Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

XXXTallinn kinnistu, millel asub kinnistusraamatu kohaselt kolme korteriga elamu, omanikeks on XXXja XXXning XXXja XXX. 2008 aastal moodustati KÜ XXX. 12.12.2012 kohtumäärusega määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-33537 korteriomandite nr XXX (omanik XXX), nr XXX (XXXja XXXühisomandis) ja nr XXX (omanik XXX), mis asuvad Tallinnas XXX(katastriüksus nr XXX) mõtteliste osade juurde kuuluva maatüki kastuskorra vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. 07.11.2013 korteriühstu XXXüldkoosoleku päevakorra punkti nr 4 otsuse kohaselt tuli kõigil korteriomanikel tuua kuupäevaks 12.11.2013 XXXpostkasti isikut tõendava dokumendi koopia, et teostada maatüki kasutuskorra notariaalne kinnitamine ja kinnistusraamatusse kandmine tsiviilasjas nr 2-11-33537 jõustunud kohtulahendi alusel. Hageja ja korteri 3 omanik XXXesitas isikut tõendava dokumendi koopia, korteri 2 omanikud ehk kostjad ei esitanud määratud tähtajaks isikut tõendava dokumendi koopiat. Hageja nõuab XXXja XXXnõusoleku asendamist kohtuotsusega XXXkinnistu kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks tsiviilasja nr 2-11-335237 23.10.2013 jõustunud kohtuotsuse alusel. Kostjate vastuväited Kostjad on seisukohal, et kuivõrd KÜ XXX ühistu on 3-liikmeline, on tegemist siiski faktiliselt kahele perekonnale kuuluva elamuga. Kostjad leiavad, et korteriühistu moodustati 2008. aastal vastavalt hea usu põhimõttele, mitte eesmärgiga vastu võtta KÜ otsuseid 2/3 häältega. Kostjad kinnitavad, et tsiviilasjas nr 2-11-33537 kohtumäärusega kinnitatud kasutuskord on kehtiv, kuna korteri 2 omanikena kostjad seda kohtuotsust edasi ei kaevanud. Kostjad märgivad, et kohtumäärusega määratud kasutuskord oma määratud XXX ettepaneku alusel. Kostjate hinnangul on selline kasutuskord neile väga kahjulik ning seetõttu ei soovi kostjad, et kastuskord kantakse kinnistusraamatusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Harju Maakohtu 12.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-33537 määras kohus korteriomandite nr XXX, nr XXX ja nr XXX, mis asuvad Tallinnas XXX(katastriüksus nr XXX) mõtteliste osade juurde kuuluva maatüki kastuskorra vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile, mis on kohtumääruse lahutamatuks osaks. Antud juhul taotleb hageja 12.12.2013 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-11-33537 Tallinnas XXX kostjate ja hageja ning XXX kaasomandis oleva garaaži ja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks nõusoleku asendamist kohtuotsusega XXX kinnistu kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks. Kostjad on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-11-33537 kohtumäärusega kinnitatud kasutuskord on kehtiv, kuid kostjad leiavad, et see kahjustab ebamõistlikult kostjate huve. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-151-10 p-s 11 selgitanud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5

esimese lause kohaselt (vt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08 tehtud otsuse p 13 ja 8. veebruaril

tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05 tehtud otsuse p 23). Kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse. Kohus leiab, et hagejal oli seaduslik alus nõuda garaaži ja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist, seega tulenevalt 12.12.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-11-33537 on hagejal õigus nõuda ka oma õiguse kandmist kinnistusraamatusse. Kohus märgib, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-11-33537 on jõustunud kohtumäärus hageja, kostjate ja XXXkaasomandis oleva garaaži ja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ei ole antud vaidluse sisuks enam kasutuskorra kindlaksmääramine, mistõttu kohus kostjate vastuväiteid selles osas ei käsitle ega aruta sisuliselt. Kuna pooled ei esitanud määruskaebust 12.12.2012 kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-11-33537, on tegemist jõustunud määrusega, mis kuulub täitmisele. Kohus, tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-13 p-st 16 märgib, et kostjatel säilib võimalus pöörduda olukorra muutudes uuesti kohtusse ja taotleda vajaliku küsimuse reguleerimist, sh varem määratud kasutuskorra muutmist (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42). Kohus on seisukohal, et hageja nõue nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega XXXkinnistu kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb rahuldada TsÜS § 68 lg 5 alusel ning kohustada XXXja XXX andma nõusolek tsiviilasjas nr 2-11-33537 12.12.2012 kohtumääruse punktides 2 ja 3 kindlaks määratud kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosadesse nr XXX, nr XXX ja nr XXX. Tulenevalt TsMS § 125, § 132 lg-st 1on hagi hind 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 1. lause kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.