Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-13-60146
Tsiviilasi
Ingrid Ulst hagi Swedbank AS vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
5 472.78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Ingrid Ulst, ik 47703262733, elukoht XXXX , esindaja volikirja alusel Jaanika Ulst; kostja Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, esindaja volikirja alusel Kadri Riisalu-Verev, [email protected]
Ingris Ulsti hagi AS Swedbank vastu rahuldada. AS Swedbank poolt 12.09.2013 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tühine. Lugeda Ingrid Ulsti ja AS-i Swedbank vahel 07.07.2011 sõlmitud tööleping nr 8529 lõppenuks 13. septembril 2013 TLS § 107 lg 2 alusel. Välja mõista AS-lt Swedbank Ingrid Ulst kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5 472 (viis tuhat nelisada seitsekümmend kaks) eurot 78 senti. Menetluskulud jätta AS-i Swedbank kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Hageja ja kostja sõlmisid 07.07.2011 töölepingu nr 8529, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle suurkliendihaldurina. Esialgselt tähtajalisena (ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks) sõlmitud tööleping muudeti poolte kokkuleppel tähtajatuks 01.04.2012. Lisaks hagejale töötas Tartus samal ametikohal veel 6 haldurit. 2013 jaanuaris lahkus neist 2 töölt ning nende
tööülesanded jagati allesjäänud töötajate vahel. Seoses sellega suurenes ka hageja töökoormus oluliselt. Märtsis otsustas tööandja palgata kahe lahkunud töötaja asemele ainult ühe uue töötaja. Aprillis koondas tööandja Tartust 2 spetsiifilisi abistavaid funktsioone (suurklientide arveldused ja liisingud) täitvat töötajat, kelle tööülesanded langesid suurkliendihalduritele. Hageja tegi 2013 kevadel pidevalt ületunnitööd ning rääkis iganädalastel töökoosolekutel liiga suurest töömahust. 28.05.2013 tekkis hagejal kõrge palavik ja kurguvalu. Tööandja teatas, et järgmiseks päevaks ei ole hagejale asendajat võimalik leida, mistõttu hageja tuli 29.05. kõrge palavikuga tööle ning oli tööl ka 30.05., kuigi tema tervis ei olnud paranenud. Arst veenis hagejat töövõimetuslehele jääma, mida hageja tegi alates 31.05.2013. Kuni 10.07.2013 ravis hagejat perearst, kuid tekkisid muud kaebused. Hageja teavitas tööandjat töövõimetuse jätkumisest ning hoidis tööandjat olukorraga kursis. Arst lõpetas töövõimetuslehe 11.09.2013. Hageja läks 12.09.2013 tööle, kuid tööandja võttis ära tema sülearvuti ning andis selle nädal varem lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajale. Siis teatas tööandja esindaja, et tööandja soovib töösuhte lõpetamist töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu. Hageja seletas, et ta on täielikult tervenenud ning on valmis täitma seniseid tööülesandeid. Tööandjat avaldaja diagnoosid ei huvitanud, vaid esindaja teatas, et töötaja tööülesanded on juba teiste töötajate vahel ära jagatud ja tema töökoht on kaotatud. Hageja nõudis teise töökoha pakkumist või kui tema töökoht on tõepoolest kadunud, koondamise läbiviimist. Seda ei tehtud. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest hageja terviseseisund ei olnud ega ole ettevaatavalt püsiva iseloomuga ning võimaldab senist tööülesannet täita. Hageja töövõimetus oli tingitud mitmest erinevast diagnoosist, mis kõik on välja ravitud. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud tööandja hoiatust. Tööandja ei andnud mingil moel teada, et kavatseb töötaja tööleasumisel töölepingu üles öelda. Hageja hinnangul viis tööandja töötaja terviseseisundit ära kasutades läbi varjatult koondamise. Seda, et tööandja soovis töötamist jätkata ainult 6 suurkliendihalduriga, kinnitab tööandja esindaja väide, et hageja töö on ära jagatud ja tema töökohta enam ei ole. Kuigi tööandja on ülesütlemisavalduses märkinud, et sobilikku töökohta pakkuda ei ole, oli 16.09.2013 seisuga portaalis CV-Online avalikult üleval 7 tööpakkumist, millest vähemalt 3 puhul: ärianalüütik, erakliendikonsultant ja kontorijuhataja, vastas töötaja nendele ametikohtadele vajalikele eeldustele. Hageja palub tööleping lõpetada 13.09.2013 ning välja mõista hüvitise 5 472.78 eurot. Töövaidluskomisjoni 14.11.2013 otsusega töötaja nõue rahuldati. Töövaidluskomisjon luges töölepingu lõppenuks 13.09.2013 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise 5 472.78 eurot. AS Swedbank pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Tööandja on lõpetanud töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Töötaja terviseseisund ei ole võimaldanud temal täita tööülesandeid pika aja jooksul. Kui selline tööülesannete mittetäitmine töötaja terviseseisundi tõttu on kestnud vähemalt neli kuud, eeldab seadus, et tegemist on pikaajalise töövõime vähenemisega. Hageja viibis haiguse tõttu töölt eemal 18.01.2013-01.03.2013 ja 31.05.2013-11.09.2013, st jaanuaris 23 kalendripäeva, terve veebruarikuu, mais 1 kalendripäeva, juunis, juulis ja augustis terve kalendrikuu ning 11 kalendripäeva septembris. Seaduse kohaselt töövõime püsivat vähenemist eeldatakse ning töötaja ülesanne on tõendada et tema töövõime vähenemine ei ole püsiv. Töötaja ei andnud tööandjale infot oma tervisliku seisundi kohta. Töötajal oli sellekohane kohustus TLS §-st 15 lg 2 p 8 tulenevalt. Tööandjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda, sest samal ajal lõpetati 34 töötajaga tööleping koondamise tõttu ning tööandjal on õigus valida, kellele ta tööd pakub. 19.09.2013 tehtud väljatrükk ei tõenda, et tööandjal oli 12.09.2013 vakantseid ametikohti. Hüvitise suuruse on töövaidluskomisjon kindlaks määranud lähtudes töötaja huvidest. Kostja ei pea seda õigeks. Lähtuda tuleb mõlema lepingupoole õigustatud huvidest.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli töösuhe ja hageja oli töövõimetu 18.01.2013-01.03.2013 ja 31.05.2013-11.09.2013. Vaidlus on põhimõtteline ja seisneb TLS § 88 lg 1 p 1 sisu tõlgendamises. Kohus on seisukohal, et lähtudes seaduse sõnastusest „töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse“, tuleb töötajal tõendada, et tegemist oli ajaliselt kindlapiirilise töövõimetusega, mis lõppes konkreetseks ajamomendiks ning tõenäoliselt ei põhjusta edasist täielikku või osalist töövõimetust. Asjaolu, et seaduse kohaselt töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja oli ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemal neli kuud või rohkem, ei välista töötaja õigust tõendada, et tema töövõime ei ole edaspidi vähenenud. Tulenevalt töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitsmise vajaduse põhimõttest ei või kohtu hinnangul lähtuda ainult ajalisest määratlusest: neli kuud töövõimetuslehel olek annab tööandjale vääramatu õiguse viienda kuu 1. päeval tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja võib lähtuda eeldusest, et töötaja terviseseisund ei võimalda edaspidi tööülesandeid samas mahus täita, kuid kui töötaja tõendab, et tegemist oli ajutise töövõimetusega ning tema terviseseisund võimaldab pärast tööle asumist jätkata töö tegemist endises mahus, siis ei ole tööandjal seadusest tulenevat alust töösuhet lõpetada. Isegi kui töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel oleks põhjendatud, ei ole tööandaja käesolevas vaidluses millegagi põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata, mis hageja tööstaaži puhul oleks pidanud olema vähemalt 30 päeva, vastavalt TLS §-s 97 lg 2 p 2 sätestatule. Ühtegi TLS §-s 97 lg 3 olevat alust: erakorralist asjaolu ja mõlemapoolset huvi töölepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata, ei ole tööandja tõendanud. Seega oleks töötajal kindlasti õigus saada hüvitist etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu 30 kalendripäeva eest tema keskmise töötasu ulatuses. Kuid kohus on seisukohal, et tööandja ei võinud tööle asunud ja töö tegemiseks valmis oleva (ilma igasuguste tervisest tulenevate piiranguteta) töötajaga antud asjaoludel töölepingut erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks puudusid materiaalsed eeldused. TVK tl 58, 59 oleva raviloo kohaselt diagnoositi hagejal 18.01.2013 viirusinfektsioon ning allergilised nähud. Hagejat raviti kuni 01.03.2013 ning edasi allergianähte ei diagnoositud, hageja lubati tööle. 28.05.2013 haigestus hageja angiini, mis on samuti viirusvõi bakteriaalne nakkus ja võib tabada igat inimest. 10.07.2013 diagnoositi hagejal depressioon, põhjuseks on raviloo kohaselt nii suur töökoormus kui ka isiklikud ning perekondlikud probleemid. Hageja ravi lõppes 11.09.2013 täieliku tervenemisega. Hageja ei ole e-kirjades avaldanud oma diagnoose, kuid on oma tööandja esindajat Aira Nigul-Leppa e-kirjades 7. juunil 2013 (TVK tl 14), 10. juunil 2013 (TVK tl 15), 14. juunil 2013 (TVK tl 16), 12. juulil 2013 (TVK tl 17), 11. augustil 2013 (TVK tl 18) ning 7. septembril 2013 (TVK tl 19) teavitanud töövõimetuse jätkumisest ning tööle naasmisest. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet selle kohta, et tööle tulles 12.09.2013 oli ta valmis selgitama pikaajalise töövõimetuse põhjusi. Kostja seisukoht on olnud kogu aeg see, et kuivõrd hageja on olnud töövõimetu üle nelja kuu, lõpetatakse temaga tööleping erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Mingit süüvimist töötaja haigestumise põhjustesse, tema tervenemisesse ning töövõimesse tööle asumise ajal tööandja poolt ei toimunud. Asjaoludest nähtuvalt oli tööandja hageja tööülesanded jaotanud teiste töötajate vahel ning plaanis oli tulevikus töö veelgi olulisemalt ümber korraldada. Tööandja ei vajanud hagejat. Sellele viitab ka ülesütlemisavalduses (TVK tl 11) märgitu: teist
töökohta pakkuda ei ole, ning tunnistaja U. Elmaste ütlus, et otsene tööjuht A. Nigul-Lepp avaldas temale, et niikuinii pidi keegi osakonnast lahkuma, Ingrid [Ulst] andis ise võimaluse. Kohtule esitatud tõenditest ja seletustest nähtub, et I. Ulsti töö oli ära jagatud või ümber korraldatud selliselt, et tema tööle naasmiseks enam vajadust ei olnud, st tööandja ei pidanud hageja tööülesannete täitmiseks rakendama ajutist tööjõudu või koormama teisi töötajaid täiendavate tööülesannetega kuni ajutiselt töövõimetu töötaja tööle naasmiseni. Objektiivselt oli tekkinud nn koondamissituatsioon, st tööandjal oleks olnud õigus tööleping hagejaga või mõne muu töötajaga erakorraliselt üles öelda töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Tööandja ei tuginenud hagejaga töölepingut lõpetades majanduslikele põhjustele, kuigi sisuliselt koondas hageja, sealjuures koondamisprotseduuri läbi viimata ning etteteatamistähtaega järgimata. Hageja on viidanud asjaolule, et temale ei pakutud teist tööd. Antud asjaoludel ei näe kohus põhjust, miks oleks TLS § 88 lg 2 kohaselt pidanud andma hagejale teist tööd. Hageja oli tööle naastes täiesti töövõimeline. Kohus on seisukohal, et TLS §-s 88 lg 2 sätestatud teise töö pakkumisena on seadusandja silmas pidanud seda, et töötajale, kes oma senist tööd teha ei suuda kas siis tervise, ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, pakutakse temale sobivat jõukohast tööd, kui see ei ole tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötaja puhul, kes on olnud ajutiselt töövõimetu ning naaseb tervenenuna tööle, kohtu hinnangul antud seadusesätet laiendada ei saa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud. Hageja palub lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista hüvitis. Kohus lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu 13. septembrist 2013 ning mõistab TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mis on 5 472.78 eurot. Hageja esitatud keskmise töötasu suuruse arvestuse üle (TVK tl 1) vaidlust ei ole. Hüvis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses vastab seaduses sätestatud määrale ning kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud ühtegi asjaolu, miks seaduses sätestatud hüvitise suurust peaks suurendama või vähendama. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.