Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Kk. LL. esitas kohtule 6. märtsil 2014 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal erinevatele võlausaldajatele võlgu 18 522,25 euro ulatuses. Rahaprobleemid tekkisid XXXX lõpus, kui avaldaja tuli tervise tõttu ära töölt ja tema abikaasa palk langes. Avaldajal tekkis segadus rahaühiku vahetumisel. Avaldajal on töövõimetus 40%, tema sissetulekuks on pension 140 eurot kuus. Tervis on kehv: XXX, XXX, XXX (üle 5 kg tõsta on keelatud). Majanduslikult raske olukord on tekitanud stressi, jõuetust ja kurbust. Avaldaja püüab otsida võimalust tööle minekuks või kodus töötamiseks.

BIGBANK AS

10 945,59 € XX.XX.XXXX laenuleping nr XXX kt KOKKU võlad 27 113,89 € Kõik eelnimetatud võlausaldajad on oma nõuded esitanud täitmisele kohtutäituritele (va BIGBANK AS). Täitemenetlused on kohtumääruse alusel peatatud. Seoses täitemenetlusega lisanduvad võlgadele ka täitemenetluse algatamise tasud ja kohtutäituri tasud kokku summas 2863,16 €. Kõik nõuded ei ole käesolevaks ajaks veel selgunud, sest osasid võlgniku kohustusi täidab XXX MM.

LL. .

Võlgniku elulaad (elab koos XXX juures) on tagasihoidlik, silmapaistvaid varalisi väärtusi ei ole tuvastatud. Võlgnik on töövõimetuspensionär alates XX.XX.XXX, põeb XXX, XXX. Töövõimetuspensioni suurus on 148,98 eurot. Viimati töötas XXX. aastal XXX. Haigusdiagnoos raskendab tööotsinguid, XXX tähendab nii XXX, raskusi ei tohi tõsta üle 5 kg. Tõenäosus leida elupiirkonnas sobilikku tööd on äärmiselt väike. Rahaliste vahendite puudumine ei võimalda võlausaldajatega sõlmida kompromisse. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks muu põhjus pankrotiseaduse tähenduses ja selleks on töötus alates XXXX. aastast. Viimane töökoht oli XXX, kuid seoses haiguse süvenemisega tekkinud raskuste tõstmise vastunäidustusega tuli töökohast loobuda. Ka pankrotistunud abikaasa LL. LL. on töötu alates XXXX. aastast, mistõttu on Kk. LL. kasutanud elamiseks ja AS Swedbank laenu finantseerimiseks (Kk. LL. on kaaslaenaja) erinevate laenufirmade laene. Kindlasti oleks võlgniku kohustuste maht väiksem, kui ta oleks esitanud erinevatele kiirlaenufirmadele vastuväiteid nõude suurusele maksekäsumenetlustes, kuid kahjuks seda ei ole tehtud. Kohustuste maht on suur, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et valdav osa kohustustest on Kk. LL. il erinevate laenufirmade ees, kus nõude põhisumma ei ole olnud suur, kuid erinevad kõrvalkohustused kasvatavad laenukoormuse suureks. Kuritegu maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks puuduvad võlgnikul varalised vahendid. Võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Kohus selgitab, et PankrS § 170 lõikes 2 toodud kinnitustega nõuetekohane võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Kk. LL. i pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 320 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 10,85 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi tunnitasuga 64 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Margo Normannile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 320 eurot, millele lisandub käibemaks 64 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 10,85 eurot, millele lisandub käibemaks 2,17 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kohus nimetab pankrotihalduriks Margo Normanni, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus Kk. LL. i enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.