Muud › Muud hagiasjad

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-70180

Tsiviilasi

AK hagi NR (R) vastu käekirjaekspertiisi läbiviimiseks nõusoleku andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.01.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-X XXXXX), lepinguline esindaja adv Tambet Laasik Kostja NR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX X-X XXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 10.01.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik 19.12.2013 esitas AK Pärnu Maakohtule Muinsuskaitseameti töötaja NR vastu hagi, milles palus kohtuotsusega asendada kostja nõusolek käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. Hageja on kahtlusi, et tema suhtes Muinsuskaitseameti avalduse alusel läbiviidud täitemenetluses on kostja sekkunud õigusvastaselt täiteasja menetluse käiku, kuivõrd täitetoimikus on arvukalt käsikirjalisi märkmeid, mis on visuaalsel vaatlusel identsed kostja kui täitemenetluses sissenõudja esindaja käekirjaga. Hageja on pöördunud kostja poole ekspertiisi läbiviimiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud, sisulisi põhjendusi esitamata. Viitega Riigikohtu lahendeile tsiviilasjades nr 3-2-1-12-11 ja 3-2-1-

35-07 ning kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 92 lg 1 p 5 sätetele leidis hageja, et kostjapoolne nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellise nõusoleku andmist saab asendada kohtulahendiga. Maakohtu määrus 10.01.2013 määrusega jättis Pärnu Maakohus AK hagi NR vastu nõusoleku andmiseks käekirjaekspertiisi läbiviimiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1), v.a riigilõiv. Hagist ei selgu, millised on need hageja õigused, mille rikkumise kaitseks või heastamiseks kohtu poolt kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega saada soovitakse. Isegi kui eeldada, et täitetoimikusse on tehtud juurdekirjutusi/märkmeid sissenõudja poolt, ei saa esitatu põhjal teha ühtki järeldust, mis viitaks võimalusele hagejal nõude esitamisele kostja vastu. Pealegi ei ole hageja soovitud kohtuotsus sisuliselt täidetav. Hageja on õigesti viidanud KES § 92 lg 1 p-le 5, mis räägib tasulise uuringu anonüümsuse võimatusest, kuid hageja ei arvesta asjaoluga, et pelgalt nõusoleku asendamine kohtuotsusega ei võimalda ekspertiisi läbi viia. Käekirjaekspertiisiks on vajalikud uuritava (kostja) isiklikud käekirjanäidised ja eksperdile antavad vahetud käekirjaproovid, mille andmiseks ei ole seadus sätestanud sunnivahendeid. Kohus saaks tahteavalduse asendada kohtuotsusega olukorras, kus lisaks tahteavalduse andmisest keeldumise alusetusele on kohtuotsus tahteavalduse asendajana piisav – nagu see on olnud hageja viidatud Riigikohtu lahendite puhul. Oma võimalikku eesmärki (kahjunõue kostja ja/või kohtutäituri vastu vms – hageja seda ei avalda) saaks hageja realiseerida läbi sooritusnõude esitamise, mille menetluses taotleda tõendina ekspertiisi. Kui kostja selles olukorras ekspertiisiks vajalikke allkirju/proove/näidiseid ei anna ega reageeri ka kohtu nõudele ekspertiis teha (TsMS § 299 lg 1), on võimalik hageja väidetud asjaolu tõendatuks lugemine. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätte alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus AK palub määruskaebuses tühistada Pärnu Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Nõude menetlusse võtmiseks puuduvad menetlusõiguslikud takistused. Hagiavaldus on esitatud hageja põhiseaduse (PS) §-s 23 sätestatud õiguste kaitseks. Hageja huvi on suunatud sellele, et selgitada välja, kas täiteasjas nr 176/2008/2508 on järgitud täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud nõudeid või on sissenõudjal olnud täiteasja üle õigusvastane mõjuvõim, sealhulgas võimalus täiendada täitetoimikut käsikirjaliselt. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Antud juhul on hagejal põhjendatud alus eeldada, et tema õigustesse täitemenetluses on omavoliliselt sekkutud Muinsuskaitseameti kui riigivõimu esindaja poolt. Asjas ei saa olla vaidlust selles, et juhul, kui kostja on tõepoolest teinud täitetoimikusse käsikirjalisi märkmeid, kujutab see ennast ebaseaduslikku tegevust ning riigivõimu omavoli. Kaitse riigivõimu omavoli eest on põhiseadusega tagatud põhiõigus. Antud juhul ongi hageja rikutud õigus PS §-s 13 sätestatud õigus olla riigi omavoli eest kaitstud. Vastava õiguse kaitseks on esitatud ka kõnealune hagi. Hageja nõue on selle rahuldamise korral täidetav ilma, et kostja suhtes peaks rakendama sundi. Vajadus sunni kasutamiseks puudub, kuivõrd ekspertiisi on võimalik läbi viia puhtalt käekirjanäidiste pinnalt ning eksperdi poolt vahetult antavad käekirjaproove ei ole ekspertiisi teostamiseks otseselt vaja. Juhul, kui hagi rahuldada ja asendada kostja nõusolek kohtuotsusega, saab ekspertiisi läbi viia käekirjanäidiste pinnalt.