väljanõudmiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.