Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul apellatsiooniteadet, loetakse, et ta on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja õiguslik põhjendus Kohus võttis 27.12.2013. a määrusega hageja hagi kostjate vastu menetlusse. Kohtule 15.01.2014. a esitatud vastustes kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjad pärandit vastu võtnud ning V. L. on Viru Maakohtule esitanud avalduse 24.09.2010. a surnud A. L.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kostjad taotlesid, et kohus peataks menetluse. Kohus selgitas 21.01.2014. a kostjatele, et kostjad on pärandi vastu võtnud ning pärandvaral (korteriomand Sõpruse 12a-5) lasuv võlg on tekkinud peale pärandaja surma, st tegemist on pärijate kohustustega. Kohus menetlust ei peatanud. Viru Maakohtu 17.01.2014. a määrusega jäeti V. L.i avaldus A.L.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks käiguta ning 04.02.2014. a määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest (tsiviilasja nr 2-14-1741). 04.03.2014. a esitas V. L. kohtule taotluse menetluse peatamiseks ja avalduse A. L.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotiavaldust ei ole kohus veel menetlusse võtnud (tsiviilasja nr 2-14-9774).

Kohus rahuldab hagi. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjate vastuväited seisnevad selles, et nad ei ole pärandit vastu võtnud, pärandvara väärtus ei kata korteriomandil lasuva võla suurust ning kohtusse on esitatud avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Nõude (võla) ja selle suuruse osas kostjad vastuväiteid pole esitanud. Menetluse peatamise taotluse osas jääb kohus samale seisukohale nagu 21.01.2014. a kirjades, st kostjad on A. L.i pärijad, pärandist pole loobutud, hagetav võlg on tekkinud peale pärandaja surma, mistõttu tegemist pole pärandaja vaid pärijate võlaga ning puudub alus menetluse peatamiseks. Kohus tutvus ka V. L.i 04.03.2014. a esitatud avaldusega A. L.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus märgib kostjatele, et avaldus on ilmselt perspektiivitu. Pärandi vastuvõtmise avalduses on pärand vastu võetud inventuurita. Pärimisseaduse kohaselt esitatakse inventuuri nõue notarile ning notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri (vt pärimisseaduse §§ 135, 137, 138). Inventuuriks ei saa lugeda V. L.i poolt 04.03.2014. a koostatud dokumenti pealkirjaga „A. L.i pärandvara inventuur“. Kohtule on hageja poolt esitatud menetluskulude suuruse põhistus, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 58,09 eurot ja täiendav riigilõiv hagi esitamisel 116,91 eurot, kokku 175 eurot. Sellest lähtuvalt tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 175 eurot. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Lõike 4 kohaselt võib lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.