Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-58053

ASAJOLUD

10.12.2013 esitas osaühing XXX (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 10.01.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 30.01.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. 05.02.2014 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.02.2014. Seisuga 05.03.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Osaühing XXX (likvideerimisel) (edaspidi ka võlgnik) on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 16.09.1996. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni. Harju Maakohtu 08.05.2009 määrusega algatati võlgniku sundlõpetamine. Võlgniku likvideerijaks on endine juhatuse liige ja võlgniku ainuosanik XXX . Võlgniku esindaja sõnul ning maajndusaasta aruannete kohaselt tegeles võlgnik kuni 2005. aastani autovaruosade ekspordiga Venemaale ning seejärel võlgnikul majandustegevus puudus. Võlgniku majandustegevus on seiskunud ning töötajad puuduvad. Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks nõudis ajutine haldur võlgniku esindajalt, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade kohta, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste, õiguste, nõuete ja majandustegevuse kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et osaühing XXX (likvideerimisel) on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

2-13-58053 olukorrast tulenevalt ajutine, kuivõrd võlgniku teadaolev võlasumma on 130 849, 60 eurot ja varad puuduvad. Ajutine pankrotihaldur märgib aruandes, et nõustub maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku esindaja arvamusega. Võlgniku selgituste kohaselt oli maksejõuetuse põhjuseks Maksu-ja Tolliameti maksuotsus täiendava käibemaksu tasumiseks 2005 aastast, milles leiti, et võlgniku teatud perioodi ekspordikäivet pole toimunud ning vastav sisendkäibemaks kuulub tagastamisele. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest päringukeskkonnast selgub, et maksuvõlg tekkis 31.01.2006. Maksuotsust võlgnikul esitata ei ole, kuid võlgnik on kinnitanud, et on esitanud taotluse otsuse ärakirja saamiseks Maksu-ja Tolliameti arhiivist. Täitemenetluse registri andmetel toimub võlgniku suhtes täitemenetlus 2003 aastal tekkinud maksuvõla 1278, 23 euro sissenõudmiseks ning eelnimetatud käibemaksuvõla osas täitemenetlust ei toimu, mistõttu võib Maksu-ja Tolliameti nõue olla aegunud. Aruandes märgib ajutine pankrotihaldur, et majandusaasta aruannetest nähtub asjaolu, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2004. aastal, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS§ 180 lg 51 kohaselt. Olemasolevatele andmetele tuginedes, ei ole ajutisel pankrotihalduril alust väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu või rakse juhtimisviga. Aruandes märgib ajutine pankrotihaldur, et tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning tervendamise väljavaated puuduvad. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 450 eurot (millele lisandub käibemaks 90 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 30 eurot ning mõista need välja Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb, alljärgnevalt: 397 eurot riigi vahenditest ja 173 eurot võlgnikult osaühing XXX (likvideerimisel). Tööaruande kohaselt on Aivar Verro kulutanud ajutise halduri ülesannete täitmiseks 6 tundi (tunnitasuga 75 eurot), pankrotiavaldusega tutvumine, päringu koostamine võlgniku esindajale, suhtlemine võlgniku esindajaga, teabenõude koostamine krediidiasutustele, varade tuvastamine registritest, dokumentide ja info analüüs, kohtuistungil osalemine. Ajutise halduri kantud kulud summas 30 eurot moodustuvad järgnevast: Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, telefon, koopiad, väljatrükid, tasulised päringud elektroonilistest registritest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

2-13-58053 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad osaühing XXX (likvideerimisel) varad ning kohustusi on 130 849, 60 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole tagasivõidetavaid tehinguid tuvastatud. Ajutine haldur ei ole avastanud võlgniku tegevuses jämedaid juhtimisvigu ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegusid. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on kontrollinud, et osaühing XXX (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et osaühing XXX (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele

2-13-58053 pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 450 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 30 eurot. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 29.01.2014 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku osaühing XXX (likvideerimisel). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et osaühing XXX (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija, endine juhatuse liige XXX (isikukood XXX ).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.