A. V.i hagi N.R.Trans OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Hagihind
434,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kostja Kostja esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg
A. V. (IK xxx, xxx) N.R.Trans OÜ (RK xxx, asukoht: Järve küla Kohtla-Järve)
S. P.
12.02.2014 lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada A. V.i hagi. Välja mõista N.R.Trans OÜ-lt (RK xxx) A. V.i (IK xxx) kasuks 439,40 (nelisada kolmkümmend üheksa eurot 40 senti).
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
A.V. esitas 08.11.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse N.R.Trans OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes ja palus kostjalt välja mõista 439,40 eurot. Hagi asjaolude kohaselt palkas I. B. hageja tööle vana katlamaja territooriumi puhastamiseks. Töö tegemise kohta asus Rapla linnas, mis asub hageja elukohast Kohtla-Järvel küllalt kaugel. Töö ülesandeks oli vabastada hoone kõigest sees olevast: seinad, prügi, vana seadmestik. Viia hoonest eemaldatu territooriumilt välja. Töötasus leppisime kokku kahel korral: esialgu leppis hageja kostjaga kokku tunnitasus 4 eurot tunnis ning töötasu maksmises iga 2 nädala tagant. Peale kolme proovipäeva, mille eest kostja maksis hageja 108 eurot, hageja töötasu suurusega ei nõustunud, sest töö oli must, raske, tööd pidi ta tegema üksi, tal puudusid Raplas normaalsed elamistingimused ja toidu valmistamise tingimused. Peale kolme tööpäeva pakkus kostja hagejale töölepingut, kuid ei märkinud sinna töötasu suurust. Samas lepiti töölepingu kokku hageja materiaalne vastutus. Teise osa töötasust maksis kostja väljamineku orderiga tunnitasuna 5 eurot tunnis perioodi eest 02.07.2013 kuni 05.07.2013. Nädalatasust kostja keeldus. Ajavahemikus 09.07.2013 kuni 28.07.2013 töötatud aja eest tasus kostja hagejale töövaidluskomisjoni otsuse alusel 45,60 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja vaidles vastuses hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe perioodil 25.06.2013 kuni 28.07.2013. Töösuhe lõpetati 28.07.2013. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja on hagejale töötasuna välja maksnud 240 eurot. Kostja leiab, et töövaidluskomisjon on teinud 23.09.2013 asjakohase ja põhjendatud otsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub sellest tulenevalt tervikuna rahuldamisele.
4.Hagi ese: välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu summas 439,40 eurot. Kohus menetles nimetatud tsiviilasja TsMS § 405 lg.1 alusel lihtmenetluses.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja töötas kostja juures töölepingu alusel perioodil alates 25.06.2013 kuni 28.07.2013. 2) hageja suunati tööle Rapla linna, kus ta pidi traktoriga tegema korrastustöid; 3) peale kolme esimest päeva maksis kostja hagejale 108 eurot ja pooled sõlmisid kirjaliku töölepingu; 4) töölepingusse ei märgitud töötasu suurust; 5) kostja on hagejale tasunud 24.07.2013 veel 240 eurot; 6) kostja oli nõus, et hageja peab ise tööaja arvestust
6.Kostja vastuväited: 1) kostja vaidles oma kirjalikus vastuses hagile vastu üldsõnaliselt, et hagi ei ole tõendatud (tl 34-35); 2) 12.02.2014 toimunud kohtuistungil vaidles kostja esindaja hagile jätkuvalt vastu_ hagejale maksti miinimumtasu tunnitasuna. Pooled sõlmisid tähtajalise lepingu. Summat 108 eurot tuleb lugeda avansiks. Tööandja ei pidanud tööaja arvestust (tl 12.02.2014); 3) 18.02.2014 kirjalikus vastuses märkis kostja, et kohus peaks arvestama hageja seletusi selle kohta, et pooled leppisid kokku töölepingu sõlmimisel suuliselt miinimumpalga tasumises kaks esimest kuud. Kostja ei nõustu hageja poolse tööaja arvestusega, sest hageja kasutuses olnud traktor oli renditud AS-st Swecon ning rendileandja poolt kostjale esitatud arve kohaselt oli traktori 2013 juulikuu töötundide üldmahuks 124 tundi.
4) 02.03.2014 kirjalikus vastuses märkis kostja, et hageja poolt esitatud töölepingu nr 17.09.2013 p.4.1 kinnitab, et hageja töötasuks oli miinimumtasu.
7.Kohtus ei leidnud tõendamist töötasu kokkulepe poolte vahel ja ka kollektiivlepingu olemasolu kostja ettevõttes. Tõendamaks hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus kokkulepitud töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu, esitas hageja kohtule OÜ Coda SK juhatuse liikme K. K.i allkirjastatud „Ehitustööde tasumise korra“, OÜ Mettro tehnika töötasu tõendi, töölepingu hageja ja Mettro tehnika vahel, hageja konto väljavõtte töötasu laekumiste tõendamiseks. TLS § 29 lg.2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingu ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
8.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tõendatud on hageja ja kostja vaheline kokkulepe miinimumtöötasu maksmises. Kostja on 12.02.2014 kohtuistungil kinnitanud, et tema uues töökohas oli tal esimesed kaks kuud miinimumtöötasu. Miinimumtasu ei tõenda ka OÜ-ga Mettro tehnika sõlmitud tööleping, sest töölepingu p.4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et tööandja poolt töötajale töö eest makstav miinimum tasu on 320 eurot, so pooled leppisid kokku üksnes töötasu alammääras. Kohus arvestab tõendina ka OÜ Coda SK juhatuse liikme poolt esitatud arvamust, et kostja kirjeldatud töö eest sarnastel asjaoludel tuleks tasuda tunnitasu 5 eurot tunnis. Eksitav on kostja vastuväide, et OÜ Coda SK ei saa sellist arvamust anda, sest äriühing ei tegutse antud valdkonnas. OÜ-l Coda SK avalike registriandmete kohaselt põhitegevuseks kaubavedu maanteel ja kohus leiab, et see ei välista ettevõtte võimalust tegutseda või tellida teenust traktoriga koristustööde tegemiseks, mille alusel saab hinnata sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. OÜ Mettro tehnika 19.02.2014 tõendiga hageja töötasu suuruse kohta on tõendamist leidnud, et hagejale on novembris 2013 makstud netotöötasuna traktoristi ameti eest 3 eurot tunnis, detsembris 5 eurot tunnis ja jaanuaris 2014 4,5 eurot tunnis. Swedbank hageja pangakonto väljavõtte kohaselt OÜ Metro tehnika maksnud hagejale töötasuna detsembris 2013 500,45 eurot, jaanuaris 2014 500,45 eurot, veebruaris 2014 788,71 eurot.
9.TLS § 1 lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma tööandjale töötasu. TLS § 5 lg.1 p.5 ja lg.2 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev) jne. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. TLS 28 lg.1 p.2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
10.Maakohus leiab, et antud juhul on tööandja rikkunud oluliselt töölepingu sõlmimise tingimusi ja tulenevalt sellest, et hageja kinnitab kokkulepet kostjaga 5 eurose tunnitasu kohta alates 02.07.2013 ning tõendab seda kostja 24.07.2013 kassa väljamineku orderiga, OÜ Coda SK juhatuse liikme arvamusega ja OÜ Metro tehnika töölepingu ja palgatõendiga ning enda konto väljavõttega OÜ Metro tehnika saadud töötasu suuruse kohta ning kostja samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit hageja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks (TsMS § 230
lg.1), leiab kohus piisavalt tõendatu olevat, et sarnase töö eest sarnastel asjaoludel nagu hageja seda kostjaga sõlmitud töölepingu alusel tegi, oli usutavaks tunnitasu suuruseks 5 eurot.
11.Kohus ei saa arvestada antud juhul kostja esitatud Swecon AS rendilepingut ja arvet, sest lepingust ja arvest ei saa lugeda tõendatuks, et tegemist on sama traktoriga, mis oli hageja kasutuses. Töölepingu kohaselt anti hageja kasutusse traktor Volvo BL 71, kuid rendilepingu kohaselt on kostja rentinud traktorit Volvo BL 71 Plus. Esitatud dokumentidest ei nähtu ka kostja väidetud töötundide üldmaht 124 tundi, sest arvestus ühikuks on 40 eurot kalendripäeva eest (40 x 31 päeva võrdub 1240).
12.Tulenevalt sellest, et kostja ei vaidlusta hageja väidet, mille kohaselt kostja, andes hagejale vastava kaustiku ja kohustades hagejat ennast töötundide arvestust pidama ning hageja on nimetatud kaustiku väljavõtte kohtule esitanud ja võimaldas nimetatud kaustikuga töötundide arvestuse kohta kohtul ja kostja esindajal kohtuistungil tutvuda, leiab kohus, et puudub alus mitte usaldada hageja koostatud töötunni arvestust. Vaatamata sellele, et TLS § 28 lg.2 p.4 kohaselt on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust, on kostja hagejale ise sellise kohustuse pannud. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja ei pidanud hageja tööaja arvestust.
13.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja kanda. . TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.