2-10-35264/87 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasja nr 2-07-25305 maksekäsu kiirmenetluses menetlust ei lõpetatud ning 28.10.2009 määrusega tehti võlgnikule makseettepanek summas 83 090 krooni koos riigilõivuga 465 krooni. Hageja sellele vastuväidet ei esitanud. 07.12.2009 tehti tsiviilasjas nr 2-07-25305 maksekäsk ja 07.12.2009 määruse alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 025/2009/5324 ja selle raames on välja mõistetud täitekulud, kohtutäituri tasu ja arestitud vallasvara. Hageja vaidlustas 07.12.2009 maksekäsu määruse, kuid sellele peale esitatud määruskaebus jäeti rahuldamata. Hageja leidis, et kostja on jätnud pahatahtlikult lõpetamata maksekäsu kiirmenetluse pärast nõude lõppemist ja esitanud teadvalt rahatu maksekäsu kohtutäiturile täitmiseks. Täitedokumendist tulenevat võlgnevust ei ole. Hageja nõudis eeltoodu alusel kahjuhüvitisena 5310,42 eurot ja täitemenetluses tekkinud täitekulude hüvitamist summas 429,49 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 07.12.2009 rahuldas Viru Maakohus kostja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning mõistis hagejalt välja 83 090 kroonise võla ja riigilõivu 465 krooni. 07.05.2010 Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu määrus muutmata. Kostja, esitades kohtutäiturile jõustunud maksekäsu täitemenetluse algatamiseks, on tegutsenud seaduslikult. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi mõistis välja AS-lt Baltic Agro IT kasuks 5739,91 eurot ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et käesolevast jõustunud kohtulahendist tulenev nõue 5310,42 eurot kuulub tasaarvestamisele täiteasjas nr 025/2009/5324 sissenõudmisel oleva võlgnevusega 5310,42 eurot. 07.08.2007 on saadetud Aktsiaseltsi Saurix Petroleum poolt elektronkiri maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlevale kohtule, milles märgitakse, et hageja on põhivõla 129 036 krooni, viivised ja riigilõivu 80 964 krooni tasunud. Elektronkirjas kinnitatakse, et hageja on kõik oma kohustused Aktsiaseltsi Saurix Petroleum ees täitnud ning palutakse menetluse lõpetamist. Nimetatud elektronkirjas viidatakse kolmele maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Kuigi nõude loovutamine kostjale toimus 16.07.2007, on sellest kohut teavitatud alles 12.11.2009. Hinnates nimetatud elektronkirja ning poolte 10.09.2007 kokkulepet, siis poolte tahe oli suunatud sellele, et tasaarvestada teineteise vastu suunatud nõuded täies ulatuses. Maksekäsu määrusest nähtub, milliste summade osas on maksekäsk tehtud. Vaidlusaluses maksekäsus ei ole viivisenõuet suurendatud. Samuti ei ole kostja tõendanud viivisemäära kokkulepet. Poolte tahet tasaarvestada võlgnevused täies ulatuses tõendab ka poolte käitumine, sest kostja ei vähendanud maksekäsu kiirmenetluses nõuet, kuigi kostja tõlgenduse kohaselt oleks saanud pärast tasaarvestust jääda üles võlgnevus põhivõla ulatuses 29 399,27 krooni. Kohtu hinnangul on kostja tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt ja teadlikult hagejat kahjustanud. Kostja on käitunud hageja suhtes ebaõiglaselt ja maksekäsu kiirmenetluses oma õigusi kuritarvitanud, lastes maksekäsu kiirmenetluses teha makskäsu, kuigi võlgnevus oli hageja poolt tasaarvestusega lõppenud. Saades maksekäsu, esitas kostja selle kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks, kuigi ta oli teadlik, et maksekäsus sissenõutud summa osas võlgnevust ei ole. Kuna kostja ei ole nõus täitemenetlust lõpetama, siis täitemenetluse jätkamisel nõutakse hagejalt sisse täitedokumendiga väljamõistetud võlgnevus 5310,42 eurot, millega tekitatakse hagejale kahju. Tulevikus tekkiv kahju 5310,42 eurot on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja hõlmatud normi kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 4, 2). Seega on objektiivse teokoosseisu eeldused täidetud ja kostja tegevus on õigusvastane.

Kuna maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsu aluseks olev nõue puudus, on hageja täitekulude hüvitamise nõude summas 429,49 eurot õiguslikuks aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 ning see on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega. Kui kostja ei oleks jätkanud maksekäsu menetlust olukorras, kus nõue on lõppenud, siis ei oleks sellist kahju hagejale tekkinud. Hagejale tekkiv kahju 429,49 eurot (VÕS § 128 lg 3) on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja hõlmatud normi kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 4, 2). Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse rahuldada kostja taotlust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel. Hageja tegi kõik endast oleneva, et ära hoida talle tekkivat kahjulikku tagajärge. Samuti uskus hageja, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue on täies ulatuses täidetud. Hageja võis tulenevalt 10.09.2007 kokkuleppest nimetatud asjaolule tugineda. Sellist kinnitust andis ka vastaspoole käitumine. Makseettepanek tehti vaidlusaluses maksekäsu kiirmenetluses rohkem kui kaks aastat hiljem. 21.10.2010 määrusega on täitemenetlus täiteasjas nr 025/2009/5324 peatatud. Kuna täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p-s 1-8 nimetatud alus puudub, siis täitemenetluse uuendamisel täitemenetlus hageja suhtes 5310,42 euro sissenõudmise osas jätkub. Samas tekib käesoleva kohtuotsusega kostjal kohustus hüvitada hagejale kahju, mis täitemenetluse jätkamisest hagejale tekib. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt tuleb 5310,42 euro suuruse nõude osas täitemenetluses teha tasaarvestus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub lõpetada tsiviilasja menetluse otsust tegemata. Alternatiivselt, kui menetlus lõpetamisele ei kuulu, siis tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et hagejale on kahju tekkinud, vähendada hageja poolt taotletavat kahju hüvitamise nõuet vähemalt 50% võrra ehk vähemalt 2655,20 euroni. Menetluskulud jätta hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 lahendi kohaselt oli oluline tuvastada, kas kostja on jätnud lõpetamata maksekäsu kiirmenetluse peale nõude lõppemist. Nõude lõppemist on võimalik omakorda tuvastada üksnes pärast 16.07.2007 nõude loovutamise lepingu sõlmimist uue võlausaldaja ja hageja vahel toimunud arvelduste toimumise ning pooltevaheliste kokkulepete sõlmimise järgi, mitte eelmise võlausaldaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide järgi. Asjakohatud on maakohtu korduvad hageja viited Aktsiaseltsi Saurix Petroleum esindaja 07.08.2007 kinnitusele, kuna alates 16.07.2007 ehk nõude loovutamise hetkest ei olnud enam tegu hageja võlausaldajaga. Käesoleva hagi aluseks on hagejapoolne taotlus, et kohus tuvastaks, et poolte vahel puudub võlasuhe, s.t konkreetsest lepingust ning arvest tulenev võlasuhe. Hageja taotleb sisuliselt seda, et kohus asuks analüüsima, kas hagejal oli reaalselt maksekäsuga välja mõistetud võlgnevus või mitte. Asja sisu ei muuda see, et hageja väidab, et kostja tekitas temale kahju, rikastus alusetult vms hageja väited. Nimetatud kostja seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu formuleering 30.10.2012 kohtulahendis hagi aluse kohta, kus tuuakse eraldi välja üks ja see sama leping ning üks ja see sama arve, mille alusel on tehtud tänaseks päevaks jõustunud kohtulahend. Seega tuleb käesoleva asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja on tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt ja teadlikult hagejat kahjustanud. Lähtudes omandatud nõude alusdokumentidest, ei saanud kostja järeldada nõude lõppemist, sest nõude loovutamise lepingus ning tasaarvestusaktis toodud summad ei kattunud, samuti oli lisandunud viivisenõue. Kostja taotles seetõttu maksekäsu menetluses enda asendamist eelmise võlausaldajaga ning maksekäsu tegemist. Hagejal oli õigus ning võimalus esitada

maksekäsule korduvalt omapoolseid vastuväiteid, mida aga ei tehtud. Tulenevalt eeltoodust ei saa ka väita, et kostja tahtlikult tahtis hagejale kahju põhjustada ja tegutses süüliselt. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejale on kahju tekkinud või on tõenäoline kahju tekkimine tulevikus, palub kostja arvestada asjaolu, et kahju on tekkinud vähemalt 50% ulatuses hagejast tulenevatel asjaoludel, mistõttu taotleb kostja VÕS § 139 alusel vähendada hageja poolt taotletavat kahju hüvitamise nõuet 5310,42 eurot vähemalt 50% võrra ehk vähemalt 2655,20 euroni. Kuivõrd kostja on olnud korduvalt nõus asja lõpetama kompromissiga, millised hageja on tagasi lükanud, siis juhul, kui kohus rahuldab hagi ulatuses, mille on kompromissina pakkunud kostja, jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahju suuruse ja selle tõttu rahuldanud hagi täies ulatuses. TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb otsus osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude 3 860,95 eurot ületavas osas, ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt tuleks käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuse väitega ei nõustu ja leiab, et puuduvad alused menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Hageja ei ole esitanud kostja vastu sama nõuet samadel alusel, kui oli maksekäsumenetluses nr 2-07-25305, milles on tehtud 07.12.2009 maksekäsu määrus (I kd lk 59-61) ja hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud 83 090 krooni ja menetluskulud 465 krooni. Maksekäsuga mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hageja ja AS Saurix Petroleum vahelisest lepingulisest suhtest tulenev võlg. Käesolevas asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude, mille aluseks olevad asjaolud erinevad maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt esitatud nõude aluseks olevatest asjaoludest. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja on teadlikult pärast nõude lõppemist tasaarvestusega jätnud lõpetamata maksekäsu kiirmenetluse ja esitanud lõppenud nõude täitmiseks kohtutäiturile. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja kohustus tasuma AS-le Saurix Petroleum 2006 ostetud kütuse eest arvete nr 14641R ja nr 14892R alusel kokku 189 036 krooni (I kd tl 15); • 10.07.2007 esitas AS Saurix Petroleum hageja vastu Viru Maakohtule kolm maksekäsu kiirmenetluse avaldust (tsiviilasi nr 2-07-25302 võlgnevus 83 090 krooni, tsiviilasi nr 2-0725306 võlgnevus 71 873 krooni ja tsiviilasi 2-07-25305 võlgnevus 83 090 krooni, II kd tl 5561, II kd tl 69-80). Tsiviilasjas nr 2-07-25305 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse aluseks oli arvest nr 14892R tulenev võlgnevus 46 492 krooni ja viivis 36 598 krooni (viivisemäär 0,24 % päevas perioodi 12.08.2006-06.07.2007 eest, II kd tl 59-61); • 16.07.2007 loovutas AS Saurix Petroleum nõude hageja vastu kostjale (kostja endine ärinimi AS Kemira GrowHow). Hageja täitamata kohustuse suuruseks nõude loovutamise ajal oli 129 036 krooni, millele lisandusid viivised 113 380,43 krooni ja kiirmenetluse avaldustelt tasutud riigilõiv 1291 krooni, kokku loovutatud nõude suurus 243 707,43 krooni. Loovutatud nõue koosnes arve nr 14641R ja arve nr 14892R võlgnevusest (I kd tl 16-17); • 10.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt tasaarvestasid pooled järgmised nõuded: arvest nr 56 tuleneva kostja kohustuse hageja ees ja 16.07.2007 nõude loovutamisest tuleneva kostja nõude hageja vastu. Tasaarvestus toimus kogusummas

Hageja väidete kohaselt oli 10.09.2007 tasaarvestuse kokkuleppega lõppenud kostja nõue hageja vastu, mille ta oli omandanud 16.07.2007 AS-lt Saurix Petroleum. Eeltoodu tõttu on kostja maksekäsu kiirmenetlust jätkates ja selles tehtud lahendit sundtäitmiseks esitades esitanud kohtule tahtlikult valeandmeid võla kohta. Hageja leiab, et kuna nimetatud täitedokumendist tulenevat võlgnevust ei ole, siis tekib talle maksekäsu määruse täitmisega kahju summas 5 310,42 eurot. Kahju tekkimine tulevikus on tõenäoline, kuna käesoleva menetluse raames on täitemenetlus peatatud (I kd tl 39-49), kuid täitemenetluse jätkamisel tuleb hagejal kostja nõue täita. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et esitatud asjaoludel on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mis on kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi. VÕSi järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Delikti üldkoosseisu elementidest objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal, süü puudumist aga peab tõendama kostja. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul on tahtlus õigusvastasuse element, mida peab tõendama hageja. Nõude lahendamiseks oli oluline tuvastada, kas pooltevaheline võlasuhe, mis oli aluseks tsiviilasjas nr 2-07-25305 tehtud maksekäsule, oli maksekäsu tegemise ajaks lõppenud või mitte. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja nõue hageja vastu lõppes 10.09.2007 tasaarvestusega täies ulatuses. Kostja ja hageja on 10.09.2007 teinud tasaarvestuse summas 214 308,16 krooni. 10.09.2007 tasaarvestuse kokkuleppe sõnastusest tuleneb, et pooled on kokku leppinud, et hageja arve nr 56 arvestati tasa kostja arvega nr 600588 ning AS Saurix Petroleum kokkuleppest tuleneva nõudega kogusummas 214 308,16 krooni. Tasaarvestusest ei tulene, millises summas arvestati tasa arve nr 6000588 alusel tasumisele kuuluv ja millises osas AS Saurix Petroleum tasumisele kuuluv. Kuna kostja oli AS-lt Saurix Petroleum omandanud hageja vastu nõude summas 243 707,43 krooni ja tasaarvestus tehti summas 214 308,16 krooni, siis jäi kolleegiumi arvates pärast tasaarvestust kostja nõudeks hageja vastu 29 399,27 krooni ehk 1 878,96 eurot. Seega oli tasaarvetusega lõppenud kostja nõue hageja vastu 53 690,73 krooni ehk 3 431,46 euro ulatuses ja selles osas on kostja jätkanud maksekäsu kiirmenetluses tasaarvestusega lõppenud võla nõudmist hagejalt. Maakohus on 10.09.2007 poolte vahel tehtud tasaarvestuse kokkuleppe sisu tõlgendamisel ebaõigesti lähtunud AS Saurix Petroleum esindaja Mario Berki poolt 07.08.2007 Viru Maakohtule saadetud ekirjast. Kolleegium nõustub apellandiga, et AS Saurix Petroleum, kes ei olnud 10.09.2007 tasaarvetuse pooleks, kirjast ei tulene menetlusosaliste tahe teha tasaarvestus, millega lõppes AS-lt Saurix Petroleum omandatud kostja nõue hageja vastu summas 243 707,43 krooni. AS Saurix Petroleum

esindaja kirja kohaselt on hageja tasunud AS-le Saurix Petroleum kokku 210 000 krooni, millega loeb AS Saurix Petroleum kõik nõuded täidetuks. Kuna AS Saurix Petroleum oli 16.07.2007 nõude loovutanud kostjale, siis tema 07.08.2007 e-kiri Viru Maakohtule väljendab ainult seda, et tema nõue on lõppenud. AS Saurix Petroleum 07.08.2007 e-kirjast ei tulene, milles leppisid pooled kokku 10.09.2007 tasaarvestuse kokkuleppes. Vaatamata sellele, et kostja nõue hageja vastu oli 10.09.2007 tasaarvestusega 3 431,46 euro osas lõppenud, soovis kostja jätkata AS Saurix Petroleum poolt alustatud maksekäsu kiirmenetlust algselt esitatud summas ja ei teatanud Viru Maakohtule nõude osalisest lõppemisest ega vähendanud oma nõuet. Kostja on 29.10.2009 esitanud Viru Maakohtule võlausaldaja asendamiseks avalduse, kus ta on esile toonud, et arvest 14892R tulenev nõue hageja vastu on 83 090 krooni (II kd lk 84). Maakohtu menetluses kostja selgitas, et kuna nõue oli osaliselt pikka aega tasumata, siis oli viivise nõue suurenenud, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks oma nõuet muuta. Kolleegium leiab, et nõude eseme või aluse muutmiseks sätestab TsMS korra ja nõude muutmine peab olema tehtud teisele menetlusoalisele nähtavaks. Seega esitatud nõuet kostja väidetud viisil tsiviilkohtumenetluses muuta ei ole võimalik. Kuna kostja oli arvestanud 10.09.2007 oma maksekäsu aluseks oleva nõude hageja nõudega osaliselt tasa, siis leiab kolleegium, et kostja on teadlikult esitanud kohtule ebaõigeid andmeid oma nõude suuruse kohta ja jätkanud vaatamata nõude osalisele lõppemisele hagejalt kogu võla nõudmist. Olenemata sellest, et kostjale oli teada nõude osas tehtud osaline tasaarvestus, on ta jõustunud maksekäsu edastanud sundtäitmiseks kohtutäiturile ja tekitanud hagejale kahju kohtutäituri kulude sissenõudmisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja käitus vastuolus heade kommetega ja arvestades kostja teadmist nõude osalise lõppemise asjaoludest, on kostja käitumine olnud tahtlik. Kostja on käitunud kolleegiumi arvates viisil, kus ta teadvalt jättis õiged asjaolud maksekäsu kiirmenetluses kohtu ette toomata, püüdes sel teel saada hageja arvel varalist kasu. Kostja väidab, et hagejale pole kahju tekkinud. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Kuna kostja ei ole nõus täitemenetlust osaliselt lõpetama, siis täitemenetluse jätkamisel nõutakse hagejalt sisse täitedokumendiga väljamõistetud võlgnevus 5 310,42 eurot, millest 3 431,46 eurot on tasaarvestusega lõppenud. Seega tekib hagejale tulevikus kahju 3 431,46 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale tulevikus tekkiv kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja selle hüvitamist ei välista VÕS § 127 lg 2. Objektiivse teokoosseisu eeldused on täidetud ja kostja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Kahju hüvitise 3 431,46 eurot väljamõistmine kostjalt asetab hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, kui hagejale poleks kahju tekkinud. Seega on kahju hüvitamine kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus maakohus leidis, et kahju, mis seisnes hageja poolt tasutud täitekuludes 429,49 eurot, hüvitamise nõue on põhjendatud ja selles osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegiumi arvates ei anna see, et kogu maksekäsuga väljamõistetud nõue ei ole 10.09.2007 tasaarvestusega lõppenud, alust teistsuguseks järelduseks. Kostja on teadlikult ebaõige nõudega maksekäsu määruse esitanud kohtutäiturile sundtäitmiseks ja sellest on tekkinud hagejale täitekulude tasumise kohustuse ulatuses kahju. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 3 860,95 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega täitmise korra kindlaksmääramise osas. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata poole taotlusel otsuse täitmise korra. Kostja on sellekohase taotluse esitanud (II kd lk 90,91). Kuna täitemenetlus on peatatud ja hageja ei ole tasunud kostjale maksekäsu

kiirmenetluses väljamõistetud summat, siis tuleb otsuse täitmiseks määrata, et käesolevast kohtulahendist tulenev hageja nõue 3 431,46 eurot kuulub pärast otsuse jõustumist tasaarvestamisele täiteasjas nr 025/2009/5324 sissenõudmisel oleva nõudega 5 310,42 eurot. Tasaarvestuse tegemisel tuleb tühistada Harju Maakohtu poolt 21.10.2010 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kostja saab täitmist jätkata hagejalt 1 878,96 euro saamiseks. TsMS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahju hüvitise vähendamist võimaldavaid asjaolusid ei esine. Menetluskulude jaotamise osas on apellant palunud jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga. Tulenevalt poolte poolt esitatud kompromissettepanekutest on mõlemad menetlusoalised olnud maakohtus ja ringkonnakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel nõus vaidluse lahendama kompromissiga. Hageja pakkus, et ta tasub täiteasjas nr 025/2009/5324 nr 2 000 eurot ja kostja soovis 3 000 euro tasumist, nõustudes 2 000 euroga ainult sellel tingimusel, et hageja täidab lisaks 2 000 euro tasumisele tema ja OÜ Rukkipõld pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissilepingut (II kd lk 19, 23-28). Hilisemas menetluses ei ole pooled kompromissi üle arutanud ja ringkonnakohtu istungil pooled välistasid kompromissi sõlmimise. Arvestades eelnevalt peetud kompromissi läbirääkimisi, leiab kolleegium, et kostja ei ole pakkunud kompromissi, mis oleks lähedane sellele, millises ulatuses hagi käesoleva otsusega rahuldatakse. 18.09.2012 Tallinna Ringkonnakohtu istungil on käesolevale otsusele lähedase ettepaneku teinud hageja (II kd lk 19), olles nõus tasuma täitemenetluses 2 000 eurot. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kostja nõue hageja vastu ei olnud lõppenud summas 1 878,96 eurot ja sellise summa on hageja kohustatud kostjale täitemenetluses nr 025/2009/5324 maksma. Eeltoodu arvestades leiab kolleegium, et TsMS § 163 lg 2 järgi tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda, kuna hageja on pakkunud asja lahendamiseks kompromissi, mis on ligilähedane kohtu poolt tuvastatule.