Asjaõigus › Omandiasjad

Juhindudes TsMS § 661 lg 1, 2, § 178 lg 1. Määrusele menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse osas on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

L. V.-i riigi õigusabi korras Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1,3, § 22 lg 1, 2, § 23 esindaja vandeadvokaat Argo lg 1. Küünemäe taotlus tasu ja tehtud kulutuste hüvitamise Pärnu Maakohtu 26.03.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10ulatuse kindlaksmääramiseks. 7970 on L.V.-ile antud riigi õigusabi isiku õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid (registrikood 12509536, asukoht Suur-Karja 11, Tallinn) vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt L.V.-ile osutatud riigi õigusabi eest tasuks 706.35 €, millele lisandub käibemaks 141.27 €, ja hüvitatavateks kulutusteks 452.10 €, millele lisandub käibemaks 90.42 €. Menetluse käik.

2(6)

Tsiiviilasi 2-10-41068

3(6)

Tsiiviilasi 2-10-41068 tõendeid, et nimetatud omandamise aluseks olevas lepingus oleks fikseeritud P. XX puudustena kostjalt nõutavad toimingud või tegevustest hoidumised. Seega on hageja P. XX kinnistut omandades aktsepteerinud P. XX ja sellega koos ka H. XX seisundit ja kõiki nende omadusi, k.a. selle võimalikke puudusi. Seoses sellega on hageja kaotanud hagemise õigusliku aluse, mille tõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata. Hagi on aegunud, kuna hageja ei ole kasutanud oma õigust tähtaegselt. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumistähtaja möödudes ei saa hageja enam nõuda oma väidetavate tsiviilõiguste teostamist ja aegumisel põhineva vastuväite korral kohus hagejale sellekohast kaitset ei paku. TsÜS-s sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine, mis väljendub m.h ka õigustatud isiku sundimises oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna. Kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kui ka varem kehtinud seaduse kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine toob kaasa selle teostamise lubamatuse. Hageja vastuargumendid aegumise kohaldamatusele ei ole asjakohased, nagu oleks sadevee langemine hageja kinnistule kostja õigusvastane tegevus ja vastuolus kehtiva seadusandlusega. Samuti leiab kostja, et tal puudub võimalus ilmastiku mõjutamiseks, mistõttu on hagi esitatud vale isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Samuti ei saa lugeda rikkumist jätkuvaks, kuna ilmastik (s.h. sademed) on pidev terviklik nähtus ja see ei alga iga rikkumise korral uuesti (sadevee langemine hageja kinnistule). Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi on aegunud ja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub hagi aegumise osas teha (vahe)otsus. Alates lahendist AS Kunda Tehased vs Cleider Projects Limited on Riigikohtu seisukoht varasemaga võrreldes vastupidine ning samas selgitatakse lähemalt, et Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Kui kohus peaks leidma, et aegumise kohaldamisel puudub õiguslik alus, siis hageja on kaotanud nõudeõiguse hea usu printsiibi rikkumise tõttu (õiguse kuritarvitamine). Nõude esitamise ja nõude sissenõutavaks muutumise ajaline vahe on liiga pikk, mistõttu on tegemist nõudeõiguse kaotamisega hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. Taotlus nõuete tasaarveldamiseks. Kui kohus peaks otsustama, et kostja on kohustatud paigaldama H. XX kinnistu kõrvalhoonele vihmaveerenni ja/või lumetõkke või tegema muid toiminguid hageja kasuks või hoiduma tegevustest hageja või tema vara suhtes, siis palun see tasaarvestada hageja poolt 2004. aastal lammutatud H. tn XX kõrvalhoone vihmaveerenni maksumuse ja hageja poolt H. XX kõrvalhoone vundamendi lahtikaevamise ja kraavist kinnistule vett juhtiva toru paigaldamisega ning P. XX kinnistule puuriitade/puukuuride püstitamisega kostjale tekitatud kahjuga ning kohustada hagejat lõpetama kostja vara kahjustav tegevus. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Riigikohus on lahendis Pang vs Koch leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Pang vs Koch asjas rõhutas Riigikohus, et seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma

4(6)

Tsiiviilasi 2-10-41068 sellekohast hagi esitamata. TsMS §-s 153 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Eeltoodust tulenevalt palun panna kõik menetluskulud (sh. kostja esindaja tasu) hageja kanda. Kohtu seisukoht. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on 04.02.2014.a avaldusega hagist loobunud. Kohus võtab hageja poolt esitatud hagist loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse. Kuivõrd hageja on hagist loobunud ja seetõttu asjas menetlus lõpetatakse, siis hagist loobumise tõttu vastuväidetele ja taotlustele kohtu poolt hinnangut või otsustust ei anta. Menetluskulude jaotus.

5(6)

Tsiiviilasi 2-10-41068 eurot, millele lisandub käibemaks 144.87 eurot, kokku 869.25 eurot, ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kuluste suuruseks 443.76 eurot, millele lisandub käibemaks 88.75 eurot, kokku 532.51 eurot. 04.02.2014.a. eelistungiga seonduvalt on tasu 50.- €, millele lisandub käibemaks 10.- € ning sõidukulu 78.- €, koos käibemaksuga 93.60 €. L.V. on nõustunud esindaja poolt esitatud taotlusega. Taotlused on toimikus lk 185-189, 2 kd. Esitatud taotluse osas on kohtu seisukoht järgmine. Kuivõrd advokaat 02.04.2012.a. eelistungil (tl 239, 1 kd) ei osalenud, siis seetõttu ei ole võimalik arvestada tasu ega hüvitada kulutusi. 14.02.2012.a. kehtinud korra p 54 kohaselt punktis 52 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,13 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. [jõust 01.01.2012]. Seega 14.02.2012.a. sõidukulu on 33.54 € (märgitud 0,2 - 51.60 €). Kuni 30.06.2010.a. kehtinud korra p 42 kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 150 krooni (9.59 €) iga poole tunni kohta. Seega tsiviilasja materjaliga tutvumine 05.04.2010.a., aeg 1 t, tasuks on 19.18 € (märgitud 31.96 €), 25.04.2010.a. toimingu, 1 t, tasuks on 19.18 € (märgitud 31.96 €), 02.06.2010.a. toimingu, 1 pooltund, tasuks on 9.59 € (märgitud 15.98 €). 25.10.2011.a. ja 08.12.2011.a. kehtis korra p 38 järgi, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. [jõust 01.07.2010]. Seega tasu 25.10.2011.a. istungil osalemise 3 tunni eest on 47.94 € ja 08.12.2011.a. poole tunni eest 15.98 €. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ja eeltoodu alusel ning esitatud taotlust arvestades tasuks on 706.35 €, millele lisandub käibemaks 141.27 €, ja hüvitatavateks kulutusteks on 452.10 €, millele lisandub käibemaks 90.42 €. Kuivõrd L.V.-ile on antud riigi õigusabi isiku kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis kohus jätab riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud täielikult riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.