2-13-17034/55 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-17034 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas 16. aprillil 2013 Viru Maakohtule hagi S S, S S, E K, N A ja I N vastu 3132,20 euro nõudes. Kohtu 18. aprilli 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostjad olid kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kostja III esitas 30. aprillil 2013 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt hageja nõue tema vastu on aegunud (tl. 42). Hageja esitas 16. septembril 2013 kohtule arvamuse kostja III vastuse kohta, mille kohaselt loobub hageja nõudest kostja III vastu seoses nõude aegumisega (tl. 101) Kohus teatas kostjale III hagist loobumise avalduse esitamisest ning andis kostjale tähtaja hageja avaldusele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl. 124). Kostja III esitas 27. novembril 2013 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 126 eurot (tl. 131-132). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas kohtule arvamuse kostja III vastuse kohta, mille kohaselt loobus hageja oma nõudest kostja III suhtes. Kostja III on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et osaliselt hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagis kostja III, E K, vastu 3132,20 euro nõudes. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud 2 (4)

2-13-17034 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist kostja III vastu. Lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 2 ja 4 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja teavitas Viru Maakohut, et hagejal puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud (tl. 129). Kostja III palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 126 eurot (tl. 131-132). Kostja III taotluse kohaselt on kostja III õigusabikulud kantud seoses õigusnõustamise ja vastuse hagiavaldusele koostamisega Rikman Capital OÜ poolt. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja III viidatud õigusabikulud õigusnõustamise ja vastuse hagiavaldusele koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi ka eraldi hagimenetluses. Toimikust ei nähtu, et Rikman Capital OÜ esindaja oleks osalenud kohtumenetluses kostja III lepingulise esindajana. Toimikus ei ole ka andmeid, et Rikman Capital OÜ oleks osalenud menetluses kostja III nõustajana TsMS § 228 mõttes. Pealegi ei kuulu nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi niikuinii hüvitamisele. Lähtudes TsMS § 138 lg 2 ja Riigikohtu 12.10.2011 kohtumäärusest nr 3-2-1-80-11 jätab kohus kostja III õigusabikulud hagejalt välja mõistmata.