Muud › Muud hagiasjad

2-13-46040 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama (TsMS § 448 lg 41). Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D A esitas oma lepingulise esindaja kaudu 2.10.2013 Viru Maakohtule hagi MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt isikliku sõiduauto kasutamise lepingu (tl 18) kohaselt teostas hageja tööülesannete täitmiseks ametisõite kostjale isikliku sõiduautoga Volvo V70, reg.nr. 341BGM. Kostja MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe on jätnud tasumata hageja D A poolt kostjale esitatud kuluhüvitusaruanded isikliku sõiduauto kasutamise eest ametisõitudeks eest 1.07.2012 sõlmitud isikliku sõiduauto kasutamise lepingu alusel alljärgnevalt:

2-13-46040 töölepingule (tl 16-17). Kostja on kuluhüvitusaruannete tasumise kohutuse.

alates

20.09.2012

jätnud

täitmata

hageja

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel hageja tasumata arvetest tulenevate kohustuste täitmist, sh tasuda põhivõlgnevus ja viivis (viivisenõudest on hageja eelistungil loobunud). Kohus võttis 4.10.2013 määrusega hagi menetlusse (tl 22). Kostja vaidles oma 25.10.2013 vastuses (tl 28-33) hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõuded on ebaseaduslikud ja põhjendamatud. Vastavalt VÕS § 25 lg 1 lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.06.2006 määrusega nr 164. Määruse kohaselt võib juriidilise isiku pädeva organi või tema poolt volitatud isiku kirjaliku otsuse alusel (milles näidatakse sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse) ühes kalendrikuus arvestust pidamata maksta hüvitist kuni 64 euro hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise kulud töö- ja ametisõitudeks määruses sätestatud korras ja piirmäärades. Isikliku sõiduauto maksuvaba kompensatsioon ilma arvestust pidamata oli 2012. aastal 64 eurot kalendrikuu kohta. Arvestuse pidamisel tuleb lähtuda sõidukilomeetri hinnast kuni 0,30 eurot/km kohta ning maksimaalsest maksuvabast hüvitisest 256 eurot. Kostja seisukohalt hüvitatakse sõidud, mis tehakse tööandja huvides ja tööandja hüvitab nii palju kui vajalikuks peab. Oma isiklikku autot tööandja huvides kasutama ei pea keegi kasutama, see on kokkuleppe asi. Seadus sätestab kuni 64 eurot kuu kohta ilma päevikuta ja just tööandja otsustab kas jagab ja kuidas jagab. See on seadusega sätestatud võimalus, mitte kohustus. Iga tööandja otsustab ise, kas ja millistel tingimustel seda võimalust oma töötajatele pakkuda. Keegi ei saa sundida töötajat oma isiklikku autot tööandja heaks kasutama sellistel tingimustel mis temale ei sobi. Hüvitise eesmärk pole mitte töötajale lisatasu maksmine vaid töö tegijale auto tööülesannete täitmiseks kasutamise hüvitamine. Kooskõlas 12.05.2012 hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu nr 29 punktiga 1.4 on töötaja poolt oma töökohustuse täitmise kohaks tööandja tööruumid, mis asuvad aadressil Kesk 30, Sillamäe. Vastavalt lepingu p 2.1 töötaja asus tööle meeskonna võistkonna juhatajapressiesindaja ametikohale. Hageja D A on registreeritud ja elab aadressil XXX (tl 38). Seal on ta elanud ka 2012.a töötades kostja juures asukohaga XXX. D A oli ka MTÜ FC VELLDORIS (tl 34-36) juhatuse liige. Temale pakuti rentida elamispind töökohal klubi arvel, kuid D. A keeldus sellest. Pooled sõlmisid suulise kokkulepe, mille kohaselt hageja viibib suurema osa tööajast tema elukohas Vilde tee 112-60, Tallinn. Hageja võis lahendada kostja tegevusega seonduvaid küsimusi jäädes Tallinnasse. Kõik tööküsimused lahendati elektrooniliste sidevahenditega. Sillamäele pidi ta sõitma meeskonna mängude ajaks ning vastavalt vajadusele jalgpalliklubi Sillamäe presidendi Al S korraldustel. Sõlmitud töölepingu järgi ei olnud kostjal kohustust tasuda hagejale sõidukulusid kodust tööle ja tagasi. Lähtudes töölepingu tingimustest ja asjaolust, et hageja on töökohustuste täitmisel asunud Tallinnas, 3(11)

2-13-46040 mitte töölepingus fikseeritud töökohas, puudus kostjal vajadus anda hagejale korraldusi hageja isiklikku sõiduauto Tallinnas või Ida-Virumaal tööalasteks sõitudeks kasutamiseks. Vastavalt VÕS § 6 peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pooled sõlmisid 1.07.2012 isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise lepingu. Lepingu punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt kasutab „Töötaja“ isiklikku sõiduautot alates 1.07.2012 kuni töölepingu lõpetamiseni „Tööandja“ korraldusel töökohustuste täitmisel. Vastavalt lepingu p 2.1.1 „tööandja“ kohustub andma „Töövõtjale“ tööülesandeid isikliku sõiduauto kasutamiseks ainult lepingu p 1.1 tulenevalt. Vastavalt lepingu p 2.1.2 on „Tööandja“ kohustatud „Töövõtjale“ tööülesannete täitmiseks isikliku sõiduautoga kompenseerima kütuse hankimise. Vastavalt lepingu p 2.2.1 kohustub „Töötaja“ kasutama isiklikku sõiduautot „Tööandja“ ülesannetel ja ajavahemikus kooskõlas lepingu pp 1.1 ja 1.2 nõuetele. Vastavalt lepingu lg 2 p 2.2.3 kohustatud esitama „Tööandjale“ p 2.1.2 osutatud kulutusi tõendavaid dokumente. VÕS § 76 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja peab põhjendamatuks hageja seisukohta, et kuluhüvitisaruandeid pidi kinni maksma järgneva kalendrikuu 20 kuupäevaks, sest samal kuupäeval oli hageja töötasu maksmise kuupäev vastavalt hageja töölepingule. Vastavalt lepingu lg 3 p 3.1. kompenseeritakse kulutused vastavalt esitatud dokumentidele ja makstakse välja koos töötasuga, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja poolt olid esitatud arved bensiinijaamadest ja teekonnalehed ajavahemikul august-oktoober 2012.a. Kostja vaadanud läbi esitatud dokumendid jõudis järeldusele, et need on põhjendamatud ja ei tõenda lepingu p 2.1.2 nimetatud kulutuste fakte. Kostja ei aktsepteerinud neid ja hagejale keelduti kompensatsiooni tasumisest. Hagejale selgitati, et tasustamisele kuuluvad ainult need isikliku sõiduauto kasutamise kulutused, mis on tehtud tööandja korraldustel. Seejuures osutati, et temale ei kompenseerita kulutusi, mis on hageja omaalgatuslikult tehtud 1.07.2012 sõlmitud lepingu p 1.1 nõudeid rikkudes, s.t ilma tööandja korralduseta. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja jätkas sõitude teostamist ajavahemikul september-oktoober 2012.a, milleks kostja ei antud lepingu p 1.1 kohaseid korraldusi. Hageja pidi aru saama, et sellised kulutused ei ole seotud sõlmitud lepinguga ning neid ei hüvitata. Nimetatud faktiga pöördus hageja Eesti Jalgpalli Liidu poole, kus hagejale selgitati, et vastavalt lepingule kuuluvad tasustamisele ainult need isikliku sõiduauto kütusele tehtud kulutused, mis on seotud kostja juhatuse poolsete korralduste alusel tehtud tööalaste sõitudega. Kostja ei andnud ajavahemikul 1.08.2012 – 31.10.2012 hagejale tööülesandeid, milleks oleks olnud vaja hageja isikliku sõiduauto kasutamine. Kohtule esitatud teekonnalehed on hageja poolt võltsitud. Esitatud teekonnalehed on vastuolus hageja poolt kohtule esitatud teiste tõenditega. Samuti on võltsitud 2012. a augusti teekonnalehel olev A S allkiri. Nimetatud fakt leiab kinnitust kohtule tõendina esitatud A S allkirja kujuga ID-kaardil (tl 37). Vastavalt TsÜS § 276 lg 1 ja 5 menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Vastavalt VÕS § 7 võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 4(11)

2-13-46040

Hageja esitatud tõendid on vastuolus andmetega, millel põhineb tema hagi. Lähtuvalt hageja poolt esitatud sõidupäevikutest ajavahemikul 03.08.2012 – 31.10.2012 on hageja kasutanud oma isikliku sõiduautot ainult jalgpalliklubi tarbeks, kokku 11950 km. Iga sõidupäeviku kanne algab sama odomeetri näiduga millega eelmine kanne lõpeb. Selliselt on hageja oma sõiduautoga kogu see aeg sõitnud ainult kahel marsruudil: Sillamäe-Tallinn-Sillamäe ja Sillamäe-Jõhvi-Sillamäe. Kui aga vaadata hageja poolt esitatud tanklate arveid, mis on lisatud sõidupäevikutele, siis 14 korrast ainult 2 korral võis tankla asuda hüpoteetiliselt sõidupäevikus kirjeldatud marsruudil Sillamäe-Tallinn-Sillamäe. Kõik sõidud on olnud täpselt kas 400 või 50 km pikkusega. Hageja poolt esitatud Alexela automaattankla arvetest on tuvastatud millal, kus ja millisel nädalapäeval ning millisele summale tankis hageja oma sõiduautot: 07.08.2012. a, teisepäev, Tallinn, Tulika 33, 11:00, 68.69 liitrit, 87.51 eurot; 11.08.2012. a, lauapäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 11:08, 68.08 liitrit, 91.49eurot; 22.08.2012. a, kolmapäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 21:38, 67.62 liitrit, 93.24 eurot; 28.08.2012. a, teisepäev, Tartumaa, Laeva vald, Tõdva, 21:32, 51.80 liitrit, 71.43 eurot; 03.09.2012. a, esmaspäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 12:54, 67.37 liitrit, 92.90 eurot; 06.09.2012. a, neljapäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 22:38, 67.77 liitrit, 93.45 eurot; 13.09.2012. a, neljapäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 13:16, 50.04 liitrit, 69.00 eurot; 18.09.2012. a, teisepäev, Tallinn, Tulika 33, 08:13, 67.34 liitrit, 92.52 eurot; 27.09.2012. a, neljapäev, Tallinn, Tulika 33, 14:33, 67.34 liitrit, 92.52 eurot; 02.10.2012. a, teisepäev, Tallinn, Tulika 33, 19:15, 65.25 liitrit, 86.06 eurot; 08.10.2012. a, esmaspäev, Tallinn, Tulika 33, 08:15, 68,76 liitrit, 90.69 eurot; 14.10.2012. a, pühapäev, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 14:10, 67.36 liitrit, 93.56 eurot; 26.10.2012. a, reede, Harjumaa, Saku vald, Tõdva, 17:55, 60.12 liitrit , 81.70 eurot; 31.10.2012. a, kolmapäev, Tallinn, Ehitajate tee 101, 20:03, 66.06 liitrit, 79.27 eurot. Alexela automaattanklad Tõdva külas, Saku vallas, Harjumaal, kus 8 korral 14-st tankis hageja isiklikku sõiduautot, asuvad 20 kilomeetri kaugusel Tallinnast lõuna suunas Raplasse viival teel, ning ei asu Tallinnast Sillamäele viival teel, kus lähtudes tervest mõistusest oleks hageja pidanud tankima autot kostjalt saadud tööülesannete täitmisel. Ajast, kohast ja nädalapäevadest, millal toimus hageja sõiduautole kütuse tankimine on näha, et hageja ei lahkunud Tallinna ja Harjumaa piiridest. Vastavalt Alexela automaattankla 11.08.2012 laupäeva kviitungile tankis hageja sõiduautot kell 11.08 Harjumaal Saku vallas Tõdva külas, seega laupäeval viibis hageja Tallinnas. Samas märgitakse teekonnalehes, et esmaspäeval 13.08.2012 sõitis ta isikliku sõiduautoga töökohustuste täitmiseks Sillamäelt Tallinna ja tagasi. Seega hageja sõitis pühapäeval 12.08.2012 või esmaspäeval 13.08.2012 Sillamäele, et sealt sõita Tallinna ning sõita uuesti tagasi Sillamäele samal päeval s.t 13.08.2012. Kolmapäeval 22.08.2012 tankis hageja isiklikku sõiduautot Harjumaal Saku vallas Tõdva külas kell 21.38, mis samuti tõestab asjaolu, et tegelikkuses on ta viibinud tööpäevadel Tallinnas, aga mitte Sillamäel. Teisepäeval, 28.08.2012 tankis hageja isiklikku sõiduautot Tartumaal Laeva vallas kell 21:32. Samas on teekonnalehes märgitud, et 28.08.2012 sõitis hageja tööandja korraldusel Sillamäelt Tallinna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti külastuse eesmärgil ning tagasi Sillamäele. 3.09.2012 teekonnalehes on märgitud, et hageja sõitis Sillamäelt Tallinna ja tagasi, mis on vastuolus terve mõistusega. Hageja elab XXX ja võis lahendada kõik küsimused Jalgpalli Liidus esmaspäeva 03.09.2012 hommikul sõitmata Tallinnast Sillamäele ja hiljem Sillamäele 5(11)

2-13-46040 tagasi. Neljapäevane, 06.09.2012, sõit Tallinna on sõidulehel märkimata, kuigi vastavalt kviitungile on hageja tankinud Alexela automaattanklas Harjumaal Saku vallas kell 22.38. Kusjuures teekonnalehest nähtub, et hageja pidi juba reedel, so 7.09.2012 olla Sillamäel, et sõita sealt Tallinna ja saabuda samal päeval tagasi Sillamäele. Samuti ei ole teekonnalehel märgitud sõitu Tallinna 13.09.2012. Vastavalt Alexela automaattankla sama päeva kviitungile tankis hageja sõiduautot Harjumaal Saku vallas kell 13:16. Vastavalt teekonnalehele viibis hageja juba reedel 14.09.2012 Sillamäel ning samal päeval sõitis Tallinna ja pärast Sillamäele tagasi. Esmaspäeval, 17.09.2012, sõitis hageja Sillamäelt Tallinna ja tagasi Sillamäele, s.t elades XXX viibib hageja esmaspäeval Sillamäel selleks, et sõita tagasi Tallinna. Kusjuures lähtudes Alexela automaattankla kviitungist juba teisipäeval 18.09.2012 tankis hageja sõiduautot Harjumaal Saku vallas kell 8:13. Seega esmaspäeval Sillamäele tagasi sõitnud, sõidab ta pärast uuesti Tallinna (ning tangib autot teisipäeva hommikul). Vastavalt teekonnalehele neljapäeval, 27.09.2012, sõitis hageja Sillamäelt kostja korraldusel Jõhvi ja tagasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti külastuse eesmärgil. Kusjuures vastavalt Alexela automaattankla kviitungile nimetatud päeval tankis hageja autot Harjumaal Saku vallas kell 14:43. Vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele on hageja naasnud Sillamäele, et järgmisel päeval (reedel 28.09.2012) sõita Tallinna ning pärast seda naasta samal päeval Sillamäele. Teisipäeval, 2.10.2012, sõitis hageja Sillamäelt Tallinna ja tagasi, tankides samal päeval kell 19.15 Tallinnas Tulika 33 tanklas. Esmaspäeval, 8.10.2012, viibides Sillamäel sõitis hageja Tallinna ja pärast samal päeval tagasi Sillamäele. Kusjuures 8.10.2012 kell 08.15 tankis hageja autot Tallinnas Tulika 33. Pühapäeval, 14.10.2012 kell 14:10 tankis hageja autot Harjumaal Saku vallas Tõdvas. Esmaspäeval, 15.10.2012 sõitis hageja juba Sillamäelt Tallinna ja pärast tagasi Sillamäele. Reedel, 26.10.2012, sõitis hageja Sillamäelt Tallinna ja naaseb Sillamäele, et samal päeval uuesti tankida oma sõiduautot kell 17:55 Harjumaal Saku vallas Tõdvas. Kolmapäeval, 31.10.2012 sõitis hageja Sillamäelt Tallinna ja pärast tagasi Sillamäele ning samal päeval tankis autot kell 20:03 Tallinnas Ehitajate tee 101. Kostja seisukohalt eeltoodu tõestab, et hageja on võltsinud teekonnalehed, ei viibinud Sillamäel, vaid viibis Tallinnas ning tal ei olnud vajadust kasutada isiklikku sõiduautot kostja korraldustel Tallinna töösõitude tegemiseks. Teekonnalehtedes märgitud sõidud on vastuolus loogika ja terve mõistusega. Selline transpordi ebaefektiivne kasutamine on omakorda vastuolus lepingu p 2.2.2. Ükski tööandja ei kompenseeri selliseid kulutusi isegi kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistile. Seejuures hageja töötasu oli töölepingu alusel 290 eurot ja töösuhted lõpetati temaga 27.11.2012 ning vallandamise avaldus on allkirjastatud digitaalselt (tl 41-42). See tõendab, et hageja on elanud ja töötanud Tallinnas Sillamäele praktiliselt sõitmata, lahendades kõiki küsimusi elektrooniliste sidevahendite kaudu. Samuti tõendab seda asjaolu, et hageja ei ole kordagi tankinud autot Ida-Virumaal või Lääne-Virumaal. Hageja on tahtlikult esitanud kohtule ebausaldusväärsed tõendid. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 võib kohus tõendi hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Hageja ei kasutanud isiklikku sõiduautot kostja korraldustel tööülesannete täitmiseks ning kostja ei andnud hagejale korraldusi isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamiseks. Seega hageja nõue hüvitada isiklikule sõiduautole tehtud kulud (kütuse hankimise kulutused) ei oma seaduslikke aluseid, vaid täidab alusetu rikastumise eesmärki.

6(11)

2-13-46040 Hageja väide, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud 22.09.2012 kuluhüvitusaruande (ost Sportland Eesti AS-is summas 88,32 eurot) ei vasta tegelikusse. TuMS § 12 lg 3 alusel võib tööandja hüvitada füüsilisele isikule tööandja kasuks/huvides tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kohtule ega kostjale ei ole esitatud antud ostu alusdokumente, mis kinnitaksid antud ostu tegemise fakti. Avansiaruandes puuduvad rekvisiidid, millistest oleks võimalik näha millal ja mis oli soetatud. Antud avansiaruanne ei ole raamatupidaja poolt kinnitatud. Antud ostule ei ole klubi juhatus oma nõusolekut andnud ning antud kaup ei ole kunagi kostjani jõudnud. Samuti pole see kajastatud klubi raamatupidamises. Kuna hageja sooritas ostu ilma kostjaga kooskõlastamata ning kaup ei ole kostjani jõudnud keeldus kostja hageja poolt soetatud kauba eest tasumisest. Hageja esitas 12.11.2013 oma arvamuse kostja vastuse suhtes (tl 46-47), milles märgib, et poolte vahel on sõlmitud 01.07.2012 isikliku sõiduauto kasutamise leping, millega hageja täitis kostjalt saadud tööülesannete täitmiseks oma isikliku sõiduautot. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostjalt saadud tööülesannete täitmiseks kasutas hageja oma isikliku sõiduautot. Hageja tööülesannete kohustuste täitmiseks oli vastavalt hageja ja kostja vahel 12.05.2012 sõlmitud töölepingule töö asukohaks Kesk 30, Sillamäe, Ida-Virumaa. Hageja ja kostja leppisid kokku töölepingu kehtivuse ajal, et hageja kasutab oma isikliku sõiduautot tööülesannete täitmiseks ja kostja hüvitab hagejale varasemalt hageja esitatud isikliku sõiduauto hüvitamise kulud tööülesannete täitmiseks. Hageja ja kostja leppisid kokku, et jalgpalliklubi Sillamäe Kalev jalgpallurite sõiduks Politseija Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõhvi ja Tallinna esindustesse jalgpallurite elamis- ja töölubade taotlemiseks sõidab hageja oma teisest elukohast: Saku vald, Harjumaa tööle kostja juurde (Kesk 30, Sillamäe, Ida-Virumaa) enda kulul. Kostja ei ole esitanud kirjalikult vastuväiteid hageja kuluhüvitusaruannetega mittenõustumise kohta. Kostjale esitatud kuluhüvitusaruanded on õiged. Sellega hageja on palunud kostjal hüvitada reaalselt tehtud kulutused tööandja poolt antud tööülesannete täitmiseks vajamineva kütuse ostmise eest. Sõiduks hageja teisest elukohast: Saku vald, Harjumaa sõitis hageja tööle kostja juurde hageja enda kulul ning kostjale esitatud kuluhüvitusaruannetes ei sisaldu sõidukulusid tööle sõitmise eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud isikliku sõiduauto kasutamise leping oli sõlmitud poolte endi tahtel, mis oli vajalik, et hageja saaks täita talle antud tööülesandeid ning kostja kohustus hüvitama hagejale reaalselt tekkinud kulud. Hageja kuluhüvitusaruannete kohaselt pidi hageja sõitma töökohast Sillamäe linn, IdaVirumaa Tallinna ning tagasi töökohale tööülesannete täitmiseks. Kostja tööülesannete täitmiseks kasutas hageja oma isikliku sõiduautot ning soetas autokütuse hageja enda kulul. Kostja ei ole kordagi hagejale esitanud suuliselt ega kirjalikult vastuväiteid, et hageja kulul ostetud kütust kostja ei aktsepteeri. Samuti ei ole kostja hagejale andnud korraldust, et hageja ei tohi enam kasutada tööülesannete täitmiseks hageja isikliku sõiduautot või et kostja ei ole nõus tasuma tööülesannete täitmiseks kulunud kütuse eest hagejale. Hageja sõitis korduvalt tööülesannete täitmiseks hageja töökohast Sillamäelt Tallinnas asuvasse Eesti Jalgpalli Liitu ning seejärel tagasi Sillamäele. Need sõidud olid tehtud kostjalt saadud tööülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto kasutamise lepingu alusel. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagejale ei antud tööülesannete täitmiseks tööülesandeid ajavahemikul 01.08.2012-31.10.2012. Hageja tööülesanneteks oli kuupäevadel: 03.08.2012; 07.08.2012; 24.08.2012; 27.08.2012 ja 30.08.2012 sõita töökohast Kesk 30, Sillamäe, Eesti 7(11)

2-13-46040 Jalgpalli Liitu (Asula 4c, Tallinn) ning tagasi. Kuupäevadel: 08.08.2012; 09.08.2012; 14.08.2012 ja 31.08.2012 sõitis hageja tööülesannete täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo asukohaga Rahu 38, Jõhvi ning seejärel töökohale Sillamäele tagasi. Kuupäevadel: 09.08.2012; 13.08.2012; 17.08.2012 ja 28.08.2012 sõitis hageja tööülesannete täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo asukohaga Sõle 61a, Tallinn ning seejärel töökohale Sillamäele tagasi. Antud kuupäevadel on hageja reaalselt täitnud kostja antud töökorraldusi ning sõidud olid tehtud tööülesannete täitmiseks. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja esitatud teekonnalehed on võltsitud. Hageja esitas kuluhüvitusaruanded kostja raamatupidajale ning hagejale ei ole esitatud vastuväiteid hageja esitatud kuluhüvitusaruannetele ega teekonnalehtedele. Kostja ei ole esitanud tõendit miks hageja esitatud teekonnalehed on võltsitud. Teekonnalehtedel märgitud kuupäevadel on hageja kostja antud tööülesanded täitnud, teekonnalehtedel märgitud kilometraaž vastab Sillamäe-Tallinn-Sillamäe kilometraažile, mis kulus tööülesannete täitmiseks. Hageja isikliku sõiduki kütusekulu vastab antud sõidukimargi analoogse automargi kütusekulule. Hageja esitas 13.11.2013 tõendina Sportland Eesti AS ostukviitungi nr 010041843 hageja 22.09.2012 esitatud kuluhüvitusaruande tõendamiseks. Hageja ostis Sportland kauplusest sporditeibi, kogus 32 tk, summas 88,32 eurot (tl 51). Hagejalt tellis sporditeibi ostu jalgpalliklubi Sillamäe Kalev peatreener Algimantas Briaunys koos meeskonnarstiga (tl 52 Eesti Jalgpalli Liidu mängueelne ankeet). Hageja andis ostetud kauba isiklikult üle kostja jalgpalliklubi Sillamäe Kalev peatreenerile Algimantas Briaunys, kes andis kauba edasi meeskonnaarstile. Hageja esitas kostja raamatupidamisele kuluhüvitusaruande koos ostu tõendava ostukviitungiga nr 010041843 (tl 51). Hageja tõendab nimetatud ostutšeki esitamisega hageja 22.09.2012 kuluhüvitusaruande esitamise õigsust, mis oli tehtud kostja huvides ja mille eest jättis kostja hagejale tasumata (tl 50). Eelistungil 28.02.2014 loobus hageja viivisenõudest ning nõudis kostjalt ainult põhivõlgnevust 1299,88 eurot. Põhinõude osas jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus on pakkunud pooltele arutada kompromissi, kuid pooled ei jõudnud kompromissi osas kokkuleppele. Kohtuistungil 8.04.2014 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Tunnistajana ülekuulatud Jälgpalliklubi Sillamäe raamatupidaja L A selgitas, et vaidlusalused avansiaruanded ei ole direktor Starodubtsev kinnitatud, kuna leidis, et need on põhjendamata. Tunnistaja kinnitas, et ise nägi aruandeid ning mõned neis märgitud sõidud on toimunud puhkepäeval, mis tundus talle kahtlane, sest Jalgpalliliit ei tööta nädalavahetusel. Kas sõidud on toimunud või mitte ei osanud tunnistaja vastata, sest need pidid olema kooskõlastatud direktor S. Arve Sportlandist ei olnud kompenseeritud, kuna direktor S ei kinnitanud seda, kuna arvas, et kulud ei ole seotud klubiga. Need kulusid, mida direktor Starodubtsev on kinnitanud olid hagejale kompenseeritud. Need olid kulud seoses auto hooldusega, kasutamisega, rataste ostmisega, muud kulud. Hageja leidis, et kulusid ei hüvitanud selle tõttu, et hageja langes tööandja juures ebasoosingusse. Kui hageja esitas novembris 2012 lahkumisavalduse koos töölepingu lõpetamise avaldusega ja palus hüvitada tehtud kulusid, siis kostja nende kulutuste tegemist ettenähtud korras ei vaidlustanud. Vaidlustamise tähtaeg on läbi ja kuluaruanded kuuluvad väljamaksmisele. Hageja leidis, et kostja pidi vaidlustama kuluaruandeid tulenevalt TLS § 8(11)

2-13-46040 84, kuna kulud on muutunud sissenõutavaks, ja ITVLS § 6 lg 2 järgi, kuna ülesütlemise juurde esitati kolm hüvitamise nõuet juurde, mis TLS § 84 järgi muutusid sissenõutavaks. Töölepingu lõpetamisel pidi kostja lahendama mitte ainult töölepingu lõpetamist, vaid ka kulude hüvitamist. Hageja võttis omaks asjaolu, et 2012 augustist-oktoobrini oli temal kaks elukohta – korter Tallinnas ja maja Saku vallas ning Sillamäel ta sel ajavahemikul ei elanud. Hageja võttis omaks ka asjaolu, et temal oli kokkulepe kostjaga, et suurema osa tööajast viibib ta Tallinnas. Sportlandi arve kohta selgitas hageja, et korralduse selle ostu tegemiseks andis temale A B (peatreener) ja N U (meeskonnaarst) ning kaupa andis hageja üle peatreenerile S juuresolekul Eesti Meistrivõistluste Levadia-Sillamäe mängu ajal Tallinnas 2013.a septembris. Kostja vaidles vastu, leides, et kviitung ja kaup ei olnud kostjale üle antud. Kohus on selgitanud hagejale, et selle kohta pole ta tõendeid esitanud peale poe ostukviitungit. Hageja leidis, et kuna vastav kuluaruanne oli esitatud siis kostja pidi seda vaidlustama, kuna töösuhetes on töötaja nõrgem pool. Kostja märkis, et ei andnud hagejale ühtegi korraldust sõitude tegemiseks. Hageja vaidles vastu, et kuna kostja pole õigeaegselt kuluaruandeid vaidlustanud siis praegu neid enam vaidlustada ei saa. Hageja väitis, et töökorraldus poolte vahel oli selline, et konkreetseid töökorraldusi kostja hagejale ei andnud, vaid hageja täitis tööülesandeid heas usus ja tal on õigus selleks tehtud kulude hüvitamiseks ilma kostja eraldi korralduseta. Kostja vaidles vastu, leides, et iga sõiduauto kasutamise fakt peab seonduma tööülesandega ning alates 1.08.2012 ei olnud hagejale antud selliseid töökorraldusi. Hagejal oli võimalus töötada kodus, kasutades elektroonilisi sidevahendeid. Hageja selgitas, et on viinud klubi mängijad töö- ja elamisloa saamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. Kuna mängijad tulid eri riikidest pidi ta käima nendega mitu korda, dokumentide menetlemise etapid olid erinevad. Jalgpalliliidus on käinud, et anda üle mängu lõppprotokollid, kooskõlastada mängude toimumise ajad, arutada mängijate üleminekut ja tulekut klubisse, esindada klubi igapäevaelu küsimustes, mida ei saanud teha elektrooniliselt, pidi suhtlema isiklikult. Tõendamiskoormis jaotuse suhtes leidis hageja, et kuna kostja pole kuluaruandeid vaidlustanud siis hageja ei pea neid asjaolusid tagantjärgi tõendama. Hageja oleks võinud neid tõendada, kui kostja oleks neid õigeaegselt vaidlustanud, mida kostja pole teinud. Sõitude tõendamine on keeruline ja peaaegu võimatu. Lähtuvalt TLS § 114, 105 lg 1 ja ITVLS § 6 lg 2 pidi kostja vaidlustama kuluaruandeid ning tegema seda 30 päeva jooksul. Hageja selgitas, et tankis autot Tõdvas, kuna see asub Tallinna ringteel ning sellest möödasõit on tavapärane Tallinnasse sisenemisel autoga, kuna siis käis Peterburi mnt remont. Kostja leidis, et hageja ei kasutanud isikliku sõiduautot töösõitude tegemiseks kostja korraldusel ning kostja ei andnud hagejale selliseid töökorraldusi. Sportlandist tehtud ostule ei andnud kostja nõusolekut ning ostetud kaup pole kostjani jõudnud.

9(11)

2-13-46040

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, uurinud asjas esitatud tõendeid ning kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 1.07.2012 isikliku sõiduauto kasutamise lepingu (tl 18, edaspidi ka leping). Nimetatud lepingu p-st 2.1.2 tulenevalt kohustub tööandja (kostja) hüvitama töötajale (hagejale) isikliku auto kasutamisega seotud kulusid kui isikliku sõiduautot kasutatakse tööalasteks eesmärkideks. Kostja väidab, et ei andnud hagejale alates 1.08.2012 kuni poolte vahel töösuhete lõppemiseni selliseid tööülesandeid, mis eeldaksid hageja isikliku sõiduauto kasutamist, mistõttu kõik transpordikulud, mis võisid hagejal tekkida sel ajavahemikul ei ole seotud tööülesannete täitmisega ning ei kuulu hüvitamisele kostja poolt. Kohus leiab, et kostja seisukoht on põhjendatud. Hageja pidi menetluse käigus tõendama, et kuluaruannetes (teekonnalehed – tl 7-9) märgitud sõidud olid sooritatud tööülesannetega seoses ning see on haginõude rahuldamise eelduseks. Hageja väitis, et töökorraldus poolte vahel ei eeldanud eraldi töökorralduste küsimust hageja poolt, kuna hageja tegutses heas usus oma äranägemise järgi ning ei pidanud selleks kostjalt eraldi töökorraldust küsima. Kostja vaidles sellele vastu ning kohus leiab, hageja selline seisukoht ei ole tõendatud. Vastavalt poolte vahel 12.05.2012 sõlmitud töölepingu (tl 16-17, edaspidi ka tööleping) p-le 2.4. tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult Jalgpalliklubi Sillamäe president (A S). Tunnistaja L A on kinnitanud, et varasematel perioodidel olid tehtud kulutused Jalgpalliklubi Sillamäe direktori (juhatuse liikme) A S poolt kinnitatud ja kulusid hagejale hüvitatud. Samuti selgitas tunnistaja, et hageja tegevus oli paljudes küsimustes seotud direktor A S ning kulusid pidi enne nende hüvitamist kooskõlastama A S. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendamata hageja seisukoht, et ta võis täita oma tööülesandeid omamata selleks vastavat töökorraldust tema vahetult ülemuselt, kelleks töölepingu p 2.4. järgi on klubi president A S. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud kostja poolt vastavate töökorralduste andmist, mis annaksid temale aluse isikliku sõiduauto kasutamisega kaasnenud kulude hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja on põhiistungil märkinud selle kohta, et selles osas puudub temal tõendamiskoormis, kuna hoopis kostja pidi vaidlustama esitatud kuluaruanded (teekonnalehed) ning kuna kostja pole seda teinud, siis hageja ei peagi seda praeguses menetluses tõendama. Samale seisukohale on hageja asunud ka Sportlandi kaupluses tehtud ostuga (tl 10) seotud kulude hüvitamise osas. Kohtu seisukohalt tõendamiskoormise selliseks ümberjaotamiseks ei ole alust ning hageja viidatud TLS § 114, 105 lg 1 ja ITVLS § 6 lg 2 sätted ei anna selleks alust ka. TLS §-st 114 tulenevalt töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse töölepingu seaduses ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITVS § 6 lg-st 2 tulenevalt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kohtu seisukohalt ei tulene eeltoodud sätetest tööandja kohustust vaidlustada (30 päeva) jooksul töötaja poolt esitatud kulude aruandeid. Samuti ei muuda kohtu arvates tööandja 10(11)

2-13-46040 (kostja) poolt kuluaruannete vaidlustamata jätmine tõendamiskoormist. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hageja pole selliseid tõendeid esitanud ei isikliku sõiduauto kasutamise kulude ega Sportlandist tehtud ostu suhtes. Kohus on pööranud põhiistungil hageja tähelepanu uute tõendite hankimise võimalusele, kuid hageja jäi oma seisukoha juurde, et tõendamiskoormis lasub antud vaidluses kostja poolel, millega kohus ei nõustu. Kuna hageja ole oma nõuete kohta piisavalt tõendeid esitanud jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.