Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-5533

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXosaühing on 12.12.2013 Harju Maakohtule esitanud avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Aktsiaselts XXX esitas 04.02.2014 Harju Maakohtule avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Asjad on liidetud ühte menetlusse. 21.02.2014 on kohus nimetanud XXXosaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 11.03.2014 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgnikul vara turuväärtuseks ca 2 000 – 3 000 eurot, mis koosneb masinate ja seadmete jääkmaksumusest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 241 928.80 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskuste algus seotud ehitusturul toimunud langusega. Võlgniku probleemid makseraskustega on tekkinud juba 2010.a. võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2012.a lõpus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme rasketest juhtimisvigadest, kuna võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud pankrotiavaldust vaid jätkasid tehingute tegemist, mille tulemusel vähenes võlausaldajate võimalus oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikmete poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole tegemist ajutise seisundiga.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-13-5533 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. XXXosaühing on 12.12.2013 Harju Maakohtule esitanud avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Aktsiaselts XXX esitas 04.02.2014 Harju Maakohtule avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Asjad on liidetud ühte menetlusse. Võlgniku vara turuväärtuseks ca 2 000 – 3 000 eurot, mis koosneb masinate ja seadmete jääkmaksumusest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 241 928.80 eurot. Võlgnik tunnistab oma pankrotiavalduses oma maksejõuetust. Võlgnik on tunnistanud, et ei suuda täita võlausaldajate kohustusi, mis ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku püsiv makseraskus on välja kujunenud juba 2012.a lõpus. Võlgnikul puuduvad rahavood, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid, et viia see äriseadustiku nõuetega kooskõlla. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme rasketest juhtimisvigadest, kuna võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud pankrotiavaldust vaid jätkasid tehingute tegemist, mille tulemusel vähenes võlausaldajate võimalus oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikmete poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril põhjalikult välja selgitada, võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olevate võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead. Samuti tuleb edaspidises

2-13-5533 pankrotimenetluses välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruandest ei selgu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise võimalused. Samas on ajutine pankrotihaldur välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tõenäoliselt võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Indrek Lepsoo on pankrotihalduriks.

andnud

nõusoleku

enda

nimetamiseks

aktsiaseltsi

Interlink

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.