Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-56789

EE191010220080347016 SEB Pank. 1.6 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded Kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

menetluskulud

on

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 02.12.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A R 221,10 eurot saamiseks. Kohus tegi 17.12.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.02.2014 aadressil XXX. Võlgnik esitas 26.02.2014 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 26.03.2014 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Era Liisingu Inkassoteenused nõude A R vastu üle Viru Maakohtule asja hagimenetluses menetlemiseks. Viru Maakohus 28.03.2014 määrusega kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Pooled esitasid 25.04.2014 Viru Maakohtule kompromissi, milles paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissi sõlmimisega. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras ning leppisid ka kokku menetluskulude kandmise osas. Pooled ka paluvad tagastada hagejale pool riigilõivu summas 22,50 eurot. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest, samuti nad kinnitavad, et ei oma peale kompromisslepingu nõuetekohast täitmist teineteise vastu pretensioone. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja poolte (või nende esindajate) vahetu osavõtuta. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 on pooled jõudnud kokkuleppele, et kompromissi kinnitamise määruse osas pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud 2(4)

2-13-56789

kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Kompromissis pooled paluvad tagastada hagejale pool riigilõivust, st 22,50 eurot hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused arvele XXX. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas menetluses oli AS Era Liisingu Inkassoteenused maksnud 02.12.2013 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 45 eurot (selgitus: riigilõiv 18 maksekäsu avalduse eest/189). Kohus rahuldab taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova 3(4)

2-13-56789

kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.