Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjeldav osa Kohus võttis 18.04.2013 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg 3. Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid kätte 24.05.2013. Kostja 25.06.2013 vastuses vaidles nõudele vastu kogu ulatuses. Kohus kuulas menetlusosalised ära 28.01.2014 kohtuistungil. Poolte taotlusel jätkas kohus asja menetlust kirjalikult pärast seda, kui pooled kohtu määratud tähtajaks, 28.02.2014. jätsid kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamata. Maakohus tegi 17.03.2014 lihtmenetluses otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. 02.04.2014 teavitas kostja kohut apellatsioonikaebuse esitamise soovist. TsMS § 448 lg41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Hagi ese ja asjaolud Korteriühistu Puškini 15 (edaspidi hageja) teostab elumaja Puškini 15 haldamist ja majandamist. Kostja on korteriühistu liige. Hageja teostab tarbitud kommunaalteenuste igakuist arvestust ning esitab arved korteriomanikele nende postkasti paigutamise teel. Kostja pole hagejale teatanud muud teadete kättesaamiseks kasutatavat postiaadressi kui hagejale teadaolev kostja omandusse kuuluv korter nr M-1 Puškini 15 Narvas. Hageja loeb arve kättesaaduks selle postkasti paigutamisega. Arve tasumise tähtaeg kajastub tavakohaselt arvel. Kõik lepingud korteriomanike vee, kanalisatsiooni, kütte ja elektrienergiaga varustamiseks on sõlminud hageja kaasomanike nimel. Hooldustasu on majandamiskulu Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 15 1 lg 1 järgi eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamus ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja sai kõnealuse korteriomandi omanikuks 06.01.2011. Võlg majanduskulude ja tarbitud teenuste eest tekkis 01.01.2009 ning seisuga 01.01.2013 on põhivõlgnevus 1 387,28 eurot.

Enne kostja kinnistusraamatusse omanikuna kandmist tekkinud võlgnevus läks KÜS § 51 kohaselt üle kostjale kui korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustuse üleminekut reguleerib sama KÜS § 7 lg 3, mille kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude või muude maksude eest. Hageja esialgne nõue seisnes põhivõla 1387,28 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tsiviilasja menetluse kestel kostja võlg hageja ees suurenes. 12.07.2013 esitatud vastuses kostja vastusele suurendas hageja seisuga 10.07.2013 põhivõla nõuet 1 557,99 euroni, paludes KÜS § 7 lg 4 alusel kostjalt välja mõista alates 01.07.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 836,30 eurot perioodil jaanuar 2011 kuni juuni 2013 maksmata jäänud kuludelt, ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07 % päevas tasumata põhivõlast päevas, kuid mitte üle põhinõude (tlk 56, 59-60). Kostja Kostja nõuet ei tunnista, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja nõue, hagiavaldusele ei ole lisatud ei korteriühistu üldkoosoleku ega juhatuse otsuseid, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma majandamiskulusid sellises suuruses, samuti ei ole lisatud arveid, ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud arved kätte saanud. Kostja ei ole kunagi saanud hagejalt maksenõudeid. Hagiavaldusest ei selgu, kas võlg hageja ees on majandamiskuludelt või on tegemist ühe ja sama kuluga.

teenustasult,

hooldustasult

või

Ka on tõendis seisuga 01.01.2011.a märgitud võlg summas 1076,52 eurot, kuid ei nähtu, kuidas on nimetatud summa kujunenud. Kostja sai korteriomandi aadressil A.Puškini 15-M1 omanikuks ja järelikult hageja liikmeks 06.01.2011. Hageja ei ole põhistanud, mille alusel ta nõuab seda summat. Kostja viitab hagiavalduses KÜS § 7 lg-le 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu põhikirja p 13 alapunkti 4 kolmanda lause kohaselt maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Hagiavaldusest ega ka selle lisadest ei selgu, milline oli konkreetne maksetähtaeg iga arve tasumiseks. Samuti hagiavaldusele ei ole lisatud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega määrati viivise määr. Seega ei ole ka põhjendatud hageja nõue viivise määra osas. Kostjal on kahtlused hagiavaldusele lisatud raamatupidamise tõendi tõepärasuses. Tõend on allkirjastamata ning ei kajasta tegelikku olukorda. 31.12.2012.a kandis kostja hagejale üle 200 eurot majandamiskulude katteks, mis ei olnud üldse arvestatud tõendis. Kuna hageja ei ole lisanud hagile võlgnevuse suurust tõendavaid dokumente, on kostjal raskendatud esitada sisulisi vastuväiteid hagi ülejäänud osas.

Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevuse olemasolu tõendamine on hageja kohustus. Kostja on seisukohal, et praegu ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostjal on hageja ees võlgu ja mis suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega viivise väljamõistmise eelduseks on kehtiv sissenõutavaks muutunud ja viivitatud rahaline kohustus. Kuna hageja ei ole tõendanud põhikohustuse (võla) olemasolu, siis ei või eksisteerida kõrvalnõuded (viivised) selle täitmata jätmise eest. Kostja leiab, et nõue ei ole kontrollitav. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja vastu tuleb hagi rahuldada täielikult. Hageja on esitanud kostjale korteriühistus ettenähtud korras igakuiseid arveid, kuid kostja on oma korteriomandist tulenevad korteriomaniku kohustused jätnud täitmata ja kommunaalteenuste eest arved tasumata. Hagi esemeks on korteriomandiga Puškini 15-M1 Narva seotud majandamiskulude, kütte ja vee võlgnevuse 1 557,99 eurot ja kaasnevate viiviste väljamõistmine korteriomanikult. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooldamiseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 5 1 alusel lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepingud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu. Hageja vastusest kostja vastusele tuleneb, et kõik lepingud vee, kanalisatsiooni, kütte jms teenuste osutamiseks korteriomanikele on kaasomanike nimel sõlminud teenuste pakkujaga hageja (tlk 55 p 5). Seega tulenevad kommunaalteenuste eest tasumisele kuuluvad tasud korteriühistu põhikirjast, juhatuse otsustest ja konkreetse teenuseosutaja poolt kehtestatud tasumääradest (tlk 55-56). KÜS § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud /--/. KÜS § 5 lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks alates omandiõiguse ülemineku päevast. Hageja põhikirja p 14.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel

lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Kostja on Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmete järgi korteriomandi asukohaga Puškini 15 korter M-1 Narvas omanik alates 6.01.2011 (tlk 47) ja ühtlasi hageja liige. Selles osas vaidlus puudub. TsÜS § 29 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. TsÜS § 69 lg järgi kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega/--/. Sama sätte lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal puudus mõistlik võimalus hageja esitatud arvetega tutvumiseks. Hageja kinnitas, et tavakohaselt paigutatakse korteriomanike, sealhulgas kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvad arved postkastidesse, millega loetakse arve kättesaaduks. Hageja on esitanud kostjale korteriühistus ettenähtud tavakorras arveid, pannes need kostja ja tema juhatuse liikme Dmitri Malõševi äriregistri postiaadressil Puškini 15-M1 Narva asuvasse postkasti, mille tulemusel oli kostjal võimalik nendega sisuliselt tutvuda. Seega on ainetu kostja väide, et hageja pole tõendanud arvete kättesaamist. Kuna kostja asukoht on hagejale kindlakstehtav, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastupidist tõendama on kohustatud kostja. Hageja põhimääruse p 24.13 kohaselt osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine on hageja liikmete üldkoosoleku pädevuses. Põhimääruse p 30.7 kohaselt on hageja juhatuse ülesanne üldkoosoleku otsuste täideviimine. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (KÜS § 13 lg 2). Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 alusel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseaduslik otsus kohtus vaidlustada. Samuti on vaidlustatav juhatuse otsus TsÜS § 38 kohaselt. Kohus ei tuvastanud käesolevas vaidlusasjas hageja juhtorganite otsuste kehtivust, millest võiks lõpptulemusena sõltuda hageja esitatud arvete seaduslikkus. Kostja vastuväide hagile seisnes põhiliselt selles, et nõue on tõendamata ja ebaselge. Hageja vastuse kohaselt on korteriühistu arved hageja juhatuse otsused ja kohustuslikud täitmiseks KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt (tlk 55 p 9). Kostja pole hageja otsuseid kahtluse alla seadnud ega ka selgitanud, mis osas hageja nõue talle muus osas ebaselgeks jääb. Kohtule on hageja nähtav tõendist (tlk 59-60) maksete, viiviste ja võla arvestuse korrektsus perioodil 01.01.2011 kuni 30.06.2013. Samuti on kostja poolt korteriomandi omandamisele eelnenult tekkinud võlgnevuse väljamõistmine kostjalt kooskõlas KÜS §-s 5 1 sätestatuga. Hageja poolt nõutava KÜS § 7 lg 4 tuleneva viivise määr ei ületa seaduses ettenähtud viivise ülemmäära ning ei vaja seetõttu eraldi üldkoosoleku otsust. Kostja väide, et ta on hagejale majandamiskulude katteks kandnud üle 200 eurot tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, kostja vastuväited on otsitud ning paljasõnalised. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Korteriomanikest võlgnike vastu kohtuskäimine on korteriühistu igapäevase tegevuse osa, millega kaasnevad vältimatud kulud, millega korteriühistu peab

arvestama. Kohus leiab, et kuigi hagi rahuldati täies ulatuses on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Pille Aver Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.