Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-13-48780
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
03. märts 2014.a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-13-48780
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi Jaak Janson vastu laenuvõlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4 Tallinn 10120) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Hiie, ITM Inkasso OÜ, e-postiaadress: [email protected] tel: * Hageja lepinguline esindaja: Merike Lätt, ITM Inkasso OÜ Kostja: Jaak Janson (isikukood *) rahvastikuregistrijärgne elukoht (alates 01.11.2013) *.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja PLACET GROUP OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu
2-13-48780
Asjaolud ja kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavalduses esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused, mis takistavad hagiavalduse menetlusse võtmist, seepärast keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest alljärgnevatel põhjustel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt ( lg 2). lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). PLACET GROUP OÜ hagi Jaak Janson vastu esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb nõue võlgniku vastu laenulepingust. Tegemist on Brüssel I määruse art 15 lg 1 b tähenduses sõlmitud lepinguga. Brüssel I määruse art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hagiavalduses on märgitud kostja J. Jansoni elukohaks *, kuid Rahvastikuregistri andmete kohaselt on alates 05.06.2009 kostja elukoht . Viimane kostja kehtiv elukoht on alates 01.11.2013 *. lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht on koht, millega isik on isiklikult kõige enam seotud. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) art 59 lg 2 kohaselt, kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadusi, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on sellest liikmesriigis. * reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (* keeles *). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse isiku koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side eluaseme, peresuhete ja muude selliste vastavate asjaoludega. Asjaolu, et kostja on Rahvastikuregistris oma elukohaks märkinud * näitab, et kostja tahe on olnud viia oma elukoht *. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et * siseriikliku õiguse kohaselt on võlgniku elukohaks *.
2-13-48780
TsMS § 372 lg 3 kohaselt võib kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Kohus koostas 30.10.2013 kostjale vastava seisukoha nõude ja andis tähtaja 28 päeva seisukohta esitamiseks enda elukoha ja kohtualluvuse kohta. Seisukoha nõue on kostjale Jaak Janson’ile * kohtu kaudu kätte toimetatud 09.01.2014. a aadressil *. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna Jaak Jansoni elukoht ei ole Eestis ning kostja ei vastanud kohtu seisukoha nõudele kohtualluvuse kohta, siis sellest tulenevalt ei ole Eesti kohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama ja kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Riigikohus on 21.11.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 punktis 12 märkinud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. TsMS § 372 lg 4 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust menetlusosalistele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 1 ja 2
TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
/allkirjkastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.