lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-33006/20

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-33006/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2014.a. Tartu

Tsiviilasja number

2-11-33006

Tsiviilasi

Kaie Roosioja-Aari hagi Helgi Roosioja vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 06. detsembri 2013.a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaie Roosioja-Aari määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Kaie Roosioja-Aari (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Kuus Vastustaja (kostja): Helgi Roosioja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Maili Kalmus

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 06. detsembri 2013.a. määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Kaie Roosioja-Aari esitas 15.12.2011 hagi Helgi Roosioja vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse kinnistu XXX (reg.osa number XXX; katastrinumber XXXXX:XXX:XXXX). Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaasomandist 1⁄2 mõtteline osa kostjale ning 1⁄2 mõtteline osa hagejale. Hageja ja kostja ei ole suutnud neile kuuluvat kaasomandit ühiselt vallata ja kasutada. Hagi õiguslike alustena viitab hageja AÕS § 76 ja § 77 lg-le 2 ning soovib kaasomandi lõpetamist ja jagamise viisidena taotleb alternatiivselt: 1) kinnisasja andmist kostja ainuomandisse ja kostjalt hageja kasuks 6000 euro väljamõistmist; 2) kinnistu müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist hageja ja kostja vahel vastavalt nende kaasomandiosade suurusele; 3) kinnistu müümist hageja ja kostja vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagamist hageja ja kostja vahel vastavalt nende kaasomandiosade suurusele.
2.Kostja esitas 03.04.2013 hagile vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja märgib, et kinnistusraamatu väljavõte ei kinnita hageja väidet, et kinnisasi on hageja ja kostja kaasomandis. Nimelt nähtub esitatud väljavõttelt, et hageja ja kostja on ühisomanikud. Niisiis ei kajasta kinnistusraamat kaasomandit ega ka kaasomandiosade suurusi, millele hageja oma hagis toetub. Kostja ei eita, et hageja ja kostja on saanud kinnisasja omanikeks pärimise teel ning reaalselt peaksid olema kaasomanikud, kuid selleks, et kaasomandit jagada, tuleks kõigepealt saavutada hagejal kinnistusraamatu kande parandamine. Kostja leiab ka, et hageja on üle hinnanud kinnisasja väärtuse, mistõttu kostja taotleb kinnisasja hinna määramiseks ekspertiisi.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 06.12.2013 määrusega Kaie Roosioja-Aari hagi Helgi Roosioja vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud tõendist, so kinnistusraamatu väljavõttest (tl 51) nähtub, et hageja ja kostja on vaidlusaluse kinnisasja (reg nr XXX) ühisomanikud. Kohus leidis, et tulevast võimalikku kaasomandit pole võimalik lõpetada enne, kui pärandvarana ühisomandis olev kinnistu on PärS § 152 lg 4 kohaselt jagatud ning hageja ja kostja on kantud kinnistusraamatusse kaasomanikena. Seda muuhulgas ka põhjusel, et kaasomandiosad, mille alusel kaasomand lõpetada, on kindlaks määramata. Kohus selgitas veel, et pärandvara jagamine toimub üldjuhul poolte kokkuleppel. Kui pärandvara hulka kuulub näiteks kinnisasi, peab pärandvara jagamise leping olema

notariaalselt tõestatud. Kokkuleppe mittesaavutamise korral jagatakse pärandvara PärS § 159 jj sätteid silmas pidades kohtus. Kohus lisas ka, et kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tuleb kostja taotlus ekspertiisi määramiseks jätta rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kaie Roosioja-Aari esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt maakohus: 1) jättis tähelepanuta, et PärS § 147 ja § 152 lg 3 ning AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, mistõttu ei saa olla tegemist õiguslikult võimatu hagiga; 2) leidis ebaõigesti, et hagiga ei saa saavutada taotletavat eesmärki. AÕS § 77 lg 1 kohaselt toimub kaasomandi jagamine läbi selle lõpetamise; 3) kohaldas ebaõigesti PärS § 152 lg 4. Nimetatud säte reguleerib juhtumit, mil kaaspärijad ei jõua kokkuleppele pärandvara jagamises, mitte aga juhtumit, mil pärandvara on juba jagatud ja selle kohta pärimistunnistuse alusel kinnistusaamatusse kanne tehtud; 4) jättis täitmata selgitamiskohustuse ning rikkus menetlusökonoomia põhimõtet.
5.Helgi Roosioja leiab, et määruskaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja taotleb määruskaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Vastustaja on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimist. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selles osas seisukoha võtnud. TsMS § 664 alusel kontrollib ringkonnakohus ise määruskaebuse esitamise tähtaegust. Tartu Maakohtu 06.12.2013 määruse on hageja kätte saanud 11.12.2013 (tl 90). Seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 26.12.2013.a. Kuivõrd 26.12.2013 oli riigipüha, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 27.12.2013. Määruskaebus on kohtule esitatud 27.12.2013 (tl 91), seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmise osas tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et tegemist ei ole õiguslikult võimatu hagiga, millega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul on asjaolusid hinnates kohustus selgitada menetluses osalejatele võimalikke õiguslikke aluseid nõude esitamiseks ning vajadusel anda võimalus nõude täpsustamiseks ja/või muutmiseks. Käesoleval juhul ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud.

Maakohus on asja menetlusse võtnud (tl 59-60) ning menetlusse võtmise määruses esitanud mitmeid seadusesätteid, samas ei ole kohus, tulenevalt poolte kirjalikest seisukohtadest, püüdnud välja selgitada hagi alust ja eset. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, eelkõige oleks kohus pidanud võimaldama hagejal haginõuet täpsustada ja/või vajadusel muuta hagi eset.

9.Maakohus leidis ekslikult, et esmalt tuleb pärandvarana ühisomandis olev kinnistu on PärS § 152 lg 4 kohaselt jagada ning hageja ja kostja tuleb kanda kinnistusraamatusse kaasomanikena ning alles pärast seda saab ühise omandi lõpetada kaasomandi sätete järgi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oleks menetluses pidanud hageja nõuet selgitama. Asja materjalidest võib aru saada, et hageja soovis pärandvaraks olevat kinnisasja, mis pärimistunnistuse alusel kuulub hagejale ja kostjale võrdsetes osades, jagamist kaasomandi sätete kohaselt ja nimetas kaasomandi lõpetamise viisid. Pärandvara ühisus, mis tekib pärandi avanemisel, kui on mitu kaaspärijat, on nende suhtes seaduse alusel tekkinud sundühisus, mille kaudu toimub pärandvara jagamine kaaspärijate vahel. Pärandvara jagamist reguleerivad PärS §-d 152-161, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse PärS § 152 lg 3 kohaselt kaasomandis oleva asja jagamise sätteid (AÕS § 77). Pärandvara ühisuse erinevuseks võrreldes teiste ühiste omanike ja õiguste ühisustes osalejatega on see, et pärandvara ühisuse olemuslikuks eesmärgiks ongi selle lõpetamine ning pärandvara jagamine kaaspärijate vahel. Pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõude aluseks on PärS § 152, mille kohaselt võivad pärandvara jagamist nõuda kõik kaaspärijad. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjast ei nähtu, et pooled vaidleksid pärandvara jagamise ja pärandvara osade suuruste üle. Seega saab eeldada, et selles osas on pooltel kokkulepe ning kuna pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandvarana saadud ühisomandi jagamise osas, siis on hagi esitatud hageja eeldatavate õiguste kaitseks. Ringkonnakohtu nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et käesoleval juhul ei ole ka menetlusökonoomiliselt põhjendatud hagi läbi vaatamata jätmine, kuna hagi on kohtusse esitatud 15.12.2011, so üle 2 aasta tagasi.
10.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja