Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OÜ Kamex Puit hagi aktsiaseltsi Alsar vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või alternatiivsena vara eest kahjuhüvitise 18 045 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-31446
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
aktsiaseltsi Alsar määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Kamex Puit (registrikood 11463186), esindaja juhatuse liige Priit Jürioja Kostja aktsiaselts Alsar (registrikood 10372911), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Asja läbivaatamise kuupäev
17. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2013. a määrus ja Pärnu Maakohtu 21. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-31446.
2.Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule.
3.
Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Advokaadibüroo Tamar OÜ-le (konto nr 221028887259, Swedbank AS) aktsiaseltsi Alsar määruskaebuselt 15. oktoobril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Kamex Puit (hageja) esitas 14. augustil 2012 Pärnu Maakohtule aktsiaseltsi Alsar (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust kostja ebaseaduslikus valduses olevale kuivatatud saematerjalile (57 tihumeetrit männipuitu, 3 tihumeetrit tammepuitu ja 12 tihumeetrit saarepuitu) ja nõuda see välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Kui ilmneb, et saematerjal on hävinud
või kahjustunud, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 18 045 eurot. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja osaühingult Adres Grupp (AG) saematerjali kuivatusteenust. Hageja andis endale kuuluva saematerjali (57 tihumeetrit männipuitu, 3 tihumeetrit tammepuitu ja 12 tihumeetrit saarepuitu) AG-le üle 11. mail 2011. Hageja pidi kuivatatud saematerjali tagasi saama 2011. a mai viimasel nädalal, kuid AG teatas hagejale, et kostja, kes on kuivatiruumide omanik, lukustas ruumide väravad ja uksed ning ei lubanud AG-d enam sinna. Ruumidesse jäi ka hagejale kuuluv saematerjal. Kostja keeldus hagejale saematerjali välja andmast. Kostjal ei ole õiguslikku alust hagejale kuuluvat saematerjali vallata. Hageja ei tea, kas saematerjal on säilinud või on see kahjustada saanud. Kuna saematerjal ladustati välitingimustes, võib eeldada, et see on saanud oluliselt kahjustada. Kui saematerjal on kostja valduses olles kahjustunud või ei ole säilinud, peab kostja hüvitama hagejale selle väärtuse või väärtuse vähenemise. Saematerjali väärtus on 18 045 eurot. Sõltuvalt saematerjali seisundist võib olla vaja kahju suurust täpsustada.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 4. veebruari 2013. a tagaseljaotsusega hagi, tunnustas hageja omandiõigust kostja ebaseaduslikus valduses olevale saematerjalile (57 tihumeetrit männipuitu, 3 tihumeetrit tammepuitu ja 12 tihumeetrit saarepuitu) ning mõistis selle kostja ebaseaduslikust valdusest välja. Juhul kui saematerjal on hävinenud või saanud kahjustada, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 18 045 eurot.
3.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. Kostja leidis, et tagaseljaotsust ei võinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 3 järgi teha. Hagi toimetati kostjale kätte 27. detsembril 2012. Arvestades aastalõpu pühadeaega, oli hagile vastamiseks antud tähtaeg 20 päeva liiga lühike. Tagaseljaotsust ei võinud TsMS § 407 lg-te 1 ja 6 järgi teha, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagis ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ruumides oli hageja saematerjal. Kostjal oli ka mõjuv põhjus jätta hagile vastamata, kuna kostja seaduslik esindaja oli haige. Kostja esindaja haigus oli pikaajaline, viimane terviseseseisundi halvenemine toimus 20. detsembril 2012. Kostja oli töövõimetu kuni 18. aprillini 2013.
4.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Pärnu Maakohus jättis 21. juuni 2013. a määrusega kaja rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja esitatud põhjendusi ja tõendeid ei saa lugeda hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. 6. märtsil 2013 on kostja seaduslik esindaja esitanud kohtule oma esialgse vastuse hagile, mis on kostja seadusliku esindaja koostatud ja allkirjastatud 11. jaanuaril 2013. Seega pidi 11. jaanuaril 2013 olema kostja seadusliku esindaja tervislik seisund selline, mis võimaldas tal vastust koostada ja/või allkirjastada. Põhjendus, et vastus ei jõudnud kohtuni raamatupidaja eksituse tõttu, ei ole mõjuv. Seega ei olnud kostja seadusliku esindaja haigus sellise iseloomuga, mis oleks takistanud tal kohtule kirjalikku vastust esitamast. Tegemist ei olnud ettenägematu ja vältimatu takistusega.
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja rahuldada kaja.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Täiendavalt leidis ringkonnakohus, et 20-päevane tähtaeg on tsiviilkohtumenetluses tavapärase pikkusega ning seda ei saa lugeda TsMS § 407 lg 5 p 1 mõttes hagile vastamiseks liiga lühikeseks. Kostja oleks pidanud vajadusel taotlema tähtaja pikendamist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kajas ega kaebuses esile toonud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tema seaduslikul esindajal õigel ajal hagile vastamast. Kohtule ei ole esitatud vormikohast arstitõendit, milles arst kinnitab, et kostja seadusliku esindaja tervislik seisund ei võimalda tal hagile vastata. Tegemist ei olnud ka kostja seadusliku esindaja ootamatu haigestumisega. Tema pensionitunnistusest nähtub, et talle on määratud töövõimetuspension 50% juba 12. novembril 2010 ja töövõimetuspension 80% alates 4. oktoobrist 2011. Ka kaja täpsustusest ja määruskaebusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on pikemat aega haige. Seega ei ole kostja seaduslik esindaja oma väidet, et ta ei saanud vastuväidet hagiavaldusele esitada tähtaegselt, TsMS § 235 kohaselt põhistanud, st ei ole oma väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus omal algatusel TsMS § 407 lgtes 1 ja 5 nimetatud asjaolusid kontrollima. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Seega peab kohus kontrollima, kas hagi saab rahuldada selles esitatud väidete omaksvõtu tingimusel. Muuhulgas puudutab see küll hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli, kuid kostja esitatud võimalikud vastuväited ja asjas kogutud tõendid tuleb seejuures jätta tähelepanuta. Ekslik on kostja määruskaebuse väide, nagu oleks tulnud tõendeid hinnata. Hageja tugines oma hagis asjaolule, et AG kasutas kostja kuivatiruume kostjaga kokkuleppel, et hageja tellis AG-lt vaidlusaluse saematerjali kuivatusteenust, et kuivatatud saematerjal oli ladustatud kostja kinnisasjale, et kostja sulges ruumide väravad ja lukustas uksed ning ei lubanud ei AG-d ega hagejat enam ei kuivatiruumidesse ega oma territooriumile ning et kostja keelas hagejal vaidlusalust saematerjali oma kinnisasjalt ära viimast ja see jäi kostja valdusesse. Tulenevalt eeltoodust sai kohus hagi rahuldada selles esitatud väidete omaksvõtu tingimusel ning kostja tuginemine asjaolule, et hageja väited ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada. Kostja leiab, et kohtud on valesti tuginenud sellele, et talle 2010. aastal määratud töövõimetuspension 50% ja alates 2011. aastast 80% tõendavad, et kostja haigestumine ei olnud ootamatu. Kohtud ei ole hinnanud tõenditena esitatud töövõimetuslehti ega kogunud lisatõendeid.
Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei võinud TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsust teha. Maakohtu tagaseljaotsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus on hagi õiguslikku põhjendatust valesti hinnanud. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Hagis ei ole esitatud väidet, et saematerjal anti üle kostjale. Ringkonnakohus on ekslikult hagist välja lugenud, et AG kasutas kostja kuivatiruume kokkuleppel kostjaga ning et saematerjal oli ladustatud kostja kinnisasjale.
10.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS 701 lg 3 alusel tühistada. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule.
12.Kolleegium leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei võinud TsMS § 407 lg 1 järgi asjas hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 teise lause ja § 415 lg 1 p 3 alusel kaja rahuldada ja menetlus taastada. TsMS § 407 lg 1 kohustab kohut kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Hagi õiguslikku põhjendatust peab kohus omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (vt nt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1187-12, p 13).
13.Praeguses asjas on hageja esitanud hagis kaks alternatiivset nõuet, mis (vähemalt osaliselt) välistavad üksteist. Hageja on esmase nõudena esitanud vindikatsiooninõude. Selle nõude rahuldamise eelduseks on asjaõigusseaduse § 80 järgi asjaolu, et hagejale kuuluv saematerjal on kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja tugineb oma alternatiivse kahju hüvitamise nõude alusena aga mh asjaolule, et saematerjal võib olla hävinud. Sel juhul on aga vindikatsiooninõude rahuldamine välistatud ning nõude aluseks on saematerjali hävimine või kaotsiminek. Asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud saab kohus välja selgitada asjas esitatud tõendeid hinnates ning tuvastatud asjaoludele tuginedes saab otsustada, kumb alternatiivnõue on põhjendatud. Sellise hagi puhul on aga välistatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata ning lähtutakse sellest, et kostja on hageja väited omaks võtnud. Kuivõrd hagis on esitatud faktiväiteid, mis üksteist välistavad, ei saa üksnes hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades lugeda hagi õiguslikult põhjendatuks. Samuti ei saa rahuldada korraga kahte üksteist välistavat alternatiivnõuet, nagu seda tegi maakohus tagaseljaotsuses, sest sellega on maakohus lähtunud samal ajal üksteist
välistavatest asjaoludest, mida kostja loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral omaks võtnuks.
14.Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus peab vajalikuks tagaseljaotsuse tegemist ning hagis on esitatud mitu üksteist välistavat alternatiivset nõuet, peaks kohus enne tagaseljaotsuse tegemist selgitama hagejale, et sel viisil hagi tagaseljaotsusega rahuldamine ei ole võimalik, ning küsima hagejalt, kas ja millise nõude kohta hageja soovib tagaseljaotsuse tegemist. Praeguses asjas ei ole maakohus seda teinud. Samas ei ole kohus TsMS § 407 lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Seega võib sellises olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid üksteist välistavatel alustel, olla otstarbekam ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.