Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 11.03.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 09.10.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-20924 kuulutati välja 06.01.2012.a surnud AG (isikukood XXX) pärandvara pankrot. Pankrotimenetluse käigus on esitatud järgmised nõuded üldsummas 1 055 349,80 eurot: • J G nõue suurusega 3 500,00 eurot; • A V (kostja) nõue summas 164 289,00 eurot; • kohtutäituri Andrei Krek nõue summas 2 407,29 eurot; • AS SEB Pank nõue summas 148 670,69 eurot (nõue on tagatud hüpoteegiga); • AS SEB Liising nõue summas 5 248,52 eurot; • AS Alfatom Ehitus nõue summas 247 481,01 eurot; • V G nõue summas 10 000 eurot; • OÜ Emelin nõue summas 23 928,21 eurot; • OÜ Servin Arendus nõue summas 444 825,08 eurot; • E Z nõue summas 5 000 eurot. 11.02.2013.a on toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus tunnustati järgmised nõuded üldsummas 168 826,50 eurot: • J G nõue suurusega 2 500,00 eurot; • kohtutäituri Andrei Krek nõue summas 2 407,29 eurot; • AS SEB Pank nõue summas 148 670,69 eurot (nõue on tagatud hüpoteegiga); • AS SEB Liising nõue summas 5 248,52 eurot; • V G nõue summas 10 000 eurot. Võlausaldajate 11.02.2013.a koosolekul pankrotihaldur esitas osalised vastuväited J G ja OÜ Servin Arendus nõuete suhtes. Lähtudes pankrotihalduri arvamusest jäeti osaliselt tunnustamata J G nõudest 1 000,00 eurot. Samuti, lähtudes pankrotihalduri arvamusest, võlausaldaja OÜ Servin Arendus oli nõus sellega, et tema nõue osaliselt, summas 37 068,76 eurot, on aegunud. Võlausaldajate 11.02.2013.a koosolekul võlausaldajad OÜ Emelin ja OÜ Servin Arendus esitasid vastuväited ja seetõttu jäeti tunnustamata kostja A V nõuded üldsummas 164 289,00 eurot. Võlausaldajate 11.02.2013.a koosolekul kostja esitas vastuväited ja vaidlustas järgmised nõuded täies ulatuses: • AS Alfatom Ehitus nõue summas 247 481,01 eurot; • OÜ Emelin nõue summas 23 928,21 eurot; • OÜ Servin Arendus nõue summas 444 825,08 eurot; • E Z nõue summas 5 000 eurot. Kostja vastuväidete tõttu ülalnimetatud nõuded jäeti tunnustamata. Hageja Osaühing Emelin arvab, et kostja vaidlustas tema nõude põhjendamatult ja hageja nõue üldsummas 239 28,21 tuleb tunnustada.

2(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

A G oli hageja juhatuse liige. A G püsivalt teostas hagejale intressita laenude andmine suuliste lepingute alusel ja võttis hagejalt välja raha laenude tagastamiseks. Selle peale A G võttis hagejalt avansse. Seisuga 06.01.2012.a, s.o. A G surma päevaks, A G võttis hagejalt enam kui andis hagejale laenudena. Alusetult võetud laenude tagastamise maksete ja tagastamata avanssidega A G alusetult võttis hagejalt summa on 23 928,21 eurot, mis tõendavad hageja pangakontode väljavõtted. Enne A G surma päevani A G ei esitanud hagejale kuludokumendid, mis kinnitaksid, et alusetult saadud raha oli osaliselt või täielikult kasutatud hageja ettevõtluse või muude huvides. A G pärijad ega A G pärandavara pankrotihaldur ka ei esitanud hagejale kuludokumendid, mis kinnitaksid, et alusetult saadud raha oli A G poolt osaliselt või täielikult kasutatud hageja ettevõtluse või muude huvides. Niimoodi, kuna raha hagejale ei olnud tagastanud ja kuludokumendid raha kasutamise kohta hagejale ei olnud esitatud, tuleb arvata, et raha üldsummas 23 928,21 eurot surnud A G kasutas alusetult isiklikkudes huvides. Hagejal on õigus nõuda tagasi A G poolt alusetult saadud raha. Oma nõuded hageja tõendab dokumentaalsete tõenditega. Kui kostja arvab, et A G poolt alusetult saadud raha summas 23 928,21 eurot, ei ole alusetult saadud raha või see on väljamaksed, mis on seotud hageja ettevõtlusega, siis see on positiivsed asjaolud kostja jaoks ja need peab tõendama kostja. Hageja palub kohut tunnustada Osaühingu EMELIN nõue üldsummas 23 928,21 eurot AG (isikukood XXX, surnud 06.01.2012.a pärandvarale (pankrotis); panna kostjale menetluskulud, s.h. hageja lepingulise esindaja kulud, kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud hagiavalduse 11.03.2013. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lg 4 p 9 järgi hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seega pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue on mittevaraline nõue, järelikult antud asja hagihind on 3 500 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (I. köide, tl 24-26) kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas oma väited selle kohta, et surnud A G ja OÜ Emelin vahel eksisteerisid laenusuhted. Hageja väitel andis A G, olles OÜ Emelin juhatuse liikmeks, mitmekordselt OÜ-le Emelin laenud. Äriregistri andmete kohaselt oli A G OÜ Emelin juhatuse liige alates 17.01.2010.a surma päevani, s.o kuni 06.01.2011.a. 3(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

OÜ Emelin 2010.a aastaaruandes on kajastatud, et seisuga 31.12.2010.a on OÜ-l Emelin olemas kaks laenu, mis on saadud kahelt eraisikult: laen summas 6 800 000 EEK ja 526 165 EEK. Laenude tähtajaks on määratud 2016.a. Raamatupidamise seaduse § 7 tuleneb, et kõik andmed koondamisdokumentidesse sh majandusaastaaruandesse kandmiseks peab olema algdokumendid. Viru Maakohtu Narva kohtumajas on läbivaatamisel AS-i Alfatom Ehitus (registrikood 10691241) hagi, mis on esitatud Aleksei Voronovi (isikukood 36205032235) vastu AS- Alfaton Ehitus nõude A G pärandivara vastu tunnistamiseks. AS-i Alfatom Ehitus poolt esitatud hagi kohaselt sai A G AS-lt Alfatom Ehitus rahalised vahendid, mis olid kasutatud A G isiklike vajaduste katteks. Seega käsitleb AS Alfatom Ehitus A G väljamakstud summasid aluseta rikastatuna. Lähtudes sellest, esitab AS Alfatom Ehitus nõude A G pärandvara vastu alusetult rikastumisest saadud summade hüvitamiseks. Kinnistusraamatu andmete kohaselt teostas 11.04.2012.a (so pärast A G surma) OÜ Emelin 4 kinnistuste võõrandamist AS-le Alfatom Ehitus. Äriregistri andmete kohaselt AS-i Alfatom Ehitus ainuaktsionäriks on tulundusühistu Alfatom (registrikood 10054913). A G pärandivara pankrotihalduri poolt teatatud informatsiooni kohaselt A G oli tulundusühistu Alfatom liige. Kostja arvates, arvestades OÜ Emelin 2010.a majandusaasta aruande andmeid, on OÜ-l Emelin laenukohustused surnud A G ees. Pärast A G surma teostas OÜ Emelin oma kohustuste tasaarvestust A G ees AS-i Alfatom Ehitus nõudega A G vastu võõrandades AS-le Alfatom Ehitus OÜ-le Emelin kuuluvad kinnisasjad. Hagi ei ole tõendatud ja ebaloogiline. Hageja esitas kaks omavahel vasturääkivuses olevat väidet: Ühelt poolt väidab ja kinnitab Hageja, et surnud A G andis mitmekordselt OÜ-le Emelin laenu. Hageja tagastas laenu A G. Hageja väidete tõendamiseks esitatud väljavõttest OÜ Emelin kontolt SEB Pangas nr. XXX tuleneb, et ajavahemikul alates 01.01.2004.a. kuni 23.05.2012.a kandis A G OÜ Emelin kontole 230 600 EUR ja sai tagasi samalt kontolt 265 100 EUR. Kuid esitatud konto väljavõttest tuleneb, et OÜ Emelin kontole kantud summadest on 2 128,26 EUR teadmata avansi tagastamiseks makstud summa (23.09.2010.a teostatud pangaoperatsioon), 22 443,53 EUR on osakapitali sissemakse (08.10.2010.a teostatud pangaoperatsioon), 14 000 EUR oli esitatud A G poolt sissemaksena (17.10.2011.a sissemakse). OÜ Emelin konto väljavõttes määratud A G poolt OÜ Emelin kontole kantud ja AG väljamakstud summad ei klapi pankrotimenetluses esitatud nõude summaga kokku. Samuti ei vasta need summad OÜ Emelin 2010.a majandusaasta aruandes esitatud laenuvõlgnevuste summade suurustele. OÜ Emelin nii pankrotimenetluses kui ka hagimenetluses ei esitanud tõendeid ega seletusi selle kohta, mis põhjusel erinevad eri dokumentidesse kantud summad (konto väljavõtted, majandusaasta aruanne) omavahel. Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt võib majandamistoimingu kinnitavaks tõendiks olla ainult algdokument, mis sisaldab seadusega ettenähtud andmeid. Algdokumente, mis tõendavad OÜ Emelin nõude olemasolu A Gpärandivara vastu, pole Hageja esitanud.

4(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Hageja ei esitanud ühtegi seadusega ettenähtud tõendit selle kohta, et OÜ-l Emelin on olemas nõue A G vastu. Arvestades eeltoodut, on Kostja arvamusel, et Hageja nõuded on tõendamata ja sellepärast ei kuulu rahuldamisele.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (I. köide, tl 41) hageja teatab kohtule, et käesoleval ajal ta ei saa esitada algdokumendid. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksandr Tsõss oli määratud hageja juhatuse liikme kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-5855 pärast endise juhatuse liikme A G surma. Hageja raamatupidamisdokumendid ei olnud hageja juhatuse liikmele A T täies kogus üleantud eelmise raamatupidaja poolt, kes teatas, et need dokumendid tema käes ei ole. Võttes arvesse, et hageja põhjendab oma haginõuet ainult pangaülekannetega ja põhjendab see ainult pangakontode väljavõtetega, siis hageja arvamusel ei ole alust rahuldada kostja nõuet raamatupidamise algdokumentide hagejalt väljanõudmise kohta. 27.03.2013.a vastuses kostja esitab absoluutselt absurdne väide, et pärast A G surma teostas OÜ Emelin oma kohustuste tasaarvestust A G ees AS-i Alfatom Ehitus nõudega A G vastu, võõrandades AS-le Alfatom Ehitus OÜ-le Emelin kuuluvad kinnisasjad. Hageja seletab kostjale, et AS Alfatom Ehitus ja OÜ Emelin juhatuse endise liikme Armand Noorkõiv, kes tegeles füüsilise isikuna, oli sõlmitud kaks laenulepingut üldsummas 6 850 000 Eesti krooni ja tagastamata jääk oli 5 850 000 Eesti krooni. Ülalnimetatud lepingute täitmine Armand Noorkõiv’u poolt garanteeris OÜ Emelin, kes seadis hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks. Kuna laenulepingud Armand Noorkõiv ei olnud täidetud, siis AS Alfatom Ehitus kohtutäituri kaudu realiseeris oma nõuded hüpoteekide arvel. Antud juhul ei olnud taasarvestust, mille kohta räägib kostja. Hageja võib esitada kohtu nõudel kõik kinnitavad dokumendid, kuid arvab, et lepingulised suhted AS Alfatom Ehitus ja Armand Noorkõiv’u ja OÜ Emelin vahel ei ole asjakohased antud kohtumenetluses. Ülaltoodu alusel ei ole põhjust välja nõuda Harju Maakohtu registriosakonnast kostja poolt kirjeldatud dokumendid, kuna need on absoluutselt asjakohased ja ei ole seotud OÜ Emelin ja A G suhetega. Kostja väidab, et hageja esitas kaks omavahel vasturääkivuses olevat väidet. Hageja teatab, et see võib olla, kuna hageja kõik raamatupidamisdokumendid ei olnud hageja juhatuse liikmele edastatud. Käesoleval ajal hageja juhatuse liige jätkab raamatupidamise taastamine ja võimalikud vasturääkivused hageja kavatseb parandada kuni 31.05.2013.a. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavalduse ja panna menetluskulud, s.h. lepingulise esindaja kulud, kostja kanda.

KOHTUISTUNG

14.08.2013 kohtuistungil (I köide, tl 58-62) hageja seletas, et tal ei õnnestunud leida algdokumendid, mille alusel olid kantud andmed 2010 majandusaasta aruandesse. A. G oli OÜ Emelin ainuosanik ja juhatuse liige. A. G andis laenu OÜ-le Emelin, kelle juhatuse liikmeks ta oli. Laenulepingud olid sõlmitud OÜ Emelin ja A. G vahel. A. G oli laenuandja. Laenud olid välja antud ilma intressita. Oma väited saab hageja tõendada ainult 2010 majandusaasta aruandega ja arvelduskontode väljavõtetega. Kostja leiab, et hageja ei tõendanud oma nõuete alust ja suvalised ülekanded ei saa tõendada, et A. G oli võlg OÜ Emelin ees. Kostja väitis, et A. G kandis OÜ-le Emelin suur summa osakapitali suurendamiseks, kostja eeldab, et see summa siiani asub OÜ-l Emelin ja hoopis OÜ Emelin võlgneb A. G. 5(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Pooled kinnitasid kohtule, et A. G suri 06.01.2012. 21.11.2013 esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks. 21.11.2013 kohtuistungil (II. köide, tl 63) palusid pooled vaadata asja edaspidi kirjalikus menetluses. Viru Maakohus 25.11.2013 määrusega (II. köide, tl 65-67) jättis rahuldamata hageja taotlus menetluse peatamise kohta. Kohus määras oma 25.11.2013 määrusega (II. köide, tl 69-70) menetleda edaspidi tsiviilasi nr 213-11282 kirjalikus menetluses ning teatas, et et pooled võivad esitada kohtule asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumente ning seisukohti hiljemalt 23. detsembriks 2013.a. Kohus saadab menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumendid teisele poolele ja annab aega seisukoha esitamiseks. Peale seisukoha saamist määrab kohus kohtulahendi teatavaks tegemise aeg ja teatab sellest menetlusosalistele.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja poolt kohtule 16.12.2013 esitatud arvamuse kohaselt (II. köide, tl 75-76) hagiavaldus ei ole tõendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja otsustas jätta kohtule oma väite võlgniku väidetavate võlgnevuste kohta põhistamata. VÕS § 2 lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja ja võlgniku vahel õigussuhe ja oma nõudeõiguse olemasolu tõendamiseks esitas hageja Hageja arvelduskonto väljavõtted. Esitatud väljavõtetest ei nähtu, et võlgnikul on kohustused Hageja ees. Konto väljavõtetes puudub informatsioon lepingute sõlmimisest ja lepinguliste suhete olemasolust Hageja ja võlgniku vahel. Oma nõude tõendamiseks peaks hageja esitama tõendeid selle kohta, et Hageja sõlmis võlgnikuga laenulepingu teatud summas ja tingimustel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud kohtumenetluse käigus oma hagiavalduses toodud väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid hageja nõudeid. 14.08.2013.a määrusega määras Viru Maakohus rahuldada kostja taotlus tõendite kogumiseks osaliselt ja kohustada AS-t SEB Pank esitama kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates 06.01.2012 surnud A G (isikukood XXX) 6(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

pangakontode nr XXX ja XXX väljavõtted ajavahemikul 30. aprillist 2004.a 09. oktoobrini 2012.a., SEB pank esitas pangakontode nr XXX ja XXX väljavõtted ajavahemikul 30. aprillist 2004.a 09. oktoobrini 2012.a. Tutvudes esitatud pangakontodega tegi Kostja järelduse, et A G ei ole saanud laenu Hagejalt. Hageja esitas hagiavalduse, milles väitis, et surnud A G andis mitmekordselt OÜ-le Emelin laenu. Hageja tagastas laenu A G. Sama hagiavalduse kohaselt OÜ Emelin andis laenu A G. Hageja väidete tõendamiseks esitatud väljavõttest OÜ Emelin kontolt SEB Pangas nr. XXX tuleneb, et ajavahemikul alates 01.01.2004.a. kuni 23.05.2012.a kandis A G OÜ Emelin kontole 230 600 EUR ja sai tagasi samalt kontolt 265 100 EUR. A G konto väljavõttest nähtub, et A G kandis OÜ Emelin kontole 2 128,26 EUR avansi tagastamiseks makstud summa (23.09.2010.a teostatud pangaoperatsioon), 22 443,53 EUR on osakapitali sissemakse (08.10.2010.a teostatud pangaoperatsioon) ja 14 000 EUR A G poolt sissemaksena (17.10.2011.a sissemakse). Mainitud väljavõtte kinnitab, et OÜ Emelin ja A G vahel eksisteerisid erinevad õigussuhteid, mille sisu ei ole võimalik tõendada pangakonto väljavõttega. OÜ Emelin 2010.a majandusaasta aruandes puudub informatsioon A G antud laenu kohta. 14.08.2013.a kohtuistungil väitis Hageja esindaja, et peale A G surma esitas üks võlausaldaja kohtule avalduse selleks, et A (G) asemel määrata OÜ EMELIN ́ile juhatuse liige. Kohus määras juhatuse liikmeks Aleksandr Tsõss’i. Kõik algdokumendid olid surnud A G käes ja seega meil ei ole algdokumente, ainult panga väljavõte (protokoll 14.08.2013.a lk.2). Kostja arvates laenusuhete olemasolu tõendab leping. Lepingu puudumisel on võimatu tuvastada, mis tingimustel A G kandis OÜ-le Emelin rahalised summad ja mis tingimustel kandis OÜ Emelin A G rahalised summad. Rahaliste summade kandmise tingimuste asjaolud peaks tõendama Hageja. Antud asjas Hageja jättis rahaliste summade kandmise tingimused tõendamata. Seega, Hageja jättis tõendamata esitatud nõude. Ülaltoodu alusel OÜ Emelin nõue surnud A G pärandvara pankrotimenetluses ei kuulu rahuldamisele.

HAGEJA SEISUKOHT

Hageja seisukoha kohaselt (II. köide, tl 81-82) A G oli hageja juhatuse liige. A Gpüsivalt teostas hagejale intressita laenude andmine suuliste lepingute alusel ja võttis hagejalt välja raha laenude tagastamiseks. Seadus ei sätesta kohustusliku vormi laenulepingu sõlmimiseks. Seega laenulepingud A G ja hageja vahel oli olla suulises vormis. Käesolevas menetluses hageja peab tõendama laenulepingute sõlmimine. Suuliste laenulepingute sõlmimine hageja tõendab hageja pangakonto tõestatud ülekandega, millest on nähtav, et A G kandis hageja pangakontole üle raha seletustega „laenu väljastamine“ või „laenu väljamaksmine“. Kõik ülekanded (v.a. esimese ülekanne, mis oli tehtud 09.08.2004.a) on varustatud laenu ehk laenulepingu numbriga. See 7(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

väide ei ole tagasilükatud kostja poolt. Kõik laenulepingud oli tähtajatud, kuna ülekannetest ei ole nähtav, et laen oli tagastatud määratud päevaks ja muud kokkulepped ei olnud. See väide ka ei ole tagasilükatud kostja poolt. Seisuga 06.01.2012.a, s.o. A G surma päevaks, A G võttis hagejalt enam kui andis hagejale laenudena. Alusetult võetud laenude tagastamise maksetega A G alusetult võttis hagejalt summa on 50 500 eurot, mis tõendab hageja pangakonto väljavõte (hagiavalduse lisa 1). Kõik laenud, mis A G väljastas hagejale ja kõik summas, mis A G kandis oma pangakontole üle, on kantud järgmisesse tabelisse ja vastavad koos hagiavaldusega esitatud pangakonto väljavõttele (kohtuotsuse kirjeldava osa tekstist välja jäetud). Osa laenudest (tabeli jrk numbrid 2, 4-12, 14, 15, 20) on tagastatud sihtmaksetega, kus on maksekorralduste seletustes on märgitud tagastatava laenu number. Osa laenudest on tagastatud maksetega (pangaülekannetega), mille seletus ei sisalda tagastatava laenu numbri, kuid seletuses on märgitud, et ülekanne tehakse laenude tagastamiseks. Seega hageja jaotas need ülekanded nende laenude tagastamiseks, mis ei olnud tagastatud sihtmaksetega. Laenude tagastamisel A G, tegudes hageja juhatuse liikmena, tagastas enda pangakontole enam raha, kui ta andis hagejale laenudena. 24.10.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 22 600 eurot seletusega „Laenude tagastamine: AGE-300911, 101011, 171011“. Seega summast 22 600 eurot on tagastatud: • laen 9 000 eurot numbriga AGE-300911 summas 9 000 eurot; • laen 9 500 eurot numbriga AGE-101011 summas 3 500 eurot, kuna see laen oli osaliselt juba tagastatud – 14.10.2011.a summas 5 000 eurot ja 17.10.2011.a summas 1 000 eurot; • laen 13 600 eurot numbriga AGE-171011 summas 4 100 eurot, kuna see laen oli osaliselt juba tagastatud – 17.10.2011.a summas 3 500 eurot ja 24.10.2011.a esimese ülekandega summas 6 000 eurot. Kokku 24.10.2011.a ülekandega summas 22 600 eurot oli tagastatud laenud summas 16 600 ja tagastamisel ülemaksmine oli 6 000 euro. See summa (6 000 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. 26.10.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 25000 eurot seletusega „Laenude tagastamine“. Kuna ülekande seletuses ei ole täpsustatud millised laenud oli tagastatud selle maksega, hageja kustutas selle maksega need laenud, mis ei olnud makse tegemise ajaks tagastatud: • laen 5000 eurot numbriga AGE-100811 summas 5000 eurot. Seisuga 26.10.2011.a muud tagastamata laenud hagejal A G ees ei olnud. Kokku 26.10.2011.a ülekandega summas 25000 eurot oli tagastatud laenud summas 5000 ja tagastamisel ülemaksmine oli 20000 euro. See summa (20000 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. 28.10.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 15000 eurot seletusega „Laenude tagastamine“. Seisuga 28.10.2011.a tagastamata laenud hagejal AG ees ei olnud. Seega ülemaksmine oli 15000 euro. See summa (15000 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. 31.10.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 1500 eurot seletusega „Laenu tagastamine“. Seisuga 31.10.2011.a tagastamata laenud hagejal AG ees ei olnud. Seega ülemaksmine oli 1500 euro. See summa (1500 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. 8(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

02.11.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 5000 eurot seletusega „Laenu tagastamine“. Seisuga 02.11.2011.a tagastamata laenud hagejal AG ees ei olnud. Seega ülemaksmine oli 5000 euro. See summa (5000 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. 23.12.2011.a A G on teinud hageja pangakontolt ülekanne enda pangakontole summas 22000 eurot seletusega „Laenude tagastamine“. Kuna ülekande seletuses ei ole täpsustatud millised laenud oli tagastatud selle maksega, hageja kustutas selle maksega need laenud, mis ei olnud makse tegemise ajaks tagastatud: • laen 11000 eurot numbriga AGE-251111 summas 2000 eurot; kuna selle laen oli osaliselt juba tagastatud – 06.12.2011.a summas 3000 eurot ja 15.12.2011.a summas 6000 eurot; • laen 15000 eurot numbriga AGE-061211 summas 5000 eurot, kuna selle laen oli osaliselt juba tagastatud – 06.12.2011.a summas 10000 eurot sihtmaksega; • laen 3000 eurot numbriga AGE-071211 summas 3000 eurot; • laen 6000 eurot numbriga AGE-091211 summas 6000 eurot; • laen 3000 eurot numbriga AGE-141211 summas 3000 eurot; Kokku 23.12.2011.a ülekandega summas 22000 eurot oli tagastatud laenud summas 19000 ja tagastamisel ülemaksmine oli 3000 euro. See summa (3000 eurot) A G sai kätte õigusliku aluseta. Kokku A G õigusliku aluseta sai kätte 50 500 eurot (6000 + 20000 + 15000 + 1500 + 5000 + 3000 = 50500). 17.10.2011.a A G on teinud hageja pangakontole ülekanne summas 14000 eurot seletusega „sissemaks“. Selle sissemakse tegemise eesmärk hagejale ei ole teadlik ja hageja arvab, et selle sissemakse tegemiseks alust ei olnud. Seega hageja pidi ülalnimetatud summa suurusega 14000 A G tagastama. Kuna hagejal A G vastu oli nõue suurusega 50 500 eurot, aga A G oli nõue hageja vastus suurusega 14 000 eurot, siis tasaarvestamise tulemusena A G pidi tagastama hagejale alusetult saadud raha summas 36 500 eurot (50500 – 14000 = 36500). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul A G on hagejalt saanud raha summas 36500 eurot olemasoleva kohustuse täitmisena (laenude tagastamise summadena) ja hageja võib A G saadu tagasi nõuda, kuna laenukohustust ei ole olemas. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolud, et hagejal on rahalised kohustused An G ees, mis on sissenõutavad ja mis ei ole täidetud, on kostja jaoks positiivne asjaolu, kuna see välistab haginõude rahuldamist. Seega, kostja peab tõendama, et hagejal on kohustused A G ees temalt saadud laenude tagastamiseks. Kostja see ei tõendanud. Pankrotimenetluses hageja esitas A G pärandvara suhtes nõue suurusega 23 928,21 eurot. See summa on vähem kui alusetult saadud raha (50 500 eurot). Seadus ei keela esitada nõuet väiksemas suuruses ja hageja otsustas esitada nõue summas 23 928 eurot. Võttes arvesse, et A G peab tagastama hagejale alusetult saadud raha summas 50 500 eurot, aga hageja palub tunnustada tema nõue summas 23 928,21 eurot, mis on vähem kui nõudeõigus, siis hageja nõue summas 23 928,21 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja palub kohtul: • tunnustada Osaühingu EMELIN nõue üldsummas 23928,21 eurot A G (isikukood XXX, surnud 06.01.2012.a pärandvara (pankrotis) suhtes; 9(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

• panna hageja ja kostja menetluskulud, s.h. hageja lepingulise esindaja kulud, kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHA KOHTA

Kostja seisukoha kohaselt hageja seisukoha kohta (II. köide, tl 95-96) oma seisukohas Hageja esitas kohtule väide, et surnud A G OÜ Emelin juhatuse liikmena tagastas endale laenusummad summas, mis ületavad laenuna antud summad. Kostja arvates, Hageja väide on tõendamata. Kostja tõendab oma väide järgmiste asjaoludega, mis on tõendatud vastavate tõenditega. Hageja jättis esitamata A G ja OÜ Emelin vahel sõlmitud laenulepingud. Nende lepingute abil oleks võimalik tõendada väidetava võlgnevuse summa ning laenu andmise ja tagastamise tingimused. Laenulepingust võiks näha intressid laenu kasutamise eest ja muid tingimused. Kohtule esitatud OÜ Emelin pangakonto väljavõtted tõendavad, et A G pidevalt laenas Hagejale rahalised vahendeid. Hageja tagastas A G laenatud laenusummad. Kostja arvates, just Hageja võlgnes A G raha. Lisaks mainitule, A G kandis Hageja arveldusarvele 08.10.2010.a 22 443,53 EUR osakapitali suurendamise maksena (nimetatud fakt tõendab A G konto väljavõtte ja OÜ Emelin konto väljavõtte). Arvestades asjaoluga, et Hageja osakapital ei olnud suurendanud A G poolt Hageja arveldusarvele makstud summa võrra, siis Hageja omandas A G kuuluvad rahalised vahendeid õigusliku aluseta ja on kohustatud alusetult saadud raha tagastada. Eestis kehtiva praktika kohaselt osakapitali suurendamiseks antud summad, mis ei ole kasutatud osakapitali suurendamiseks, loetakse laenule võetud. Seega, 08.10.2010.a seisuga võlgnes OÜ Emelin A G vähemalt 22 443,53 euro. Kostja viitas antud asjaolule ka asjas toimunud kohtuistungil. Hageja ei ole suutnud tõendada, et Hageja tagastas alusetult saadud summa A G. Kostja esitas kohtule äriregistris asuva OÜ Emelin 2010.a aastaaruanne. Mainitud aruanne (lk.12, Lisa 8) on kajastatud, et 31.10.2013.a seisuga OÜ Emelin võlgneb eraisikutele 468 245,24 euro. Arvestades asjaoluga, et A G pidevalt finantseeris OÜ Emelin tegevuse ja puuduvad andmed, et 2010 aastal OÜ Emelin tegevust finantseerisid teised isikud, võiks teha järelduse, et kas terve või osa nendest laenusummadest on antud A G poolt OÜ-le Emelin. Seega, Hageja väide, et A G poolt laenu tagasimaksena saadud summad on saadud õigusliku aluseta ei vasta asjas uuritud tõenditele. Seega, nii konto väljavõttega, kui ka aastaaruande andmetega on tõendatud, et A G andis OÜ-le Emelin laenu summas, mis on tegelikkuses suurem, kui OÜ Emelin avaldab oma hagiavalduses ja seisukohas. Nagu nähtub väljavõttes A G tagastas osa antud laenudest põhjendatult. Hageja väitis oma 23.12.2013.a seisukohas, et „Kõik laenulepingud oli tähtajatud, kuna ülekannetest ei ole nähtav, et laen oli tagastatud määratud päevaks ja muud kokkulepped ei olnud.“ Kostja arvates, nimetatud väide ei ole tõendatud. Seoses asjaoluga, et laenulepingud ei olnud esitatud on võimatu teha järelduse, mis summas anti laenu Hagejale, kas laenulepingud on tähtajatud või mitte, kas laen on tagastatud määratud päevaks või mitte, kas muud kokkulepped olid või ei olnud. Seega, Hageja väide on alusetu ja tõendamata. 10(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Hageja arvates, A G võttis Hagejalt rohkem raha kui antud laenu. Antud väide ei ole tõendatud. Kostja esitas oma tõendamata väited seoses A G poolt tehtud rahaliste vahendite kandmisega. Nimetatud kande osas Hageja jättis esitamata dokumendid, millega Hageja võiks tõendada oma väidete ehtsus. Seega, Kostja arvates, Hageja jättis tõendamata oma nõude. Konto väljavõttega ei saa tõendada õigussuhete olemasolu või nende suhete puudumist. Pankrotiseaduse § 94 lg 1 kohaselt „nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.“ Pankrotiseaduse § 107 kohaselt „nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.“ 11.02.2013.a toimus nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul ja hiljem hagiavalduse esitamisel esitas Hageja järgmised väited: „A Goli hageja juhatuse liige. A G püsivalt teostas hagejale intressita laenude andmine suuliste lepingute alusel ja võttis hagejalt välja raha laenude tagastamiseks. Selle peale A Gvõttis hagejalt avansse. Seisuga 06.01.2012.a s.o. AG surma päevaks, AG võttis hagejalt enam kui andis hagejale laenudena. Alusetult võetud laenude tagastamise maksete ja tagastamata avanssidega A G alusetult võttis hagejalt summa on 23928,21 eurot, mis tõendavad hageja pangakontode väljavõtted (lisad 1-2).“ Hageja mainitud väide on tõenditega vastuolus. 23.12.2013.a Hageja seisukohas puudub väide selle kohta, et A G võlgneb hagejale võetud avansse osas. Kostja arvab, et Hageja poolt esitatud nõude on kunstliku iseloomuga, sest tema väited on vastuolulised. Hageja hagiavaldus ei ole põhjendatud ja selle tõttu hagiavalduse tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE AVALIKULT TEATAVAKS TEGEMINE

Viru Maakohus 05.03.2014 määrusega määras ja teatas menetlusosalistele, et tsiviilasjas nr 2-1311282 kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu (asukoht 1. Mai 2, kab 133, 20308 Narva) 14. märtsil 2014 kell 16.00 ning et asja lahendav kohtunik on Tamara Šabarova.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Pooled ei vaidle, et:  Viru Maakohtu 09.10.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-20924 kuulutati välja 06.01.2012.a surnud A G (isikukood XXX) pärandvara pankrot 11(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

 OÜ Emelin esitas nõue summas 23 928,21 eurot  A G pärandvara (pankrotis) 11.02.2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja OÜ Emelin nõue summas 23 928,21 eurot tunnustamata, kuna kostja A V vaidles nõudele tervikuna vastu  hageja on palunud nõude tunnustamist samal alusel ja samas ulatuses kui A G pärandvara (pankrotis) 11.02.2013 nõuete kaitsmise koosolekul. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 106 lg-le 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 järgi võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja väidab, et A G oli hageja juhatuse liige. A G püsivalt teostas hagejale intressita laenude andmine suuliste lepingute alusel ja võttis hagejalt välja raha laenude tagastamiseks. Selle peale A G võttis hagejalt avansse. Seisuga 06.01.2012.a, s.o. AG surma päevaks, A G võttis hagejalt enam kui andis hagejale laenudena. Alusetult võetud laenude tagastamise maksete ja tagastamata avanssidega A G alusetult võttis hagejalt summa on 23 928,21 eurot, mis tõendavad hageja pangakontode väljavõtted. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt 2010 majandusaasta aruandele (I. köide, tl 27-35) 31.12.2010 seisuga OÜ-l Emelin oli laenukohustusi kokku summas 7 326 165 krooni (I. köide, tl 32 pöördel), nendest pikaajalised kohustused eraisikule tähtajaga üle 5 aasta summas 6 800 000 krooni ning pikaajalised kohustused eraisikule tähtajaga 1-5 aasta jooksul summas 526 165 krooni. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, mille alusel olid kantud andmed laenude kohta OÜ Emelin 2010 majandusaasta aruandesse. Hageja väidab, et OÜ Emelin ja A. G vahel olid sõlmitud suulised laenulepingud. Seadus ei näe antud juhul laenulepingule kohustusliku vormi, seega laenuleping saaks olla sõlmitud ka suuliselt, kuid hageja peab tõendama laenulepingu tingimused (summa, tagastamise tähtaeg ja osade suurus jne). Pooled ei vaidle, et alates 17.09.2010 A. G on OÜ Emelin juhatuse liige.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Vastavalt OÜ Emelin OÜ arvelduskonto nr XXX väljavõttele ajavahemikul 17.09.201023.05.2012 (I. köide, tl 7 pöördel – 8 pöördel) A G kanti selgitusega „laenu väljamaksmine“ või „laenu väljastamine“ kokku 373 100 eurot. Kõik selgitused sisaldavad laenude nimetused (numbrid), nt:  23.09.2011 laenu väljastamine: AGE-230911  27.09.2011 laenu väljastamine: AGE-270911  28.09.2011 laenu väljamaksmine: AGE-280911 jne. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 159 lg-le 1 osaühing ei või anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt käesoleva paragrahvi 1. ja

Tsiviilasi nr 2-13-11282

Ta väitis, et A. G andis laenu OÜ-le Emelin, kuid tsiviilasja toimikus olevad ja kohtu poolt mainitud arvelduskontode väljavõtted viitavad sellele, et A. G ka sai laenu OÜ-lt Emelin, mis oli seadusega keelatud vähemalt alates 17.09.2010, kui A. G sai OÜ Emelin juhatuse liikmeks. Samuti hageja väitis, et A Ga poolt laenu tagasimaksena saadud summad on saadud õigusliku aluseta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ei tõendanud oma A G pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete summas 239 28,21 eurot aluseks olevad asjaolud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma hageja. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.