Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-27207
Tsiviilasi
KÜ Kivi 5 hagi M.K. ja E.S. vastu nende kohustamiseks paigaldada enda korterisse keskkütteradiaatorid ja taastada maja ühtne küttesüsteem
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. detsembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K. ja E.S. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad): M.K. (isikukood XXXX)
esindajad
(isikukood XXXX) ja E.S.
Vastustaja (hageja): Korteriühistu (KÜ) Kivi (registrikood 80207850), seaduslik esindaja Matti M.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus solidaarselt M.K. ja E.S. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ümber ehitatud vanu radiaatoreid korteriomanike oma äranägemise järgi, ilma, et oleks kinni peetud küttesüsteemi kui terviku toimimise põhimõttest. Seetõttu on kostjatele arusaamatu hageja väide, et kahju tekkis kostjate tegevuse tulemusel. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja kui suurt kahju on kostjate tegevus põhjustanud, samuti seda, kuidas kütteradiaatorite tagasi panemine lõpetab kaasomanikele kahju tekkimise. Maja küttesüsteemi tuleks korrastada ühtselt. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Korteriühistu 06.10.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja oli juba siis teadlik kütteradiaatorite eemaldamisest kostjate korteris. Hageja on esitanud hagi pärast kolme aasta möödumist, seega on nõue aegunud.
Riigikohtu määrusega 01.10.2012. Seega on alates 01.10.2012 lõplik otsus selle kohta, et kostjate eraldumine küttesüsteemist ei ole toimunud lubatud viisil (on omavoliline) ja sellest ajast alates saaks lugeda nõude aegumistähtaega tehingulisel alusel (TsÜS § 146 lg 1). Kohus määras TsMS § 445 lg 1 alusel poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja tähtaja. Maakohus leidis, et otsuse täitmise viis on võimalik määrata vastavalt hageja nõudele. Kostjad ei esitanud hageja sellistele nõudmistele ka vastuväiteid. Hageja taotlusel määras maakohus kindlaks, et kostjatel tuleb paigaldada korterisse veega keskkütteradiaatorid kokku kuni 43 ribiga. Hageja nõudis, et kostjad paigaldaksid enda korterisse kütteradiaatorid 01. jaanuariks 2014. Kostjad teatasid, et on nõus paigaldama radiaatorid 01. märtsiks 2014. Maakohus leidis, et radiaatorite paigaldamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks nii, nagu kostjad seda taotlesid. Kohtu hinnangul on hageja taotletud tähtaeg ebamõistlikult lühike ning ei ole täidetav. Maakohus ei määranud kindlaks kostjate poolt kütte eest tasumise korda. Kohus märkis, et kostjatel on õigus paigaldada radiaatoritele mõõturid. Selleks ei ole vaja teiste korteriomanike luba. Kütte eest tasumiseks mõõturite alusel on aga vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel poolte menetluskulud kaaskostjate kanda võrdsetes osades.
1) on maakohtu otsusest selge, et kostjatel tuleb paigaldada korterisse veega keskkütteradiaatorid kokku kuni 43 ribiga. Kütteperioodil eluruumile kohase temperatuuri saavutamine ühe radiaatoriribiga ei ole tõenäoline, mistõttu on apellantide küsimus asjakohatu; 2) on ebaõige apellantide seisukoht, et nende korteri küttesüsteemi taastamine on võimalik vaid projekti alusel. Kostjate poolt nõutud projekti asendab edukalt kohtuotsus ja/või linnavalitsuse ettekirjutus, mille täitmine tagab kostjatele ühistu teiste liikmete poolt ka võrdse kohtlemise; 3) ei ole apellandid tõendanud, et apellantide korteris paigaldatud õhksoojuspump tagab seal alaliselt vajaliku temperatuuri, sh ajal, mil apellandid korterit eluruumina ei kasuta.
ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Korteriühistu Kivi 27.veebruari 2009 üldkoosolek on kinnitanud muuhulgas juhatuse 25.11.2008 otsuse, millega ei lubatud korterit XXXX elamu keskküttesüsteemist välja lülitada (tl 21, 28). Seega puudus kostjatel kõigi korteriomanike nõusolek korteri eraldamiseks elamu üldisest küttesüsteemist. Korteriühistu Kivi 06. oktoobri 2009 üldkoosolek on kinnitanud juhatuse 18.09.2009 otsuse korteris XXXX elamu ühtse küttesüsteemi taastamise kohta, s.o üldkoosolek on kohustanud kostjaid taastama ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta eemaldatud küttesüsteemi oma korteris. KOS § 12 lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt; kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.