Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9631 A K hagi T S vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2014 määrus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Vandeadvokaat Ilja Santaševi määruskaebus Hageja A K (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Natalia Lausmaa Kostja T S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) esindaja riigi õigusabi korras adv Ilja Santašev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 21.02.2014 määrus osaliselt tühistada ning muuta riigieelarvest advokaadibüroole makstava tasu suurust. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada. Määruse resolutsioon terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 22, § 659) on järgmine: Taotlus esindajatasu väljamõistmiseks rahuldada. Määrata Advokaadibüroole Leonid Olovjanišnikov riigieelarvest makstavaks tasuks 610 eurot, millele lisandub käibemaks 122 eurot, s.o kokku 732 eurot. Jätta kostja esindajale määratud tasu riigi kanda. Määruse peale ei saa edasi kaevata.
Asjaolud ja menetluse käik 28.02.2013 esitas A K hagi T S vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled sõlmisid 19.02.2014 istungil kompromissi, mille kohus kinnitas ja lõpetas tsiviilasja menetluse. T S esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluses palus T S
esindaja välja mõista tasu 732 eurot, s.h tasu 610 eurot, millele lisandub 20% käibemaks 122 eurot, järgmiste toimingute eest: 19.02.2014 kohtuistungist osavõtt (1 h, 60 eurot); 04.11.2013 dokumentidega tutvumine (2 h, 80 eurot); 05.11.2013 riigi õigusabi saajaga kokkusaamine (1 h, 40 eurot); 15.11.2013 vastuhagi koostamine (5 h, 200 eurot); 02.12.2013 kohtumäärusega tutvumine (0,5 h, 20 eurot); 14.02.2014 kostja lõplike seisukohtade koostamine (2,5 h, 150 eurot) ja 19.02.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h, 60 eurot). Kokku kulus õigusabi osutamiseks 13 h. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas vandeadvokaadi taotluse esindajatasu väljamõistmiseks osaliselt ning määras advokaadibüroole Leonid Olovjanišnikov riigieelarvest makstavaks tasuks Ilja Santaševi poolt T Sle riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest 380 eurot, millele lisandus 20% käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot. Kohus leidis, et taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vastas riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud vorminõuetele ja ei esinenud taotluse läbivaatamata jätmise aluseid. Kohus pidas taotluses märgitud ajakulu põhjendatuks osaliselt ja seetõttu rahuldas taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu kahe toimingu eest põhjendatud vaid osaliselt. 15.11.2013 vastuhagi koostamine ei olnud kohtu arvates põhjendatud toiming, kuivõrd kohus keeldus 02.12.2013 määrusega vastuhagi menetlusse võtmast, sest sama nõudega samal alusel oli poolte vahel hagi menetlemisel. 14.02.2014 kostja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu oli põhjendatud 2 h ulatuses, arvestades vastuse sisu ja pikkust. Kohus pidas põhjendatud ajakuluks seega kokku 7,5 h, mis jaotus erinevate tasumäärade kehtivuse ajal järgmiselt: 20 eurot pooltund 3,5 h eest (kokku 140 eurot) ja 30 eurot pooltund 4 h eest (kokku 240 eurot). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Vandeadvokaat Ilja Santašev palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses. Maakohus rikkus määruse koostamisel materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. RÕS § 22 lg 6 alusel kuulus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kohaldamisele RÕS § 21 lg-s 3 viidatud tasude ja kulude kord. Vastavalt tasude ja kulude korra p-le 16 võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Teist alust riigi õigusabi tasu vähendamiseks ei ole tasude ja kulude korraga ette nähtud, mis tähendab, et kohtul ei olnud võimalust vähendada riigi õigusabi tasu põhjustel, et vastuhagi ei olnud menetlusse võetud ning et lõplike seisukohtade koostamise ajakulu oli kohtu hinnangul 0,5 h võrra väiksem kui taotluses märgitud. RÕS-st ega tasu ja kulude korrast ei tulene, et kohus võib jätta taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks rahuldamata juhul, kui vastuhagi menetlusse ei võeta. Menetlustoiming oli tehtud ja selleks kulutas advokaadi 5 tundi, mis kuulub kindlaksmääramisele ja väljamõistmisele olenemata sellest, milline on antud menetlustoimingu edaspidine menetluslik saatus. Kohus ei võtnud küll vastuhagi menetlusse, kuid see ei tähenda, et antud menetlustoiming (vastuhagi esitamine) ei olnud põhjendatud ega olnud tehtud riigi õigusabi saaja huvides. Samuti ei saa riigi õigusabi tasu vähendamise aluseks olla kohtu subjektiivne ja põhjendamatu arvamus, et ühele või teisele menetlustoimingule on advokaat kulutanud vähem aega kui taotluses
märgitud. Maakohtus leidis, et lõplike seisukohtade koostamise ajakulu on põhjendatud 2 h, mitte aga 2,5 h ulatuses. Sellega ei saa nõustuda. Õigusdokumendi koostamiseks on vaja ette valmistuda, välja töötada õiguslik positsioon, asja materjalid läbi töötada, vajadusel kohtupraktikaga tutvuda. Kohtu subjektiivne, millegagi põhjendamata seisukoht on alusetu. Üksnes menetlusdokumendi mahukus ja selles sisalduvate sõnade arv ei anna alust õigusabikulude vähendamiseks. Kui maakohus leidis, et kostjale määratud esindaja ei ole sellise toimingu tegemisele kulutanud 2,5 tundi, siis tuli tal veenvalt põhjendada, miks ta nii arvab. Antud juhul ei ole kohus oma seisukohta põhjendanud. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu määrus tuleb kaevatavas osas tühistada. Kohus teeb uue määruse ja rahuldab kostjale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi taotluse tasu saamiseks tervikuna. RÕS § 22 lg 6 alusel kuulus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kohaldamisele RÕS § 21 lg-s 3 viidatud tasude ja kulude kord. Vastavalt tasude ja kulude korra p-le 16 võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Praegusel juhul ei ole tuvastatud neid asjaolusid, mis võimaldaksid jätta tasu osaliselt välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõrvalseisjal võimalik hinnata esindaja töö mahtu 0,5 tunnise täpsusega, seetõttu menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 2,5 tunni vähendamine 2,0 tunnini ei olnud õige. Ühtegi sellekohast mõistetavat põhjendust ei sisalda ka kaevatav määrus. Ka vastuhagi koostamisele kulunud töömahu tasustamata jätmine ei ole praegusel juhul õige. Kohtul ei olnud alust pidada nimetatud dokumenti tervikuna põhjendamatuks. Ka Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et kaasomandi lõpetamiseks hageja soovitust erineva viisil, peab kostja esitama vastuhagi. Toimiku materjalist nähtuvalt esitas A K kohtule hagi T S vastu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et korteriomand jääb kostjale ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis kaasomandi kaotuse eest. 28.08.2013 esitatud menetlusdokumendis (tl 93-94, I köide) muutis hageja oma nõuet kaasomandi lõpetamise viisi osas, soovides korteriomand müüa (hageja organiseerimisel ja vastutusel) ja raha jagada kaasomanike vahel või jätta korteriomand hagejale ja kohustada teda tasuma kostjale hüvitist 7000 eurot. 15.11.2013 esitas kostja vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist viisil, et vara jäetaks kostja ainuomandisse ja hagejalt mõistetaks välja hüvitis, millest on eelnevalt tasaarvestuse korras maha arvatud korterimaksetena tasutud summa 2987, 73 eurot, esitades ühtlasi nõude kohustada hagejat andma nõusolek korteri-omandi omanikukande muutmiseks kostja kasuks ning asendada nõusolek kohtuotsusega. Vastuhagi sisust nähtuvalt ei olnud kindlasti tegemist toiminguga, mille tegemist võiks kostja esindajale ette heita. See, et kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast ja kostja seda ei vaidlustanud, ei võimalda teha esindaja töö suhtes teistsugust järeldust.
Ü. Jänes Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.