Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vastavalt TsMS § 317 lg 3. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, J. T.`le, avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi J. T. vastu 250,00 euro võlgnevuse, sh sh 100 euro põhivõlgnevuse, 20 euro intressi, 100 euro viivise ja 30 euro võla sissenõudmise kulu ning 60 euro menetluskulu nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja interneti vahendusel 21.09.2012 lepingu nr 296690. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja SMS Laen AS kandis 21.09.2012 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 100 eurot. Kostja kohustus laenusumma 100 eurot ja intressi 20 eurot tasuma hiljemalt 21.10.2012. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 296690 p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 250 eurot, sh põhivõlgnevus 100 eurot, intressid 20 eurot, viivis 100 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30

eurot. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, so hagi esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 60 eurot.

ASJA KÄIK

Kuna kostja asukoht oli teadmata, esitas hageja 12.03.2014 taotluse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx Rahvastikuregistri andmetel elab kostja samal aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „hoiutähtaja möödumisel“, kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Ema andmetel elab kostja Saksamaal. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja J. T. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 17. märtsil 2014.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale J. T. ́le kätte Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Põhinõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja interneti vahendusel 21.09.2012 lepingu nr 296690. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja SMS Laen AS kandis 21.09.2012 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 100 eurot. Kostja kohustus laenusumma 100 eurot ja intressi 20 eurot tasuma hiljemalt 21.10.2012. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 296690 p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega (tl. 13-47). TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis 12.09.2012 laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostjal oli laenulepingust tulenevalt täitmiskohustus. Kuivõrd seda kohustust ei ole kostja täitnud ei lepinguga ega hageja ja kostjal vahel kokkulepitud maksegraafikus kindlaks määratud tähtaja jooksul, tuleb hagi kogu põhivõlgnevuse 100 eurot ulatuses rahuldada. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 21.09.2012.a sõlmitud lepingu punktides 4, 11 leppisid pooled kokku, et laenu intressimääraks on 0,67% päevas. Hageja on arvestanud ajavahemiku 21.10.2012.a kuni 28.11.2013.a eest viivist määraga 0,67% päevas summas 269,34 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 100 euroni. VÕS § 161 lg 1 alusel lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna hageja nõuab kostjalt viivist summas 100 eurot, ning viivis ei ületa kostja põhivõlgnevust, tuleb viivise osas hagi rahuldada summas 100 eurot. Intress VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et AS SMS on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 4.1. järgi kohustus kostja maksma 100 euro laenamisel 30-neks päevaks intressi 28 eurot. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 21.10.2012. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Võla sissenõudmise kulu Laenulepingu punktide 10.2.1, 10.2.2, 10.2.3 ja 10.2.4 kohaselt, laenutagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10,00 eurot. Laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25,00 eurot. Laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45,00 eurot. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutusteks kokku 41,54 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste suurust 30,00 euroni. Ülaltoodus lähtuvalt on hageja nõue põhjendatud ning võla sissenõudmise kulu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128, § 161 lg 1, § 397 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 250 eurot, sh sh põhivõlgnevus 100 eurot, intressid 20 eurot, viivis 100 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kogusummas 60 eurot. Õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole hageja taotlust esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 60 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.