Gutman & Gutman OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, kinnistusraamatusse vastavasisulise kande tegemise kohustuse tuvastamiseks ning tahteavalduse kohtumäärusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.10.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ KODU HALDUS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja: OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914, asukoht A.Lauteri 5, Tallinn, e-post XXX), seaduslik esindaja MJ Avaldaja: Gutman & Gutman OÜ (registrikood 11339316, asukoht Lühike jalg 9, Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma (e-post XXX) Puudutatud isik I: Energialevi OÜ (registrikood 12263101, asukoht Mäki, Tirbi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, e-post XXX), seaduslik esindaja MT Puudutatud isik II: MM (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX) Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld (e-post XXX) Puudutatud isik III: Saaremaa vald Saaremaa vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000306, asukoht Tallinna 10, Kuressaare, e-post [email protected], Pihtla valla õigusjärglane), lepinguline esindaja Liis Juulik Puudutatud isik IV: GA (isikukood XXXXXXXXX,
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639 elukoht XXX) Puudutatud isik V: SA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isikute IV ja V lepinguline esindaja Erki Casar (e-post XXX) Puudutatud isik VI: LÕ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk (e-post XXX) Menetluse liik
1.Pärnu Maakohtu 19.10.2017 määrus jätta muutmata.
2.OÜ KODU HALDUS määruskaebus jätta rahuldamata.
3.OÜ KODU HALDUS taotlus esialgse avaldaja Gutman & Gutman OÜ asendamiseks määruskaebuse esitajaga jätta rahuldamata.
4.OÜ KODU HALDUS 04.12.2017 taotlus uue tõendi (foto) vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.
5.OÜ KODU HALDUS 20.11.2017 taotlus menetlusosaliste kompromissile suunamiseks jätta rahuldamata.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus OÜ KODU HALDUS kanda.
7.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada puudutatud isiku VI LÕ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt summas 82,50 eurot. Jätta taotlus rahuldamata summas 137,50 eurot.
8.Mõista OÜ-lt KODU HALDUS puudutatud isiku VI LÕ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 82,50 eurot (ilma käibemaksuta).
9.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada puudutatud isiku II MM taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt summas 110 eurot. Jätta taotlus rahuldamata summas 130 eurot.
10.Mõista OÜ-lt KODU HALDUS puudutatud isiku II MM kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 110 eurot (sisaldab käibemaksu).
11.OÜ KODU HALDUS on kohustatud puudutatud isikule II (MM) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 663 lg 2 teine lause ja TsMS § 178 lg 2). Asjaolud
1.19.07.2016 esitas Gutman & Gutman OÜ Pärnu Maakohtule tsiviilasjas 2-15-19639 avalduse esialgse õiguskaitse korras määrata avaldajale kuni kohtuvaidluse lõpuni kinnistult registriosa nr 689434 (Liiva kinnistu) ööpäevaringne jalgsi- ja sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Vanamõisa-Laheküla teele; katastritunnus 59201:005:0341) kinnistu registriosa nr 989034 (Saadu kinnistu) ja kinnistu registriosa nr 218734 (Kadaka kinnistu) kaudu ning läbi neil paikneva olemasoleva vaidlusaluse pinnastee (mille olemasolu on leidnud paikvaatlusel kinnitust) ning 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639 keelata avaldaja jaoks Saadu ja Kadaka kinnistu igakordsetel omanikel vaidlusaluse pinnastee kasutamise takistamine.
3.19.04.2017 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 20.07.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima kuni määruse jõustumiseni.
4.17.11.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-19639 rahuldas Pärnu Maakohus Gutman & Gutman OÜ põhiavalduse ning määras avaldajale kuuluvale Liiva kinnistule juurdepääsu Vanamõisa-Laheküla teelt üle puudutatud isikule II kuuluva Saadu kinnistu mööda olemasolevat rannaäärset teed ja üle puudutatud isikule I kuuluva Kadaka kinnistu mööda uut, kinnistu piiri mööda rajatud, teed.
5.19.04.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.11.2016 määruse osaliselt juurdepääsu tasu suuruse ja menetluskulude osas ja tegi selles osas uue määruse. Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus jõustus 07.08.2017.
6.23.08.2017 määrusega tühistas Pärnu Maakohus 20.07.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Maakohus märkis, et kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-19639 jõustus 07.08.2017, kui Riigikohus otsustas menetlusse mitte võtta Energialevi OÜ, Gutman ja Gutman OÜ ja MM määruskaebusi.
7.21.09.2017 esitas OÜ KODU HALDUS Pärnu Maakohtule määruskaebuse, milles palus 23.08.2017 määruse tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega jätta esialgne õiguskaitse kehtima kuni liiklusohutu ja seadustest tulenevatele nõuetele vastava tee valmimiseni Saadu ja Kadaka kinnistute piiril.
8.28.09.2017 määrusega keeldus Pärnu Maakohus esitatud määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle koos lisadega. Kohus leidis, et asjas on jõustunud kohtulahend, millega on seatud Liiva kinnistule (sõltumata sellest kes on selle omanik) tähtajatu juurdepääs Vanamõisa-Laheküla teelt, üle Saadu kinnistu, mööda olemasolevat rannaäärset teed ja üle Kadaka kinnistu, mööda Saadu ja Kadaka kinnistu vahelist piiri kulgevat uut teed. Kohtumenetluse käigus määras kohus esialgse õiguskaitse korras avaldajale kuni kohtuvaidluse lõpuni Liiva kinnistu ööpäevaringne jalgsi- ja sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale Vanamõisa-Laheküla teele Saadu kinnistu ja Kadaka kinnistu kaudu ning läbi neil paikneva olemasoleva vaidlusaluse pinnastee. Seega oli esialgse õiguskaitse korras määratud Liivi kinnistule juurdepääs ajutine, kuni asjas tehtava lõpliku lahendini. Kuna asjas jõustus kohtulahend, siis puudus vajadus olemasolevat olukorda enam ajutiste meetmetega reguleerida ning kohus tühistas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.
9.13.10.2017 esitas OÜ KODU HALDUS Pärnu Maakohtule määruskaebuse, milles palus 28.09.2018 määruse tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega võtta avaldaja 21.09.2017 määruskaebus menetlusse ja jätta esialgne õiguskaitse kehtima kuni liiklusohutu ja seadustest tulenevatele nõuetele vastava tee valmimiseni Saadu ja Kadaka kinnistute piiril.
10.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole kohus 28.09.2017 määruse tegemisel kohaldanud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, mille alusel oleks pidanud kohus uurima ja selgitama, mis on avaldaja (uue avaldaja) tegelik tahe. Määruskaebuse esitaja ei ole õigusteadmistega isik, kelle 21.09.2017 määruskaebust oleks võinud käsitleda ka avaldusena TsMS § 618 5 mõttes.
11.Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni kohtuvaidluse lõpuni ja määruskaebuse esitajal ei ole võimalik oma määruskaebusega taotletud eesmärki saavutada. Määruskaebuse esitaja hinnangul kohtuvaidluse lõppemine iseenesest ei lõpeta esialgse õiguskaitse abinõu vajadust,
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639 vaid kohus võib esialgse õiguskaitse abinõu tühistada kui puudub vajadus olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida.
12.Vajadus esialgse õiguskaitse abinõu järele ei ole ära langenud. Uus omavoliline teepõhi Saadu ja Kadaka kinnistu piiril, kuhu on määratud kohtumäärusega avaldaja juurdepääsuõigus asub ranna ja kaldakaitse vööndis kaitstava liigi emaputke peal ja sellel liiklemine on väärteokorras karistatav. Puudutatud isik I keeldub uut teed Saadu ja Kadaka kinnistu piirile rajamast (määruskaebuse esitaja hinnangul puudub puudutatud isikul I selleks ka puudutatud isiku II nõusolek). Veelgi enam, tänaseks on liiklus ajaloolisel teel, mis on Pihtla valla üldplaneeringu järgi kuni Siia lautrikohani kohalik tee, puudutatud isik I poolt suletud ja ta on avaldanud, et kavatseb ajaloolise tee likvideerida. Ajaloolise tee sulgemisega on tekkinud olukord, kus kõik kohalikud elanikud ja kohalikud kalurid liiklevad omavoliliselt rajatud teepõhjal ranna ja kaldakaitse vööndis kaitstava emaputke peal. Eriti kummastav on nimetatud olukord seetõttu, et olukorras kus kõik liiklevad ajaloolise tee sulgemise tõttu uuel teepõhjal, on vaid avaldaja kohustus kohtumäärusest tulenevalt nimetatud teepõhja hooldada ja selle kasutamise eest tasuda, mis on äärmiselt ebavõrdne kohtlemine. Maakohtu määrus
13.Pärnu Maakohus keeldus 19.10.2017 määrusega OÜ KODU HALDUS 13.10.2017 määruskaebust menetlusse võtmast.
14.Määruse põhjenduste kohaselt on TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt hagita asjad on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad. TsMS § 475 lg 1 p 5 järgi lahendatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
15.Käesolevas tsiviilasjas on jõustunud kohtulahend, millega on seatud Liiva kinnistule (sõltumata sellest kes on selle omanik) tähtajatu juurdepääs Vanamõisa-Laheküla teelt, üle Saadu kinnistu, mööda olemasolevat rannaäärset teed ja üle Kadaka kinnistu, mööda Saadu ja Kadaka kinnistu vahelist piiri kulgevat uut teed. Seega ei saa kohus asjas uut avaldust menetlusse võtta ega uut lahendit teha, seetõttu kohus ei anna määruskaebuses toodu hinnanguid jõustunud kohtulahendile.
16.Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse esitaja etteheide, et kohus ei ole järginud uurimispõhimõtet ning ei selgitanud välja määruskaebuse esitaja tegelikku tahet.
17.28.09.2017 kohtumääruse p 7 teises lõikes kohus leidis, et määruskaebuse esitaja on sisuliselt samas asjas esitanud uue hagiavalduse määruskaebuse vormis. Liivi kinnistule juurdepääsu küsimuses on jõustunud kohtulahend, mistõttu kohus seda küsimust enam uuesti ei lahenda. Kohus ei saa peale menetluse lõppu asendada senist avaldajat ja menetlust uuendada. Selleks peab avaldaja pöörduma kohtusse iseseisva avaldusega, juhul kui ta soovib muuta juurdepääsu asukohta või tingimusi.
18.Määruskaebuse esitaja leidis, et kohus oleks saanud lahendada avalduse tulenevalt TsMS § 6185, mille kohaselt asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639
19.Määruskaebustest ei nähtud asjaolusid, mis on muutunud võrreldes Pärnu Maakohus 17.11.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-15-19639 koostamise ajal olnud asjaoludega. TsMS § 4771 lg-st 2 nähtuvalt on esialgne õiguskaitse oma olemuselt ajutine lahendus seniks kuni asjas jõustub põhilahend. Puudub võimalus, kus kohus esialgse õiguskaitse korras võimaldab kinnistule juurdepääsu ühte teed mööda, asja lõpplahendis võimaldab kinnistule juurdepääsu teist teed mööda ning kokkuvõttes jäävad mõlemad lahendid kehtima. Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu Maakohtu 20.07.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima kuni Tallinna Ringkonnakohus 19.04.2017 määruse jõustumiseni. Ka kohtumenetluse käigus kohus esialgse õiguskaitse korras määras avaldajale kuni kohtuvaidluse lõpuni Liiva kinnistu ööpäevaringne jalgsi- ja sõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale VanamõisaLaheküla teele Saadu kinnistu ja Kadaka kinnistu kaudu ning läbi neil paikneva olemasoleva vaidlusaluse pinnastee. Seega oli esialgse õiguskaitse korras määratud Liivi kinnistule juurdepääs ajutine, kuni asjas tehtava lõpliku lahendini. Kuivõrd kohus tegi asjas lõpplahendi, mis jõustus, puudub vajadus enam olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida.
20.Kohus on kohapealseid olusid hinnates leidnud, et nn „Saadu ja Kadaka kinnistu vahelist piiri kulgevat uus tee“ on, arvestades avaldaja kinnisasja vajadusi sobilik liiklemiseks.
21.Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 663 lg 1 koostoimest tulenevalt kohus keeldub 13.10.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
22.TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 663 lg 1 koostoimest tulenevalt kohus ei võta määruskaebust menetlusse, kui määruskaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Määruskaebuse esitaja ei ole tasunud 13.10.2017 määruskaebuse esitamise riigilõivu. Kuna määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada, siis kohus ei nõua enne määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise vormistamist ka riigilõivu tasumist. Määruskaebus
23.OÜ KODU HALDUS esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus asendada vana avaldaja uue avaldajaga, tühistada maakohtu 28.09.2017 ja 19.10.2017 kohtumäärused ning teha uus määrus, millega võetakse avaldaja 21.09.2017 ja 13.10.2017 määruskaebus menetlusse TsMS § 618 5 mõttes ning jätta esialgne õiguskaitse kehtima kuni liiklusohutu ja seadustest tulenevatele nõuetele vastava tee valmimiseni Saadu ja Kadaka kinnistute piiril, alternatiivselt määrata uus juurdepääs Kadaka kinnistul mööda ajaloolist teed Liiva kinnistu kasuks.
24.Määruskaebuse kohaselt sätestab TsMS § 480 lg 2 teine lause, et kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.
25.Lahendis 3-2-1-42-10 p 19 märkis Riigikohus muu hulgas: “Kui kohtuotsust ei saa kohus pärast teatavakstegemist muuta (TsMS § 447 lg 1), siis vähemalt kestva toimega määrust hagita menetluses saab kohus asjaolude muutumisel TsMS § 480 lg 1 teise lause alusel muuta või ka määruse tühistada.”
26.Avaldaja hinnangul ei ole vaidlust, et 19.04.2017 ringkonnakohtu määrus on kestva toimega määrus, mida võib vastavalt TsMS § 480 lg 1 muuta. TsMS § 480 lg 1 ja TsMS § 618 5 koostoimes annavad võimaluse avaldaja määruskaebuse rahuldamiseks.
27.TsMS § 618 5 sätestab, et asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639
28.Pärnu Maakohtu 17.11.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-15-19639 koostamise ajal olnud asjaolud on oluliselt muutunud ja toonud ning võivad kaasa tuua uusi raskeid tagajärgi.
29.Asjaolud, mis on muutunud peale Pärnu Maakohtu 17.11.2016 kohtumäärust ja millest lähtuvalt on vaja jõustunud kohtulahendit muuta on järgnevad: (1) avaldaja juurdepääsuõigus on määratud asukohta, kus puudutatud isik I keeldub liiklusohutu ja seadusest tulenevatele nõuetele vastava tee rajamisest Kadaka ja Saadu kinnistu piirile. Valminud teepõhi on omavoliline ehitus ranna ja kaldakitse vööndis kaitstava II kategooria kaitseliigi emaputke kasvukohas, kus liiklemine ei ole lubatav; (2) ajalooline tee Kadaka kinnistul, mis on vastavalt Pihtla valla rannikualade üldplaneeringule vallatee, on puudutatud isik I poolt suletud. Puudutatud isik takistab seeläbi kinnistuomanike juurdepääsu oma kinnistutele ja avalikus kasutuses olevasse lautrikohta; (3) peale ajaloolise tee tõkestamise on avaldajale teatavaks saanud, et puudutatud isik I kavatseb ajaloolise tee hoopiski likvideerida. Ajaloolise tee sulgemise tõttu liiklevad kohalikud elanikud ja kalurid omavolilisel teepõhjal, mida ainsana peaks korras hoidma vastavalt kohtumäärusele vaid avaldaja; (4) puudutatud isik I poolt rajatud omavoliline teepõhi, kuhu on määratud avaldaja juurdepääsuõigus, on hävitanud kaitstava liigi emaputke kasvukohta ja sellega seoses on algatatud väärteomenetlus. Menetluse edasine käik
30.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks menetlusosalistele.
31.Puudutatud isik I (Energialevi OÜ) leidis, et vaidlust ei saa olla selles, et asja sisuliselt lahendanud kohtumäärus jõustus 07.08.2017 ning esialgse õiguskaitse abinõu kaotas kehtivuse 07.08.2017.
32.Puudutatud isik II (MM) leidis, et kaebuse eesmärgiks on esialgse õiguskaitse kehtima jäämine, saavutamaks jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud juurdepääsu asukoha ja tingimuste muutmine. Esialgset õiguskaitse kohaldati menetluse ajaks. Asjas tehtud lõpplahend jõustus 07.08.2017 ja on kehtiv ka OÜ KODU HALDUS suhtes.
33.Puudutatud isik III (Pihtla vald) leidis, et maakohtu määrused on põhjendatud, tsiviilasjas on jõustunud kohtulahend ning määruskaebust ei saa menetlusse võtta. Vana avaldaja uuega asendamiseks vastuväiteid ei ole.
34.Puudutatud isikud IV ja V leidsid, et avaldaja taotluse rahuldamiseks esineb alus, kuna 19.04.2017 ringkonnakohtu määrus on kestva toimega määrus, mida võib vastavalt TsMS § 480 lg 1 muuta. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et maakohtu 17.11.2016 määruse koostamise ajal olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Kohtu poolt tehtava kompromissiga õigusrahu ei saabu, kuna puudutatud isikute I ja II tegevus on olnud ja on hetkel pahatahtlik ning seadusevastane.
35.Puudutatud isik VI (LÕ) leidis, et sisuliselt on tegu määruskaebusega 28.09.2017 määrusele. Avaldaja õiguste kaitseks kohaseks vahendiks oleks haldusmenetlus. Kõige mõistlikum oleks, kui kohus suunaks menetlusosalised, sh Saaremaa valla, kompromissile, mille raames muudetakse ajalooline tee avalikult kasutatavaks teeks. Tänases situatsioonis on ajalooline tee Energialevi OÜ poolt suletud ning nn uus tee, mis on rajatud õigusvastaselt, jääb suurvee ajal vee alla ega ole läbitav. Lisaks planeerib Energialevi OÜ ajaloolise tee ka hävitada, seega kaotaksid paljude kinnistute omanikud ligipääsu oma kinnistule. Lisaks palus puudtatud isik VI selgitada etoimikus valitsevat segadust lahendite jõustumise osas, mh on näha, et 28.09.2017 määrus on jõustunud 16.10.2017, kuigi sellele on esitatud määruskaebus.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639
36.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu 19.10.2017 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
38.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et maakohtu 28.09.2017 määrus ei ole jõustunud, kuna määruskaebuse esitaja sai määruse kätte samal kuupäeval (IV kd, tlk 205) ning esitas määruskaebuse kaebetähtaja viimasel päeval, so 13.10.2017 (IV kd, tlk 206). Kohtute infosüsteemist nähtuv 28.09.2017 määruse jõustumise info on eeltoodust tulenevalt ekslik.
39.Täiendavalt tuleb selgitada, et tulenevalt TsMS § 661 lg 1 sai määruskaebuse esitaja maakohtu poolt tehtud määrusi edasi kaevata vaid üks kord kaebetähtaja (15 päeva määruse kättetoimetamisest alates) jooksul. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus ainult maakohtu 19.10.2017 määruse seaduslikkust ega saa seisukohta võtta maakohtu 28.09.2017 määruse osas. Viimati nimetatud määrusele esitas kaebaja määruskaebuse 13.10.2017, mille menetlusse võtmisest maakohus 19.10.2017 määrusega, so ringkonnakohtu poolt kontrollitava määrusega, keeldus.
40.Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asjas jääb kinnistu võõrandanud menetlusosaline edasi menetlusse ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagita asjas avalduse esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. Kinnistu uue omaniku suhtes ei kehti tehtav lahend TsMS § 460 lg 2 järgi vaid juhul, kui ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6-14, p 13).
41.Eeltoodust ajendatuna kontrollis ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel, kas kaebuse esitajal on olemas kaebeõigus, kuna ta ei osalenud asja põhimenetluses.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on asjas lõpplahend tehtud 19.04.2017 Tallinna Ringkonnakohtu poolt ning see määrus jõustus 07.08.2017 Riigikohtu määrusega. Määruskaebuse esitaja kinnitas, et oli enne Liiva kinnistu omandamist (26.07.2017) teadlik tsiviilasjas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisest (V kd, tlk 46).
43.Ringkonnakohus on seisukohal, et seega on määruskaebuse esitajal olemas küll kaebeõigus maakohtu 23.08.2017, 28.09.2017 ja 19.10.2017 määrustele, kuid tulenevalt sellest, et asja põhimenetlus on lõppenud asjas tehtud lõpplahendi jõustumisega 07.08.2017, ei ole senise avaldaja asendamine ja menetluse uuendamine enam võimalik.
44.Määruskaebuse esitajal tuleb, juhul kui ta soovib kindlaks määratud juurdepääsu asukoha või tingimuste muutmist, pöörduda uue avaldusega kohtu poole.
45.TsMS § 480 lg 1 kohaselt võib kohus muuta määrust, millega ta on andnud nõusoleku tehingu tegemiseks või tahteavalduse vastuvõtmiseks või on sellest keeldunud, või sellise määruse tühistada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. TsMS § 618
kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639 määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
46.Kuigi määruskaebuse esitaja on palunud 13.10.2017 määruskaebust käsitleda TsMS § 618 5 alusel esitatud avaldusena, on ringkonnakohus seisukohal, et see ei ole õiguslikult võimalik.
47.Määruskaebuse sisust nähtuvalt on kaebus lõppastmes suunatud maakohtu 23.08.2017 määruse, millega maakohus tühistas asjas kohtumenetluse ajaks kohaldatud esialgse õiguskatse abinõu, tühistamisele ja esialgse õiguskaitse kehtima jätmisele, mitte asjas tehtud lõpplahendi, so 19.04.2017 Tallinna Ringkonnakohtu määruse muutmisele.
48.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et praegusel juhul on tegemist määruskaebusmenetlusega, milles lahendatakse maakohtu 19.10.2017 määrusele esitatud kaebust ja kontrollitakse viidatud kohtumääruse seadusele vastavust.
49.Eelnevast tulenevalt oli maakohus TsMS § 663 alusel seotud kohustusega kontrollida, kas määruskaebus on seaduse kohaselt lubatav, esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Maakohtule ei ole ette heidetav TsMS § 477 lg 7 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumine. Kohus ei saanud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määrusele esitatud määruskaebuse menetluses kaebuse esitaja menetlusdokumenti ise sisustama ning põhiasja sisuliselt uuesti lahendama hakata.
50.Õige on siiski see määruskaebuse väide, et asjas tehtud lõpplahend (19.04.2017 Tallinna Ringkonnakohtu määrus) on käsitletav nn kestva toimega määrusena TsMS § 480 lg 1 mõttes.
51.Eeltoodust tulenevalt, juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib asjas tehtud lõpplahendi muutmist seoses muutunud asjaoludega ning näeb ühtlasi ka kohest vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, tuleb maakohtule esitada vastav avaldus. Taotluste lahendamine
52.Ringkonnakohtu poolt eespool märgitud põhjendustel (p. 43) jääb rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus esialgse avaldaja asendamiseks määruskaebuse esitajaga.
53.Rahuldamata jäävad ka määruskaebuse esitaja 04.12.2017 ja 20.11.2017 taotlused uue tõendi (foto) vastuvõtmiseks ja menetlusosaliste kompromissile suunamiseks, kuna ringkonnakohus ei lahenda praegu asja sisuliselt ega menetle asjas tehtud lõpplahendi muutmiseks esitatud avaldust, vaid määruskaebust. Ringkonnakohtule esitatud tõendid saab kaebuse esitaja maakohtule esitada koos avaldusega asjas tehtud lõpplahendi muutmiseks. Uues kohtumenetluses on võimalik arutada ka asja kompromissiga lõpetamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
55.Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad kohtule menetluskulude nimekirjade ja nendele vastuväide esitamiseks.
56.Puudutatud isik VI (LÕ) palus menetluskulud välja mõista kulutusi põhjustanud menetlusosaliselt. Määruskaebusele vastamiseks kulutas esindaja 2 töötundi maksumusega 110 eurot tund, st 220 eurot ilma käibemaksuta.
57.Puudutatud isik II (MM) palus menetluskulud välja mõista määruskaebuse esitajalt ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigusabikulud kokku moodustavad 240 eurot (sh käibemaks), tunnihind on 120 eurot (sh käibemaks). Lepinguline esindaja
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639 kulutas määruskaebusega tutvumiseks, selle esitamise asjaolude selgitamiseks ning seisukoha koostamiseks kokku 2 tundi.
58.Määruskaebuse esitaja leidis vastuväidetes, et puudutatud isiku VI menetluskulud tuleb jätta kulutusi põhjustanud menetlusosalise, so puudutatud isiku I kanda, kelle tegevuse tõttu ongi esitatud määruskaebus. Puudutatud isiku II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna puudutatud isiku I omavoliline tegevus on toimunud puudutatud isiku II teadmisel ja heakskiidul.
59.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16, p 56).
61.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku VI (LÕ) taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
62.Määruskaebusele vastamiseks märgitud ajakulust 2 h peab ringkonnakohus, arvestades ainult määruskaebuse sisulistele väidetele esitatud vastuseid, põhjendatuks ja mõistlikuks 45 minutit. Osutatud õigusabi tunnihind (110 eurot), on arvestades asja keerukust, mõistlik ja põhjendatud ega ületa kohtupraktikas väljakujunenud keskmist tunnitasu hinda, milleks on 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab määruskaebuse esitajalt puudutatud isiku VI kasuks välja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 82,50 eurot (käibemaksuta) (0,75 h x 110 eurot). Puudutatud isiku VI taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 137,50 eurot.
63.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II (MM) taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub samuti rahuldamisele osaliselt.
64.Määruskaebusega tutvumise ja sellele vastamiseks märgitud ajakulust 2 h peab ringkonnakohus põhjendatuks ja mõistlikuks ajakuluks 55 minutit. Nii määruskaebus kui sellele esitatud vastus kordavad asjas tehtud lõpplahendi resolutsiooni. Ringkonnakohus võtab ajakulu hindamisel arvesse ainult määruskaebuse põhjendava osa sisu ja mahtu ning määruskaebuse sisulistele väidetele esitatud vastuseid, arvestades sealjuures, et määruskaebusega tutvumiseks ei saanud kuluda rohkem kui 10 minutit. Ka puudutatud isikule II osutatud õigusabi tunnihind (120 eurot), on arvestades asja keerukust, mõistlik ja põhjendatud ning kohtupraktikas väljakujunenud keskmise tunnitasu hinda mitteületav. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab määruskaebuse esitajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 110 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isiku II taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 130 eurot. Määruskaebuse esitajal tuleb puudutatud isiku II kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
65.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-19639
Edasikaebeõigus
66.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2 teine lause ja TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.