Hagi rahuldada. Tuvastada kostja XXX (registrikood XXX) kohustus anda domeeninimi XXX üle hagejale XXX (isikukood XXX) ja lugeda vastavasisuline nõusolek kohtuotsusega antuks. Kohustada kostjat XXX lõpetama hageja XXX nime õigustamatu kasutamine hageja nimekujundit XXX; XXX; XXX ja XXXsisaldavate domeeninimede registreerimisel, kasutamisel ja nendel mis tahes sisuga informatsiooni ja veebilehtede avaldamisel. Jätta 12. ja 17. septembri 2013. aasta kohtumäärustega rakendatud hagi tagamise abinõud kehtima otsuse täitmist tagavate abinõudena. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-13-42178 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
1.XXX (edaspidi „hageja”) esitas 11. septembril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja”) vastu. Menetluse käigus hageja täiendas hagi uue nõudega.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12. septembri 2013. aasta määrusega ja täiendava nõude 17. septembri 2013. aasta määrusega. Kostja esitas 1. ja 10 oktoobril 2013 vastused hagile, milles vaidles mõlemale nõudele vastu. Hageja esitas 20. novembril 2013 arvamuse kostja vastuste kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus määras kohtuasja arutamiseks istungi aja ning selgitas 4. veebruari 2014. aasta määrusega pooltele asjas kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist. Sama määrusega lahendas kohus poolte senised menetluslikud taotlused ning määras tähtajad tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Pooled teatasid vahetult enne kohtuistungi päeva, et soovivad siiski asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus tühistas 4. märtsi 2014. aasta määrusega istungi aja, määras lahendada asi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas tänase lahendi teatavaks tegemise aja. Kostja esitas pärast mõlemat eelviidatud määrust tähtaegselt oma seisukohad, hageja saatis 7. märtsil 2014 oma lõplikud seisukohad Tallinna Ringkonnakohtule ja need saabusid maakohtusse
13.märtsil 2014.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
4.Hageja nõuab kostjalt:
2 (9)
2-13-42178 − tuvastada kostja kohustus anda domeeninimi XXX(edaspidi „vaidlusalune domeeninimi”) üle hagejale ja lugeda vastavasisuline nõusolek kohtuotsusega antuks (edaspidi „esimene nõue”); − kohustada kostjat lõpetama hageja nime õigustamatu kasutamine hageja nimekujundit (XXX; XXX; XXX; XXX) sisaldavate domeeninimede registreerimisel, kasutamisel ja nendel mis tahes sisuga informatsiooni ja veebilehtede avaldamisel (edaspidi „teine nõue”).
5.Hageja põhiväited on järgmised: − kostja registreeris 6. septembril 2013 vaidlusaluse domeeninime enda nimele; − nimetatud domeenil asuva kodulehe ülaosas on avaldatud lause „XXXkorruptsioon võtab Su perelt 1000 € aastas. Teeme sellele lõpu!“ ja alaosas kostja logo koos lausega „Vaata X plaani – Tallinn Korruptsioonivabaks: X “. Kodulehel on kuvatud ka viited erinevatele artiklitele; − kuna kostjal puudub mis tahes õiguslik alus või huvi registreerida enda nimele hageja nime sisaldavat domeeninime ning arvestades domeenil avaldatud kodulehe sisu, on tegemist ilmselge pahauskse domeeninime registreerimisega kostja poolt; kostja on vaidlusaluse domeeninime registreerimisel esitatud tegelikkusele mittevastavat informatsiooni; − pärast hagi tagamise korras vaidlusaluse domeeninime peatamist asus kostja
13.septembril 2013 sama sisuga veebilehte avaldama domeeninimel XXX.co. Ajalehes „Postimees” avaldatud kostja linnapeakandidaadi tsitaadist nähtub, et kostja jätkab teadlikult ja tahtlikult hageja õiguste rikkumist. Asjaolu, et kostja on hagi tagamise määrusest teadlik ning astub sihilikult samme jätkuvalt hageja õiguste rikkumiseks, nähtub muu hulgas kostja linnapeakandidaadi facebook.com lehelt, kus on avaldatud hagi menetlusse võtmise määrus koos hageja isikuandmetega; − kostjal puudub õiguslik alus hageja nime kasutamiseks ja hageja nimeliste domeeninimede registreerimiseks, samuti neil domeenidel oma valimissõnumite edastamiseks.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostjal puudusid vaidlusaluse domeeninime registreerimisel ärilised eesmärgid, ta ei kasutanud seda kaubanduslikel ega ärilistel eesmärkidel, vaid (kuni käesolevas asjas tehtud esimese hagi tagamise kohtumääruse täitmiseni) oma poliitilise väljendusvabaduse realiseerimiseks, mis seisnes Tallinna senise linnavalitsuse ja/või hageja kui Tallinna senise linnapea ning tuntud avaliku elu tegelase avaliku tegevusega seonduvalt Eesti ajakirjanduses varasemalt ilmunud artiklite ja materjalide viidete avaldamises. Kostja avaldas vastavat teavet seoses poliitilise valimisvõitluse osana oma 2013.a kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaaniast Tallinnas; − rahvastikuregistris ei ole isikunime XXX, objektiivselt ei ole võimalik asuda seisukohale nagu sisaldaks vaidlusalune domeeninimi hageja nimega identset nime; − hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune domeeninimi on eksitavalt sarnane hageja isikunimega. Rahvastikuregistrisse on kantud teisi samanimelisi isikuid; − hageja on laialdaselt tuntud avaliku elu tegelane, kelle nimi ja fotod ilmuvad ajakirjanduses igapäevaselt. Avaliku isiku kujutise (sh nime) ilma nõusolekuta kasutamine ei ole õigusvastane juhul, kui isik ise asetab end teada olevalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt. 3 (9)
2-13-42178 Hageja osales omal vabal tahtel kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaanias Tallinna linnas kandidaadina ja eksponeeris ulatuslikult ning pidevalt enda isikut (nii nime kui kujutist) avalikkuses. Seega on hageja oma jätkuva tegevusega aktsepteerinud ka enda nime laialdase kasutamise kolmandate isikute poolt ja oma tegevusega ise taotleb oma nime ning kujutise avalikku kasutamist; − hageja nime ja ka muu vaatlusaluse teabe avaldamine antud asjaoludel on kooskõlas nii inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist kui põhiseadusest tuleneva põhiõigusega väljendusvabadusele. Väljendusvabadus on muuhulgas eeltingimuseks valimisõiguse realiseerimisele, mis on peamiseks vahendiks, mille kaudu rahvas saab ühiskonnaasjade otsustamises kaasa rääkida; − kostja ei ole registreerinud ega omanud domeeninime XXX.co ega muid teises nõudes märgitud nimekujusid; − eelkõige sõnaühendid XXX või XXX ei ole käsitletavad hageja isikunimedena ega ka hagejat identifitseerivate nimekujudena. Pelgalt hageja kui tuntud avaliku elu tegelase perekonnanimi ei saa iseenesest olla aluseks eelmainitud tähiste kasutamise keelustamisele kostja poolt. Nii hageja ees- kui perekonnanimi on laialt levinud; − kostja ei ole hagejat laimanud ega tema head nime teotanud, vaid üksnes koondanud kõnealustele veebilehtedele viited juba olemasolevatest artiklitest ja uudistest; − ei ole võimalik lahendada domeenivaidlust ilma konkreetse vaidlustatud domeenimeta. Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud, et kostjale kuuluvad domeeninimed: XXX.ee ja/või XXX.ee ja/või XXX.ee; − hagis kirjeldatud asjaoludel kostja või kolmandate isikute poolt avaldatud poliitilise iseloomuga teave, mis seondub omavalitsuse valimistega ja/või puudutab või võib puudutada ka hagejat, on käsitletav hageja au teotava teabe avaldamisena. Isegi juhul, kui vastav asjaolu oleks kuidagi tuvastatav, ei saa pidada õigeks ega millegagi põhjendatuks hageja taotlust keelata kostjal käesoleva juhtumi asjaoludel mistahes sisuga informatsiooni ja veebilehtede avaldamine.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb mõlemas nõudes rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − vaidlusalune domeeninimi on tippdomeeni .ee teise taseme domeeninimi, mille registripidaja XXX OÜ registreeris kostja taotlusel 6. septembril 2013 (tlk 8); − kostja avaldas vaidlusaluse domeeninimega veebilehel alates selle registreerimisest kuni hageja esimese nõude tagamise määruse täitmiseni Eesti ajakirjanduses varem ilmunud artikleid ja materjalide viiteid (tlk 9–17); − pärast vaidlusaluse domeeninime peatamist jätkas kostja sarnase sisuga veebilehe avaldamist aadressil XXX , millel avaldas samuti artikleid ja viiteid (tlk 36–47).
11.Hageja esimese nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Selle nõude lahendamise sõltub küsimusest, kas kostjal on kohustus anda vaidlusalune domeeninimi üle hagejale.
4 (9)
2-13-42178
12.Riigikohus on sedastanud, et Eestis kehtivates õigusaktides ei ole domeeninimedega ega Internetiga seonduvaid eraõiguslikke küsimusi lähemalt reguleeritud (30. märtsi 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 47). Sellest järeldas Riigikohus, et tippdomeeni .ee haldamiseks kehtestatud eeskirjad võivad olla aluseks domeeninimedega seonduva vaidluse lahendamisel kohtus (ibid ja p 48). Kohus tõdeb, et õiguslik olukord ei ole praeguseks märkimisväärselt muutunud. Ka pooled on oma väidete põhjendamisel lähtunud EIS nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsusega heaks kiidetud Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendist (kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenivaidluste_komisjoni_reglement_05.13.pdf, edaspidi „reglement”). Reglemendi p 1.1 järgi on võimalik domeeninimedega seotud vaidluste lahendamine kohtus. Reglemendi p 1.2 kohaselt on reglemendi aluseks EIS nõukogu poolt 29. juunil 2010 heaks kiidetud domeenireeglite p 11.1. Domeenireeglite p-dest 4.1.5.4 ja 11.1 tuleneb muu hulgas, et registreerija kohustub reglementi järgima. Eelneva põhjal saab kohus lisaks muudele õigusaktidele arvestada vaidluse lahendamisel reglemendi ja domeenireeglitega. Vaidluse asjaolud pärinevad ajast alates enne 6. jaanuari 2014, seega on asjakohased sel ajal kehtinud reeglid (heaks kiidetud EIS nõukogu 22. novembri 2012. aasta otsusega, kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenireeglid_joustub_01.03.2012.pdf, edaspidi „domeenireeglid“). Eelviidatud otsuses leidis Riigikohus täiendavalt, et domeeninime puudutava vaidluse lahendamisel on asjakohane juhinduda ka vastavast rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus (p 51 esimene lõik). Muu hulgas sel alusel on Eesti kohtud arvesse võtnud näiteks ka komisjoni
28.aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (ELT L 162, lk 40; ELT eriväljaanne 13/34, lk 825, edaspidi „määrus nr 874/2004“) rakendamise praktikat.
13.Domeenireeglite p 1.3 järgi kohaldatakse neid kõigile domeeninimedele ja p 1.4 kohaselt reguleerivad need muu hulgas tüüptingimustena EIS ja registreerija vahelist õigussuhet, sh õiguste teostamist ja kohustuste täitmist. Registreerija on sealjuures isik, kelle nimele on domeeninimi registreeritud või kes selle registreerimist taotleb (p 2.10). Domeenireeglite p 5.3.6.1 näeb ette, et domeeninime üleandmisel asendub domeeninime üleandev registreerija vastuvõtva (uue) registreerijaga. Üleandva registreerija nõusolekut domeeninime üleandmiseks saab vastavalt domeenireeglite p 5.3.6.3 teisele lausele asendada muu hulgas kohtuotsus.
14.Reglemendi p 15.4 loetleb alused, mille esinemise korral domeenivaidluste komisjon (edaspidi „komisjon”) rahuldab vaidlustaja õiguste kaitseks esitatud vaidlustusavalduse. Kahes eelmises punktis märgitu põhjal saab kohus huvitatud isiku hagi alusel domeeninime üleandmise kohustust hinnata samadel alustel. Reglemendi p 15.4 näeb ette, et komisjon rahuldab otsusega vaidlustusavalduse, kui vaidlustaja tõendab, et domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema õigusega (alapunkt a), ja domeeninimi oli registreeritud, ilma et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele (alapunkt b), või domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt (alapunkt c). Punktis a viidatud varasem õigus on reglemendi p 2.11 järgi muu hulgas füüsilise isiku nimi. Tulenevalt eeltoodust ja kostja vastuväidetest peab kohus käesolevas asjas kontrollima, kas vaidlusalune domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane hageja kui füüsilise isiku nimega.
15.Esiteks väidab hageja, et vaidlusalune domeeninimi on identne (või teise võimalusena eksitavalt sarnane) hageja varasema õigusega reglemendi p 2.11 tähenduses, täpsemalt hageja nimega (reglemendi p 15.4 alapunkt a). Kostja vaidleb vastu ja väidab, et vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen XXX ei ole identne ega eksitavalt sarnane hageja kui füüsilise isiku nimega.
5 (9)
2-13-42178
16.Kostja toob esile, et vaadeldava alamdomeeni nimelist isikut Eestis ei ela ja viitab nimeseaduse § 3 lg-le 1, mille teise lause kohaselt isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Domeenireeglite p 3.2.1 kahe esimese lõigu alusel võib domeeninimi sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti, kusjuures suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata. Alamdomeen moodustab domeenireeglite p 2.2 ja 2.6.1 järgi osa domeeninimest, st allub samadele tingimustele. Seetõttu puudub kohtu hinnangul võimalus moodustada hageja nimest täpsemalt identse või sarnase alamdomeeni tähis kui see sisaldub vaidlusaluses domeeninimes. Sellest järeldab kohus, et hageja nime ja kõnealuse alamdomeeni identsuse hindamine sõltub vastusest küsimusele, kas füüsilise isiku nime ja alamdomeeni identsus tähendab täpset kokkulangemist, sh ees- ja perekonnanime eraldamist. Sellega seoses on asjakohane meelde tuletada, et määruse nr 874/2004 art 10 lg-st 2 koostoimes art-ga 11 tuleneb, et nimetatud art 11 teises lõigus kehtestatud transkribeerimiseeskirjade kohaldamise aluseks on eesmärk tagada domeeninime, mille registreerimist taotletakse, ning nime, millele väidetakse olevat varasem õigus, vaheline samasus või suurim vastavus (Euroopa Kohtu 3. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-569/08: Internetportal und Marketing, EKL 2010, lk I-4871, p 62). Määruse nr 874/2004 art 11 teises lõigus nähakse ette kolm transkribeerimiseeskirja: kõrvaldamine, asendamine sidekriipsudega või transkribeerimine. Hageja nimest on võimalik moodustada vaidlusaluse domeeninime osaks olev alamdomeen neist esimese eeskirja järgi. Kohus tuvastab, et vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen ongi moodustatud sel viisil, et hageja nimest on välja jäetud ees- ja perekonnanime vaheline tühik ning on loobutud suur- ja väiketähtede eristamisest. Sellisel juhul on vaadeldav alamdomeen ja sellest moodustatud vaidlusalune domeeninimi identne hageja nimega.
17.Lisaks märgib kostja, et Eestis võib elada ka teisi samanimelisi isikuid. Kostja sellekohane vastuväide ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane. Hageja on esitanud hagi tema nimest tulenevate õiguste kaitseks. Isiku õigus nimele ei sõltu sellest, kui palju on teisi samanimelisi isikuid. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejaga samanimeline või sarnase nimega või tal oleks mingi õigus esineda hagejaga samanimelise isiku või hageja nimel. Hageja nimi (ees- ja perekonnanimi koos) ei ole väga laialt levinud (kokku vähem kui viis isikut, tlk 139). Kohtu hinnangul ei sõltu käesolevas asjas tehtav lahend seetõttu hagejaga samanimeliste isikute olemasolust või nende täpsest arvust. Samuti ei mõjuta asja lahendamist kostja avaldatud teabe õigsus või väljenduslaad, sest hagejal on õigus nõuda tema nimelise või sellega sarnase nimega domeeni endale üleandmist sõltumata vastava veebilehe sisust.
18.Kohus tuvastas reglemendi p 15.4 alapunktis a nimetatud identsuse ja järgmiseks tuleb kontrollida, kas on täidetud reglemendi p 15.4 alapunkti b või c täiendav eeldus.
19.Teiseks väidab hageja, et vaidlusalune domeeninimi oli registreeritud, ilma et kostjal oleks olnud selleks õigust või õigustatud huvi (reglemendi p 15.4 alapunkt b). Reglemendi p 15.5 sisaldab avatud loetelu eelviidatud õiguse või õigustatud huvi tõendamise võimalustest, millele kostja ei ole otseselt viidanud, v.a alapunktis c märgitud mittetulunduslik eesmärk. Kostja toob oma õigustatud huvina esile inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg-st 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lg 1 esimesest lausest tuleneva põhiõiguse väljendusvabaduse ning kohalike omavalitsuste valimiskampaaniaga seonduvalt PS §-dest 57, 60 ja 156 tuleneva valmisõiguse.
20.Eelmises punktis märgitu põhjal sõltub kostja õiguse või õigustatud huvi tuvastamine kohtu hinnangust poolte erinevate õiguste konkurentsile. Eelkõige tuleb kaaluda hageja õigust nimele ja kostja õigust väljendusvabadusele, samuti valimisõigust kostja esitatud tähenduses.
21.Isiku õigus nimele kuulub muu hulgas PS §-de 19 ja 26 kaitsealasse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-6-01,
6 (9)
2-13-42178 p 15 teine lõik). PS § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma nimele. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma nimele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigikohtu senise praktika järgi võib kostja tegevus olla õigusvastane, kui ta kasutab hageja kujutist hageja nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 14 esimene lõik). Kohus leiab, et füüsilise isiku õigust nimele tuleb sisustada ja kaitsta sarnastel alustel.
22.Kostja toob nii esimese kui teise nõude juures esile konkureerivad põhiõigused (väljendusvabadus ja valimisõigus, vt eespool p 18). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Nii kostja väidetava õiguse (esimene nõue) kui ka tegevuse õigusvastasuse (teine nõue) tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 lg 1 esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud PS-s sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb Riigikohtu senise praktika järgi silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas PS-ga (PS § 11). PS § 45 lg 1 teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega (10. juuni 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15 teine lõik). Need põhimõtted on kohtu hinnangul asjakohased ühelt poolt väljendusvabaduse ja teiselt poolt õiguse nimele kõrvutamisel ja kaalumisel. Kohus ei nõustu kostjaga, et õigus väljendusvabadusele ja selle kaudu avalduv valimisõigus kujutavad endast õigust või õigustatud huvi reglemendi p 15.4 alapunkti b tähenduses, kui vaidlusalune domeeninimi on identne või sarnane teise isiku nimega. Kohtu hinnangul tooks kostja käsitlus kaasa, et väljendusvabaduse realiseerimise ja valimiskampaaniate läbiviimise eesmärgil võib iga isik tugineda õigustatud huvile teise isiku nimedega identse või sarnase alamdomeeni registreerimiseks. Esiletoodud põhiõigustest on väljendusvabadus laiem, mis kostja soovitud tõlgenduse puhul tähendaks muu hulgas seda, et näiteks ettevõtja saaks tugineda väljendusvabadusest lähtuvale õigustatud huvile oma konkurendi ärinimega identse või sarnase domeeninime registreerimisel ega peaks seda heauskse registreerimise korral konkurendi nõudmisel viimasele üle andma. Selline käsitlus ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga domeenivaidlustes. Valimiskampaania läbiviimise eesmärgi ja sellega seonduva valimisõiguse osas ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, mil viisil takistab kaaskandidaadi nimega identse või sarnase nimega alamdomeeni registreerimata jätmine mõistliku ja ausa kampaania läbiviimist.
23.Eelneva põhjal kohus ei tuvasta kostja õigust ega õigustatud huvi vaidlusaluse domeeninime registreerimiseks. Kuigi reglemendi p 15.4 alapunktid on loetletud mõneti ebaselgelt, tuleb kohtu tõlgenduse kohaselt siiski alati kontrollida üksnes alapunkti a ja sellele lisaks alternatiive b või c (vt võrdluseks määruse nr 874/2004 art 21 lg 1 sõnastus). Selline on olnud ka komisjoni praktika (vt nt 8. veebruari 2013. aasta otsuse nr 12-1a-288 p 4 viimane lõik). Kuna kohus tuvastas, et täidetud on nii alapunkti a kui ka b tingimused, siis kohus enam alapunkti c kohaldamise eelduseid ei kontrolli, vaid tuvastab, et kostjal on kohustus vaidlusalune domeeninimi hagejale üle anda, st hageja esimene nõue tuleb rahuldada.
7 (9)
2-13-42178
24.Hageja teise nõude õiguslik alus on VÕS § 1055 lg 1 esimene lause, mis sätestab muu hulgas, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, siis võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. VÕS § 1045 lg 1 p 4 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku nime õigustamatu kasutamine isiklikku õigust kahjustav õigusvastane tegevus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostjale etteheidetav käitumine avaldub selles, et pärast vaidlusaluse domeeninime peatamist jätkas kostja sarnase sisuga veebilehe avaldamist aadressil XXX . mille üle pooled ei vaidle. Esimese nõude juures esitatud põhjendustel tuvastab kohus, et eelmises lauses viidatud veebilehel teabe avaldamisega kasutas kostja hageja nime õigustamatult, st tekitas hagejale kestvalt õigusvastaselt kahju.
25.VÕS § 1055 lg 2 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Vastavalt eespool p-s 22 konkureerivate õiguste kohta märgitule leiab kohus, et vähemalt füüsilisel isikul ei tule inimestevahelises kooselus taluda tema nimega identse või sarnase tähise kasutamist alamdomeenina teise isiku pakutava teabe vahendamiseks.
26.Kostja on muu hulgas tuginenud asjaolule, et hageja on avaliku elu tegelane (tlk 100–106, 109–111) ja kohaliku omavalitsuse valmimiste kandidaat (tlk 107), neid asjaolusid ei ole hageja kahtluse alla seadnud. Seega tuleb kontrollida, kas hagejal on kohustus taluda tema nimega identse või sarnase tähise kasutamist alamdomeenina olulise avaliku huvi tõttu. Kohus leiab, et avaliku elu tegelase muidu eeldatavasti kõrgem talumiskohustus ei ulatu selleni, et tema nime, selle kuju või nimega sarnast tähist kasutatakse veebilehe tähistamisel, sh alamdomeenina domeeninime koostises vastu tema enda tahtmist. Kostja ei ole ka selgelt esile toonud, milles seisneb kõnealuses tähenduses avaliku elu tegelase suurem talumiskohustus võrreldes teiste isikutega.
27.Senise põhjal sedastab kohus, et hagejal ei ole kohustust tema nimega sarnase või identse tähise alamdomeenina kasutamise talumiseks VÕS § 1055 lg 2 esimese lause järgi. Kostja senine tegevus õigustab nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.
28.Teise nõudega taotleb hageja sisuliselt kostjal nelja konkreetse nimekujundi kasutamise keelamist domeeninimede registreerimisel, kasutamisel ning nendel teabe ja veebilehtede avaldamisel. Kostja on heitnud hagejale ette nimekujundi mõiste sisustamata jätmist ja seeläbi justkui liiga laia kaitse taotlemist. Kohus käsitleb hageja teist nõuet sellisena, et nõude rahuldamise korral on kostjal keelatud nõudes konkreetselt nimetatud nimekujundite kasutamine nõudes märgitud viisil ja eesmärgil. Sellisena sisustatult ei ole hageja nõue ebaselge ja selle kohta tehtav otsustus vastab TsMS § 442 lg 5 teise lause tingimustele.
29.Teises nõudes märgitud nimekujudest sisaldavad kaks varianti hageja nime tervikuna, aga kaks üksnes perekonnanime koos eesnime esitähega (v.a kostja seisukoht, et eesnime esitähega kombineerides vastab saadav nimekuju suurema arvu inimeste nimedele, sh hageja perekonnaliikmete nimedele). Kohus uurib hageja teise nõude lahendamisel eraldi iga nimekuju, mille kohta hageja taotleb nõudes märgitud keelu kohaldamist.
30.Tähised XXX ja XXX on kohtu hinnangul identsed hageja nimega eespool p-des 16 ja 17 märgitud põhjendustel. Lisaks leiab kohus, et Eestis on tavapärane isikunime lühendamine sel viisil, et lisaks perekonnanimele märgitakse üksnes eesnime esitäht. Sellest johtuvalt tuvastab kohus, et perekonnanimest ja initsiaalist moodustatud nimekujud on eksitavalt sarnased isiku nimega, st käesoleval juhul tähised XXX ja XXXon eksitavalt sarnased hageja nimega. Võttes arvesse kostja väiteid tema avaldatud veebilehtede sisu kohta tuleb käesoleva asja 8 (9)
2-13-42178 lahendamisel lähtuda eelkõige eesti keelt kõnelevast ja Eestis elavast tavalisest internetikasutajast. Kohtu hinnangul ei sõltu tavalise internetikasutaja jaoks isiku nime ja initsiaali abil moodustatud nimekuju seostamine kõnealuse isikuga sellest, kas perekonnanime ja eesnime esitähe ühendamisel saadaval sõnavormil on teatav tähendus (käesoleval juhul XXX) või mitte (XXX). Sellest järeldab kohus, et mõlemad initsiaali abil moodustatud nimekujud on samavõrd kaitstud.
31.Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostja õigusvastase tegevuse lõpetamist, samuti et hageja teises nõudes märgitud tegevusviisid on kõik kaitstud hageja õigusega nimele, mistõttu tuleb ka hageja teine nõue rahuldada.
32.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata perekonnanime Savisaar esinemise andmed (tlk 108), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
33.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 12. ja 17 septembri 2013. aasta määrustega. Kohus leiab, et rakendatud hagi tagamise abinõud tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta kehtima otsuse täitmise tagamiseks.
34.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1 ja § 132 lg 1 alusel 7 000 eurot (= 2 × 3 500).
35.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.