3-15-3081 AK kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2015 vastutusotsuse nr 13-7/00517-22 tühistamiseks Kaebaja – AK Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3081 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ SGA Production (pankrotis) (SGA) põhitegevusalaks oli metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. SGA juhatuse liikmeks oli perioodil 30.12.2004-26.11.2010 SJ ning alates 26.11.2010 ja 20.12.2010 olid juhatuse liikmeteks vastavalt JP ja AK. SGA deklareeris perioodil 2012. a aprill kuni 2013. a aprill makse, kuid jättis need osaliselt tasumata.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 16.11.2012 kontrollakti nr 12.2-3/1689-47, milles leidis, et SGA-l tuleb tasuda maksusumma 14 159,86 eurot. MTA kohustas 05.02.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/1689-48 SGA-d tasuma maksuvõlga summas 12 358,88 eurot ning 24.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22269-2 summas 2190,64 eurot.
3.SGA esitas 12.12.2013 Harju Maakohtule avalduse SGA pankroti väljakuulutamiseks. 04.02.2014 esitas ka AS FRELOK Harju Maakohtule avalduse SGA pankroti väljakuulutamiseks ning asjad liideti ühte menetlusse. Harju Maakohtu 21.02.2014 määrusega nimetati SGA pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur. Harju Maakohus kuulutas 27.03.2014 määrusega nr 2-13-58609 välja SGA pankroti (pankroti väljakuulutamise teade tl 35).
4.MTA algatas SGA juhatuse liikme AK suhtes vastutusmenetluse 04.08.2014, mil esitas halduskohtule taotluse loa andmiseks seada Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid AK omandis olevatele kinnisasjadele kokku summas 110 085,49 eurot. Tallinna Halduskohus rahuldas MTA taotluse 05.08.2014 määrusega nr 3-14-51644. Tallinna Ringkonnakohus muutis 04.12.2014 määrusega Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määrust ning andis MTA-le loa AK omandis olevatele kinnisasjadele hüpoteekide seadmiseks kokku summas 75 086,84 eurot.
5.MTA kohustas 17.09.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00517-22 (tl 5-12p, lisa tl 36-37p) AK tasuma SGA maksuvõlga kogusummas 50 097,15 eurot. 1) SGA maksuvõlg seisuga 17.09.2015 oli 91 497,61 eurot, sh põhivõlg 66 633,69 eurot ja intress 24 863,92 eurot. Põhivõlg koosneb SGA poolt perioodil 04.2012 kuni 04.2013 esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud tasumisele kuuluvate summade ja nende laekumiste vahest summas 52 084,14 eurot ning MTA 05.02.2013 ja 24.03.2014 maksuotsustega määratud maksukohustusest summas 14 549,55 eurot. 2) AK oli perioodil 12.2010 kuni 03.2014 SGA juhatuse liige, kes omas kontrolli ja juhtis SGA igapäevast majandustegevust. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevalt oli AK SGA seadusliku esindajana vastutav SGA maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. 3) AK-lt nõutakse vastutusotsusega SGA maksuvõla tasumist summas 50 097,15 eurot, mis koosneb SGA perioodi 11.2012 kuni 04.2013 maksudeklaratsioonides deklareeritud ja tasumata maksusummadest. Nimetatud summas on maksuvõla tekkimine seotud AK kui SGA juhatuse liikme juhtimisotsustega, mis olid majanduslikud põhjendamatud, äriühingule kahjulikud ning tõid kaasa SGA suutmatuse tasuda olemasolev maksuvõlg: AK võõrandas kaks SGA sõidukit summas 7000 eurot ning kaks SGA kraanat koguväärtuses 21 881,23 eurot, millised summad SGA-le ei laekunud, samuti maksis AK endale perioodil 11.2012-04.2013 dividende kogusummas 21 215,92 eurot. 4) SGA on jätnud deklareeritud maksukohustused tasumata, mis tähendab, et AK on SGA juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust. 5) AK on rikkunud ka tagamiskohustust. Tagamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste likvideerimiseks. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena tekib kas vahetult maksuvõlg või juriidiline isik satub sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. 2(9)
3-15-3081 6) AK on SGA juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi. Maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks tahtlikust tagamiskohustuse rikkumisest tulenevalt.
6.AK esitas MTA 17.09.2015 vastutusotsusele 14.10.2015 vaide, mille MTA jättis 13.11.2015 vaideotsusega nr 6-1/3051-2 (tl 13-15p) rahuldamata.
7.AK esitas 08.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-4, täiendatud 31.03.2016, tl 5657) 17.09.2015 vastutusotsuse tühistamiseks. 1) Nõude suuruse kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav. Esmalt on maksuhaldur vastutusotsuses märkinud, et summa koosneb äriühingu poolt perioodil 11.2012 kuni 04.2013 deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata maksukohustustest põhivõla osas summas 50 097,15 eurot. Samas on järgnevalt käsitletud seda, et summa koosneb hoopis võõrandatud sõidukite ja kraanade eest saadud raha laekumata jäämisest ning kaebaja poolt perioodil 11.2012 kuni 04.2013 makstud dividendide summast, s.o ettevõttest välja viidud vara väärtusest. Ühtlasi on viidatud sellele, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on SGA-l deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi kogusummas 52 084,17 eurot. Maksuhaldur on puudulikult selgitanud maksusumma arvutamise metoodikat ja rikkunud MKS § 96 lg-t 3. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kontrollida, kas temale vastutusotsuses etteheidetav maksukohustus on õige ning peaks üldse kuuluma tasumisele. 2) Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse koostamisel lähtunud uurimispõhimõttest (MKS § 11). Maksuhaldur on rõhku pannud ainult süüstavate tõendite kogumisele ning jätnud välja selgitamata tegeliku olukorra. Maksuhaldur on kaebajalt suuliste seletuste võtmisel esitanud üksnes suunavaid küsimusi, mille eesmärgiks oli negatiivsete asjaolude teadasaamine. Näiteks jättis maksuhaldur küsimata SGA-le debitoorsete võlgnevuste laekumise kohta. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et võlgnevusi sisse nõuda ja ettevõtte majanduslikku olukorda parandada. Näiteks oli OÜ OKV Company (OKV) alates 2011. a veebruarist SGA-le võlgu 50 636,10 eurot ning kaebaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse ja viivise tasuda. Samuti andis kaebaja 19.04.2013 käsundi esitada pankrotiavaldus. Ühtlasi tellis kaebaja AS-lt Krediidiinfo seireinfot OKV kohta, et teada saada, kas on oodata võlgnevuse tasumist. Kuigi võlgu ei laekunud, oleks nende laekumine taganud kõikide kohustuste täitmise MTA ees. Peale OKV oli SGA-l veel teisi deebitore. Kohtutäituri käes oli täitmisel 33 600 kroonine nõue AS Antiseptik vastu, mis jäi rahuldamata. Juhatuse liikme aktiivne tegevus ja püüd ettevõtte majanduslikku olukorda parandada välistab vastutusotsuse tegemise, kuna maksuotsuse tegemiseks on vajalik tuvastada juhatuse liikme tahtlus maksuvõla tasumata jätmisel. 3) MTA on jätnud vaidemenetluses tähelepanuta kaebaja poolt vaidele lisatud tõendid, leides, et need on kaebaja poolt esitatud hilinenult. Kaebaja ei ole tõendite esitamisega hilinenud, kuna puudub vastav seadusesäte, mille kohaselt tuleks esitada kõik tõendid koheselt maksumenetluse algatamisel. Riigikohus on 14.11.2007 lahendis nr 3-3-1-47-07 kinnitanud võimalust tõendite esitamiseks vaide- ja kohtumenetluses. Maksuhaldur ei olnud enne vastutusotsuse koostamist kaebajalt küsinud, kas astuti mingeid samme selleks, et võlgnevusi sisse nõuda, äriühingu majanduslikku olukorda parandada ning maksuvõlgnevust vähendada. Selle asjaolu tõendamise olulisusele juhiti kaebaja tähelepanu alles vastutusotsuses. Kaebajal ei olnud varasemalt lepingulist esindajat, tema eesti keele oskus on kehv ning maksuhaldur ei selgitanud vajadust viidatud tõendeid esitada. 4) Vastustaja ei ole tõendanud kaebajal tahtluse olemasolu, vaid on üksnes möönnud, et vara müük võis olla maksuvõla tasumata jätmise põhjus. Oluline on välja selgitada, kas isiku eesmärk oli õigusvastane maksuõiguslik tagajärg. Vastustajal lasub selle asjaolu tõendamiskoormus. Vastustaja on vastutusotsuses hinnanud ainult ühte lühikest perioodi (11.2012 kuni 04.2013) ja kolme tehingut ning teinud sellest järeldused tahtluse kohta. 3(9)
3-15-3081 5) Kaebaja tegevuse ja SGA maksuvõla tekke vahel puudub põhjuslik seos. Riigikohus on 19.12.2013 otsuses nr 3-3-1-37-13 leidnud, et kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või sellest erinevatel põhjustel, ei saa teha sellise maksuvõla osas vastutusotsust. Praegusel juhul tekkis SGA maksuvõlg summas 50 097,15 eurot ajavahemiku 11.2012 kuni 04.2013 eest, samas on maksuhaldur leidnud, et sõiduauto Mazda ja haagis Respo võõrandati alles 2014. a-l enne pankrotiavalduse esitamist. Samuti müüdi kraanad alles 28.08.2014 sõlmitud müügilepingu alusel. Seega on maksuvõlg tekkinud ajaliselt varem, kui kaebajale etteheidetav käitumine ehk sõidukite ja kraanade võõrandamine.
8.MTA palus kaebusele esitatud vastuses (tl 31-33, 60-61) jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebajalt on vastutusotsusega nõutud SGA maksuvõlast üksnes selle osa tasumist, mille on kaebaja oma juhtimisotsustega tahtliku süülise tegevusega põhjustanud ehk mille võrra on äriühingust viidud välja vara ja mille arvelt oleks saanud tasuda SGA maksuvõlga, mis tekkis perioodil 11.2012 kuni 04.2013 deklareeritud, kuid tasumata jäänud summadest. 2) Kaebaja ei ole välja toonud maksukoormust vähendavaid asjaolusid, mida vastustaja oleks pidanud välja selgitama. Vastutusotsuse koostamisel on arvestatud kõigi kaebaja nõuet vähendavate asjaoludega. Kaebaja ei ole selles osas esitanud konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid. 3) Kaebajale ei ole esitatud suunavaid küsimusi. Kaebajale nõude esitamisel ei ole tuginetud väitele, et ta on olnud tegevusetu võlgnevuste sissenõudmisel või muudel juhtudel, mis oleksid võinud SGA maksevõimet parandada. Tõendatud on asjaolu, et SGA maksevõimetuse üheks põhjuseks oli ettevõttest vara väljaviimine, mille kaebaja põhjustas oma juhtimisotsustega. Olukorras, kus kaebaja tegevuse tulemusena on äriühingu vara viidud ettevõttest põhjendamatult välja ja SGA maksevõime on sellest tulenevalt vähenenud, ei oma kaebaja vastutuse tekkimise seisukohalt tähendust tegutsemine SGA võlgnevuste sissenõudmisel. 4) Vaidemenetluses kaebaja poolt esitatud tõendite puhul on tegemist asjakohatute tõenditega, mida kaebaja võinuks esitada juba maksumenetluses. Seega ei sõltu vaidemenetluses esitatud tõendite hindamise tagajärgedest vastutusotsuse õiguspärasus, sest halduskohus hindab vaidlustatud haldusakti selle tegemise aja seisuga. 5) Tõendatud on kaebaja tahtlus maksuvõla tasumata jätmisel. Kui kaebaja ei oleks SGA-st vara välja viinud, oleks äriühingul olnud võimalus tekkinud maksuvõlg tasuda. Kaebaja on oma tegevusega eelistanud enda huve äriühingu huvidele, mis sai olla ainult tahtlik, teadlik ning eesmärgistatud tegevus muuta SGA maksejõuetuks, jättes seejuures täitmata osaühingu maksukohustuse. 6) Kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel esines põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks jätnud äriühingu põhivara tasuta võõrandamata ja endale dividendid põhjendamatult välja maksmata, oleks SGA-l olnud võimalik deklareeritud maksukohustus tasuda. Äriühingu vara on tasu saamata võõrandatud enne, kui SGA muutus maksejõuetuks. Kuigi põhivara tasuta võõrandamise aega ei ole võimalik täpselt tuvastada, on selge, et tasuta võõrandatud põhivara arvelt olnuks võimalik äriühingu maksuvõlga tasuda. Kuna põhivara eest kaebajale reaalselt ei tasutud, ei olnud äriühingul võimalik maksuvõlga maksta ka tagantjärele.
9.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja vastutuskohustuse eeldused on täidetud (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12) ning kaebajalt sisse nõutava maksuvõla suurus ja arvestamise metoodika on selge ja jälgitav. Kaebajalt nõutakse SGA poolt deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata maksuvõlast selle osa tasumist, mis puudutab maksustamisperioode 11.2012 kuni 04.2013 ning vastab summale, mille võrra vähenes kaebaja juhtimisotsuste alusel SGA võime maksuvõlga tasuda. Kaebaja on võõrandanud SGA sõiduki (Mazda B2055, reg.nr XXXXXX) ja haagise 4(9)
3-15-3081 (Respo 751, reg.nr XXXXX) summas 7000 eurot ning kaks SGA kraanat summas 21 881,23 eurot, kuid need summad ei ole SGA-le laekunud. Samuti otsustas kaebaja SGA juhatuse liikmena maksta endale kui SGA osanikule perioodil 11.2012 kuni 04.2013 dividende kogusummas 21 215,92 eurot. Seega on kaebaja juhtimisotsuste alusel vähendatud SGA võimet maksuvõla tasumiseks kokku summas 50 097,15 eurot. Kaebaja on kinnitanud, et tegeles reaalselt SGA juhtimisega. 2) Maksuhaldur on õigesti järeldanud, et kuigi SGA raamatupidamisdokumentidest nähtub, nagu oleksid sõiduk Mazda ja haagis Respo äriühingu poolt võõrandatud 2012. a aprillis (müügileping – tl 47) ning 7000 eurot oleks laekunud sularahas kassasse (kassaraamatu väljavõte – tl 46), ei toimunud tegelikkuses 2012. a-l sõidukite võõrandamist ning dokumendid vormistati tagantjärele eesmärgiga välistada sõiduk ja haagis SGA varade hulgast, mille arvelt oleks saanud täita SGA kohustusi. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud SGA-l perioodil 12.2010-02.2014 sularahakassat. Samuti teostati registriandmete muudatused liiklusregistris alles pärast SGA pankroti väljakuulutamist (27.03.2014) ning dividendiväljamaksed vormistati sularahakassast osanikele alles 2013. a-l ja 2014. a-l (kassaraamatu väljavõte – tl 48). Tegelikkuses ei saanud SGA sõiduki ja haagise väärtusele vastavat tasu. Kaebaja eesmärgiks kraanade võõrandamisel 2014. a-l ning vahetult enne pankrotiavalduse esitamist nende bilansist maha kandmisel oli varjata kraanade väärtust ja välistada need SGA varade hulgast. 3) Olukorras, kus SGA ei ole täitnud alates 2012. a novembrist enda deklareeritud maksukohustust, lõpetas 2012. a ja 2013. a majandusaastad kahjumiga (bilanss – tl 45) ning läks 2014. a märtsis pankrotti, on SGA osanikele põhjendamatult makstud alates 2012. a novembrist dividende kogusummas 62 839,76 eurot, sealhulgas kaebajale 21 251,92 eurot. Kaebaja pidi äriühingu majandusnäitajate alusel mõistma, et 2013. a-l ja 2014. a-l ei eksisteerinud kasumit, mida dividendidena jaotada. Sisuliselt eelistas kaebaja SGA juhatuse liikmena enda ja teiste osanike huve äriühingu kohustustele. Kaebaja jättis SGA deklareeritud maksukohustuse täitmata ja asus SGA vahendeid ettevõtte varade hulgast välja viima alates 2012. a novembrist, mil MTA koostas SGA maksumenetluses kontrollakti. Selline teguviis viitab sellele, et kaebaja asus potentsiaalsest täiendavast maksunõudest teada saades tegelema SGA varatuks muutmisega, jättes paralleelselt täitmata SGA nimel jooksvalt deklareeritava maksukohustuse, milleks olid tegelikkuses vahendid olemas. Kaebaja on teadlikku SGA varadest tühjaks viimist möönnud. 4) Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, sh kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). SGA-l olid maksukohustuse täitmiseks olemas vahendid vähemalt 50 097,15 euro ulatuses. Kaebaja juhtimisotsuste tulemusena jäi SGA maksukohustus vastavas ulatuses täitmata ning SGA vara, mille arvelt kohustusi täita, pööras kaebaja enda kasuks (otsustas juhatuse liikmena maksta endale kui osanikule dividende ning võõrandas tasu eest SGA sõidukid, vastavat tasu SGA-le üle andmata). Selline tegevus on vastuolus nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tuleneva juhatuse liikme üldise hoolsusstandardiga kui MKS § 8 lg-ga 1. 5) Kaebaja tegevuse iseloom viitab sellele, et tegemist oli teadliku ja eesmärgipärase valikuga kasutada SGA vara muul otstarbel kui maksukohustuste täitmiseks. Maksukohustuse olemasolus ei olnud kahtlust ning küsimus ei olnud ka teiste võlausaldajate eelistamises, kuna SGA rahalisi vahendeid summas 50 097,15 eurot kasutati dividendide maksmiseks või teadmata (ettevõtlusega mitteseotud) viisil. Selline tegevus saab olla üksnes teadlik õigusvastase tagajärje soovimine, s.o juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine MKS § 40 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja maksukohustuse täitmata jäämise (maksuvõla 5(9)
3-15-3081 tekkimise) vahel esineb põhjuslik seos. Vastutusotsuses esile toodud 50 097,15 eurot olid maksukohustuse deklareerimise ajal SGA käsutuses olevad reaalsed vahendid, mida oleks saanud kasutada vastava maksukohustuse täitmiseks. See, kas ja mida on kaebaja teinud SGA debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks, ei õigusta deklareeritud maksukohustuse täitmata jätmist SGA käsutuses olevate vahendite arvel. Samuti ei nähtu SGA 2012. a-2013. a bilansist, et nõuded ostjate vastu oleksid katnud SGA kohustusi, sh maksuvõlga. 6) Põhjendatud ei ole kaebaja järeldus, et temalt sissenõutav SGA maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui talle etteheidetav käitumine. Kaebajale heidetakse ette nii deklareeritud maksukohustuse tähtaegset täitmata jätmist kui edasisest täitmisest hoidumist ja sundtäitmise võimatuks muutmist. Kaebaja tegevus oli põhjuseks, miks SGA maksukohustus jäi tähtaegselt täitmata ning selle hilisem täitmine ei olnud SGA vahendite arvel enam võimalik. Võimatus vastavat maksukohustust täita on tuvastatud SGA pankroti väljakuulutamisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.AK palub 30.05.2016 apellatsioonkaebuses (tl 67-69p) Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud. Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud analüüsimata kaebaja väiteid sellest, et talle etteheidetud kohustuste rikkumine ei saa olla vastutusotsuse tegemise aluseks. Kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Samuti pole tõendatud kaebaja tahtlus, mis oleks otseselt suunatud maksude tasumata jätmisele. 2) Äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised saavad tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13). Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Kaebaja selgitustest ega asjas kogutud tõenditest ei saa teha järeldust, et kaebaja tahtlus oleks olnud suunatud just maksude tasumata jätmisele. Lisaks 2012. a novembrist tasumata jäänud maksukohustustele oli äriühingul võlausaldajate ees hulganisti kohtus tunnustatud või tunnustatavaid kohustusi summas, mis ületas maksuvõlga mitmekordselt. Sellisteks olid näiteks Harju Maakohtu 30.05.2012 otsusega nr 2-10-55799 SGA-lt AS FRELOK kasuks välja mõistetud 63 911,67 eurot, Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2014 määrusega väljamõistetud menetluskulu summas 8470,58 eurot ning võlg AS Oma Ehitaja ees summas 58 995,57 eurot. Seega on maksuvõlad nii vastustaja kui ka kohtu hinnangul eelistatud. 3) Kaebaja oli perioodil 12.2010-03.2014 küll SGA juhatuse liige, kuid tegevjuhiks, kes omas kontrolli äriühingu tegevuse üle, oli endine juhatuse liige SJ. SJ juhtis reaalselt äriühingu tegevust, tegeles äriühingu finantsküsimustega, suhtles raamatupidajatega ning kinnitas kõik arved. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et SJ võttis ette järjekordse ettevõtte ülemineku katse ning võõrandas äriühingu vara endaga seotud äriühingutesse (eelkõige OÜ ProVict), seda eelkõige eesmärgil vabaneda kohustustest võlausaldajate ees. Toimus ettevõtte järjekordne üleminek. Seega peab äriühingu kohustuste eest VÕS § 182 ja MKS § 38 alusel solidaarselt vastutama ettevõtte üle võtnud isik. Maksuhaldur ei ole SJ maksumenetluses üle kuulanud. Seega ei ole vastustaja selgitanud välja asjaolusid, mis võiksid kaebaja süüd või tema maksekoormust vähendada, rikkudes sellega MKS § 11 lg-t 1.
6(9)
3-15-3081 4) See, et juhatuse liige ei suutnud tagada piisavate tellimuste olemasolu äriühingul ja käibevahendite laekumist, mille arvel saaks makse tasuda, viitab tema ebapiisavale pädevusele ja hoolsusele äriühingu majandustegevuse juhtimisel, kuid mitte tahtlusele MKS § 8 lg 1 tähenduses. Ka juhul, kui juhatuse liikme tegevus oli suunatud ettevõtte üleandmisele, ei saa sellest tuletada tahtlust maksude tasumata jätmiseks, kuna ettevõtte ülemineku korral vastutab äriühingu kohustuste eest ettevõtte ülevõtja. 5) Võlausaldajatele kahju tekitamine ja äriühingu tegevuse jätkamiseks mittevajalike toimingute tegemine (dividendide väljamaksmine) ning ühe võlausaldaja eelistamine teistele või ettevõtte üleandmine ei tähenda automaatselt seda, et juhatuse liikme tegevuses oleks esinenud tahtlus just maksualaste kohustuste rikkumise osas. Oluline on välja selgitada, kas isiku eesmärk oli õigusvastane maksuõiguslik tagajärg (maksude tasumata jätmine). Kohtupraktika kohaselt peab juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema maksuvõlg tekkinud tema kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tulemusena. Vastustaja on teinud järeldused tahtluse kohta ainult ühe lühikese perioodi (november 2012 kuni aprill 2013) ja kolme tehingu pinnalt. Halduskohus ei ole piisavalt analüüsinud kaebajal tahtluse olemasolu. Üksnes asjaolude ajaline kokkulangevus või järjestatus ei tähenda põhjuslikku seost ega ajaliselt viimasele asjaolule suunatud tahtluse olemasolu. MKS § 40 lg-s 1 sätestatuga ei ole kooskõlas seisukoht, et kaebaja pidanuks olenemata teiste võlausaldajate olemasolust äriühingu vahendeid kasutama üksnes maksukohustuste täitmiseks. Kui vastustaja leiab, et kaebaja on tekitanud õigusvastase tegevusega ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega äriühingule kahju, on tal õigus esitada kaebaja vastu nõuded äriühingu pankrotimenetluses. Vastasel juhul saab vastustaja põhjendamatu eelise teiste võlausaldajate ees. 6) Kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Äriühingul oli juba 2012. a-l tekkinud kohustus tasuda jõustunud kohtuotsuse alusel AS-le FRELOK 63 911,67 eurot. Kohtuotsuse alusel oli algatatud ka täitemenetlus, mille raames oli äriühingu vara arestitud. Seega ei oleks olnud äriühingul vahendeid maksude tasumiseks ka juhul, kui kraanasid ja sõidukeid ei oleks võõrandatud, dividende välja makstud ning äriühing ei oleks läinud pankrotti, sest kraanade ja sõidukite võõrandamisest saadud vahendid oleks täitemenetluses üle kantud AS-le FRELOK. Seega ei mõjutanud kaebaja tegevus maksukohustuse täitmist või täitmata jätmist.
11.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 73-75). 1) Muude nõuete olemasolu ei vabasta juhatuse liiget maksukohustuste täitmisel tagamis- ega tasumiskohustustest. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt nende SGA maksuvõlgade tasumist, mille on kaebaja oma tahtliku ja eesmärgistatud tegevusega ise põhjustanud. Kaebaja on ilma kohast vastutasu saamata võõrandanud äriühingu vara ja maksnud iseendale dividende olukorras, kus äriühingul puudus kasum ja äriühingu omakapital oli negatiivne. Kaebaja eesmärgiks oli muuta äriühing varatuks ning pöörata äriühingu vara enda kasuks. Olukorras, kus äriühingul on maksukohustuse täitmiseks vara, kuid juhatuse liige pöörab äriühingu vara enda kasuks, rikub juhatuse liige MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Seejuures on oluline, et SGA ei täitnud ka teiste võlausaldajate nõudeid, vaid olemasoleva vara pööras kaebaja enda kasuks, põhjustades sellega äriühingu maksuvõla. 2) Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta osutas 26.03.2015 seletuste andmisel ettevõtte üleminekule. Kaebaja on esitanud väited ettevõtte üleminekust alles apellatsioonimenetluses, mistõttu ei saanud halduskohus neid väiteid ka hinnata. Võimalikule ettevõtte üleminekule OÜ-le Fercon on viidanud SGA ajutine pankrotihaldur oma aruandes (vastutaja 27.01.2016 vastuse lisa 6). Vastustaja on seda väidet kontrollinud, kuid ettevõtte üleminek ei ole leidnud kinnitust maksu- ega pankrotimenetluses. Kaebaja viidatud OÜ ProVict on kantud äriregistrisse 7(9)
3-15-3081 alles 17.03.2014. Seega ei olnud võimalik ettevõtte üleminek OÜ-le ProVict enne pankrotimenetluse algust. Kaebaja ei ole esitanud ettevõtte ülemineku kohta tõendeid. 3) Põhjendamatud on kaebaja väited maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte rikkumisest seoses SJ-lt seletuste võtmata jätmisega. Vastutusmenetluses on SJ-lt korduvalt selgitusi võetud ning osa SGA maksuvõlast on SJ-lt MTA 15.01.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00517-12 sisse nõutud. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega üksnes SGA maksuvõlast selle osa tasumist, mille tekkimise on ta ise oma juhatuse liikme tegevusega ajavahemikul 10.2012 kuni 04.2013 põhjustanud. Ka väiteid SJ võimalikust vastutusest ei saanud halduskohus käsitleda, kuna neid ei olnud halduskohtule esitatud. 4) Halduskohus on õigesti leidnud, et juhatuse liikme kohustustega kooskõlas olevaks ei saa pidada äriühingu juhatuse liikme sellist tegevust, kus osanikele tehakse äriühingu kahjumi olukorras dividendiväljamakseid, kuid maksukohustused jäetakse täitmata. Samuti ei ole äriühingu juhatuse liikme kohustusega kooskõlas tegevus, kus äriühingu vara võõrandatakse ilma kohase vastutasuta olukorras, kus deklareeritud maksukohustused on täitmata ja äriühingul jätkuks maksukohustuste täitmiseks vahendeid. Kaebaja eelistas enda ja teiste SGA osanike huve äriühingu kohustustele. Sellise kaebaja tegevusega on SGA maksuvõlg tekkinud juhatuse liikme tahtliku ja teadliku tegevuse tulemusena. 5) Kaebaja tegevuse ja SGA maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kaebajalt nõutakse sisse perioodil 2012. a november kuni 2013. a aprill deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlga. Avaldus SGA pankroti väljakuulutamiseks on Harju Maakohtule esitatud 12.12.2013 ning ajutine pankrotihaldur on nimetatud Harju Maakohtu 21.02.2014 määrusega. Seetõttu ei saanud pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p-st 2 tulenevalt olla vastutusotsuses käsitletud ajavahemikul tegemist küsimusega, kas SGA eelistas üht võlausaldajat teisele või mitte, sest äriühingu kohustuste täitmine oleks selle sätte alusel tunnistatud kohtu poolt kehtetuks. Kaebaja seisukohtade õigsuse korral tekiks olukord, kus juhul, kui äriühingul on võlausaldajatele tasumata nõudeid ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus, võiks jätta kõik MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
13.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). Vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajale vastutusotsuse tegemisel on nimetatud eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.
14.Puudub vaidlus, et kaebajal kui SGA juhatuse liikmel lasus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada äriühingu MKS-st ja maksuseadusest tulenevate kohustuste tähtaegne ning täielik tasumine. Sellist kohustust ei tulenenud MKS §-st 8 osaühingu tegevjuhile SJ-le. Seetõttu ei oma kaebajale vastutusotsuse tegemisel tähtsust kaebaja väited sellest, et kontrolli äriühingu üle omas SJ. Vastustaja on selgitanud, et SJ-lt on vastutusotsusega nõutud SGA maksuvõlast selle osa tasumist, mille tekkimise põhjustas tema.
15.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel VÕS § 104 lõigetes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 5 määratleb tahtluse õigusvastase tagajärje 8(9)
3-15-3081 soovimisena võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine (Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Samuti saab Riigikohtu praktika kohaselt vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20).
16.Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolude ning kogutud tõendite pinnalt on usutav, et kaebaja tegevus on olnud kantud eesmärgist jätta maksukohustused täitmata. Puudub vaidlus, et SGA ei täitnud alates 2012. a novembrist enda poolt deklareeritud maksukohustusi. Vastutusmenetluse tulemusel on selgunud, et samal ajal viidi äriühingust välja olulises väärtuses vara (kaks autot koguväärtuses 7000 eurot, kaks kraanat väärtuses 21 881,23 eurot ning dividendiväljamaksed, sh kaebajale kogusummas 21 215 92 eurot). Kaebaja on oma 26.03.2015 selgitustes kinnitanud, et oli juhatuse liikmena näilikest tehingutest ja nende tagajärgedest teadlik. Hoolimata sellest ei takistanud ta nende tegemist ning põhjustas sellega olukorra, kus äriühingul ei jätkunud vara muu hulgas maksukohustuste täitmiseks. Kaebaja tegevus äriühingule võlgu olnud äriühingutelt võlgnevuse sissenõudmiseks ei vabasta kaebajat vastutusest, kuivõrd see ei muuda kaebaja tegevust äriühingust vara väljaviimisel ja võlakohustuste tasumata jätmisel tema kohustustega kooskõlas olevaks. Kaebajale ei saaks ette heita TsÜS §-st 35 ja MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmata jätmist siis, kui tema tegevusest ei nähtuks võlakohustuste, sh maksukohustuste täitmisest kõrvalehoidmise eesmärki. Praegusel juhul see nii ei ole ja kaebaja tegevusest saab järeldada õigusvastase tagajärje (maksude tasumata jätmise) saabumise soovi (VÕS § 104 lg 5).
17.Eelnevalt esitatud seisukohti ei väära kaebaja väited sellest, et äriühingul oli lisaks maksuvõlale kohustusi teiste võlausaldajate ees. Puudub vaidlus, et kaebaja ei tasunud enne pankrotiavalduse esitamist 12.12.2013 ka muid võlakohustusi. Alusetud on ka kaebaja väited ettevõtte võimalikust üleminekust OÜ-le ProVict. Vastustaja on õigesti osutanud, et OÜ ProVict (praeguse ärinimega Pamat Presnost OÜ) on äriregistrisse kantud alles 17.03.2014, s.o pärast pankrotimenetluse algust. Seetõttu ei ole kaebaja väited ettevõtte üleminekust usutavad. Samuti ei ole kaebaja esitanud nende väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.