Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

1(8)

2-13-50812

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 22. jaanuari 2014 kohtumäärusega võttis võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Võlgnik Isikukood Ajutise haldur nimetamine Pankrotiavalduse esitaja

OT XXX 22.01.2014 võlgnik

Viru Maakohtu 10.02.2014 määrusega määrati võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks rahasummaks 2000 eurot. Deposiit kuulus tasumisele kahe nädala jooksul teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Teade avaldati 12.02.2014. Võlgniku üldandmed ja seisund ajutise pankrotihalduri nimetamise momendil Võlgnik, O T on alates 08.09.1979.a. abielus S T. Abieluvara lepingut abikaasad sõlminud ei ole. Vara ja kohustused on nende ühisvara. Võlgnikul alaealiseid ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on aastaid olnud töövõimetuspensionär ning tema igakuiseks sissetulekuks on hetkel pension summas 214,69 euro ning sotsiaaltoetus 48,58 eurot. Võlgniku sissetulekud ei võimalda sellelt teha kinnipidamisi. VARA Võlgnik omab arvelduskontot: 1) XXX (konto nr XXX), mille saldo seisuga 29.1.2014 0 EUR. Kontole on vormistatud üldvolitus S T (IK XXX) nimele alates 29.01.2009. Nimetatud konto on arestitud järgmiste vara arestimise aktide alusel: Selgitus

Summa

Saaja

042/2013/1489 Pärnu Maakohtu 03.09.2013 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-1331323, täiteasi 042/2013/1489

3,304.36

Natalja Malahhova

2(8)

2-13-50812 158/2011/467 VIRU MAAKOHUS NARVA KOHTUMAJA 14.02.2011 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-10-27309, täiteasi 158/2011/467 042/2013/1219 Viru Maakohtu 11.07.2013 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-1246511, täiteasi 042/2013/1219 042/2011/956 Viru Maakohtu 07.12.2010 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-1052712, täiteasi 042/2011/956 042/2012/368 Pärnu Maakohtu 22.06.2011 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-1114526, täiteasi 042/2012/368 042/2011/96 Viru Maakohtu 16.11.2010 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-10-48417, täiteasi 042/2011/96

40,790.05

Raigo Pärs

1,399.31

Natalja Malahhova Natalja Malahhova Natalja Malahhova Natalja Malahhova

1,237.93 802.88 20,123.45

Sundtäitmine on peatatud ajutise halduri nimetamise kohtumääruse alusel 23.01.2014. 2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on Võlgnikul avatud väärtpaberiarve, millel 827,748 SEB Konservatiivne Pensionifond osakut (tegemist on II pensionisamba osakuga, mille müük ja sissenõude pööramine ei ole võimalik). 3) Võlgnikul puuduvad lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutustega: XXX 4) Maanteeameti andmetel ei ole Võlgniku omandina registreeritud mitte ühtegi sõidukit. 5) Kinnistusraamatu andmetel Võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Võlgniku omandis (koos abikaasaga, st nende ühisomandis) on olnud järgnevad kinnistud: registriosa nr 21111801 (ise müünud 15.12.2011), registriosa nr 2294808 (kohtutäitur müünud 30.10.2013), registriosa nr 1095208 (kohtutäitur müünud 6.6.2012), registriosa nr 1902308 (kohtutäitur müünud 3.10.2012), registriosa nr 3418408 (kohtutäitur müünud 6.8.2012), registriosa nr 2098108 (kohtutäitur müünud 29.3.2011), registriosa nr 17422101 (ise müünud 9.10.2009) 6) Äriregistri andmetel Võlgnikule ei kuulu ühtegi osalust äriühingutes; 7) Muud vara, mis kantud registritesse või mille olemasolu kohta on andmed – puuduvad. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on VARA kokku summas 0 EUR. KOHUSTUSED on: 1) XXX ees seisuga 29.01.2014.a. kohustused kokku summas 1683,42 eurot. Eraisiku laen (laenuleping nr 2012002108; leping lõppes 13.02.2013.a. Tagastama laenu põhiosa summa 1059,82 eurot, millele lisandub põhiosa intress summas 169,59 eurot; põhiosa viivis summas 347,82 eurot; teenustasud summas 106,19 eurot; 2) XXX ees seisuga 29.01.2014.a. kohustus tulenevalt laenulepingust nr 60/07H33 summas

264 582,87 EUR;

3) Maksu-ja Tolliamet ees 23.01.2014.a. seisuga võlg summas 18,20 eurot ning arvestuslik intress 7,22 eurot; 4) Täitemenetluse registri andmetel on Võlgniku vastu menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 4.1) 167/2011/1808 alustatud 09.08.2011.a. sissenõudjaks G B ning nõude summaks 2251,93 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Krista Järvet menetluses); 4.2) 158/2011/467 alustatud 21.02.2011a. sissenõudjaks OÜ Martval ning nõude summaks 36 796,83 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Raigo Pärs menetluses); 4.3) 042/2013/1489 alustatud 25.03.2013.a. sissenõudjaks AS SEB Pank ning nõude summaks 2662,40 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 4.4) 042/2013/1219 alustatud 05.08.2013.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 1072,35 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 4.5) 042/2012/368 alustatud 15.02.2012.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 615,12 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 4.6) 042/2011/956 alustatud 21.02.2012.a. sissenõudjaks AS MEKE Sillamäe ning nõude summaks 1017,25 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses); 3(8)

2-13-50812 4.7) 042/2011/96 alustatud 05.01.2011.a. sissenõudjaks XXX ning nõude summaks 18 700,41 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses). Kokku täitmisel nõudeid Võlgniku vastu summas 63 116,29 eurot. 5) Kohtus pooleliolevate menetluste kohta andmed puuduvad. 6) Muude kohustuste olemasolu ei ole teada. Võlgniku vastu nõudeid kokku 329 408 eurot (63 116,29+266291,71). Võlgniku abikaasa S T vastu on täitemenetluse registri andmetel algatatud lisaks eelnimetatud nõuetele veel täitemenetlus nr 042/2012/1146 alustatud 11.05.2012.a. sissenõudjaks AS SEB Liising ning nõude summaks 22440,64 eurot (täitemenetlus on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses). Kuna pooled on abielus ning vara ja kohustused kuuluvad nende ühisvarasse, siis tuleb Võlgniku abikaasa S T vastu algatatud täitemenetluses olev nõue liita kohustuste summale ning kohustuste üldsumma jagada 2-ga. Kokku erinevaid nõudeid abikaasade vastu summas (1683,42+264 582,87+18,20+7,22+63116,29+22440,64=351 848,64)

351 848,64

eurot

Kokku nõudeid Võlgniku vastu 175 924,32 eurot (351 848,63/2). Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on KOHUSTUSI 06.02.2014 kokku summas 175 924,32 EUR.

ettekande koostamise seisuga

Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning üheselt on selge, et Võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Kuna Võlgnikul vara puudub ning Võlgniku kohustused ületavad Võlgniku vara mitmekordselt ning Võlgnik on töövõimetuspensionär ning tema sissetulekutelt ei ole võimalik kinnipidamisi teha, siis on üheselt selge, et Võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, siis ei saa rääkida majandustegevuse jätkamisest ega tervendamise võimalustest. Ajutise halduri hinnangul ei ole ka reaalne, et Võlgniku varaline olukord lähiaastatel võiks paraneda. Võlgnik on käesoleval hetkel 53-aastane ning on töövõimetuspensionär. Enne seda oli Võlgnik töötu. Võlgniku tehingutest AS SEB Pank arvelduskontol nähtub, et Võlgnik on saanud Töötukassalt töötuskindlustuse hüvitist perioodil veebruar 2010 kuni augustini 2010 ning töötu toetust alates septembrist 2010 kuni novembrini 2010.a. Detsembrist 2011 saab Võlgnik töövõimetuspensionit. Arvestades asjaoluga, et Töötukassa pakub töötutele maksimaalseid võimalusi uue töökoha otsinguil ning vajadusel ümberõpet, ning isegi nende võimaluste olemasolul ei leidnud Võlgnik endale uut töökohta, siis praeguses olukorras on veel ebareaalsem, et Võlgnik endale töökoha leiab. Ajutise halduri hinnangul on ka ebareaalne, et Võlgnikus tekiks lähiajal ettevõtlussoov ning et ta käivitaks ettevõtluse võimalike projektitoetuste alusel ning suudaks hakata lähiaastatel teenima sellises vääringus kasumit, et asuda tasuma oma kohustusi võlausaldajate ees. 4(8)

2-13-50812 Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt ning mingeid muudatusi positiivsuse poole ei pea ajutine haldur reaalseks. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule ise pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et tema ja tema abikaasa makseraskused on tingitud sellest, et nad olid käendajaks oma vanemale pojale K T, kes võttis pangalaenu, kuid ei suutnud seda tagasi maksta ning jäi majanduskriisi ajal töötuks. K T on surnud ja Harju Maakohtu 28.1.2014.a. määrusega lõpetati K T pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Samuti on Võlgnik nimetanud põhjusena oma abikaasa haigestumist ning invaliidsuspensionile jäämist, enda koondamist ja töötust. Kõikidel eelnimetatud põhjustel ei olnud Võlgnikul võimalik oma kohustusi võlausaldajate ees täita. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks siiski enesele liigsete kohustustuste võtmine (kas siis enda või oma laste osas) ja üle oma võimete elamine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust. Kokkuvõte Ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks pankrotimenetlust läbi viia. Ajutise halduri seisukoht Ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks pankrotimenetlust läbi viia, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamise korral võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldajatest siiski on huvitatud võlgniku pankroti väljakuulutamisest, tuleb menetluse finantseerimise tagamiseks deponeerida minimaalselt 2000 eurot. Nimetatud summa kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgsed kulutused. Ajutine pankrotihaldur taotleb: mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne O T pankrotiavalduse menetluses Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

KOKKU

6 tundi

5(8)

2-13-50812 Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- EUR, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks) KOKKU ajutise halduri tasu - 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks) Ajutine haldur on teinud alljärgnevaid kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega (transport, paljundus, bürookulud jms) : Hind, Kauba/teenuse Summa, Nr. Kogus Ühik eur nimetus EUR

0,5

kogum tk tk tk tund

6,40 0,31 3,00 2,30 5,00

Telefonikulud paljundus, tükikulud päringud kinnistusraamust Päringud äriregister töökoha, arvuti, internet kasutus

3,20 9,30 21,00 4,60 30,00

Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 68,10 EUR (sisaldab kõiki makse) Vastavalt PankrS § 30 lg 1 kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ettekande esitamise hetkeks on veel teadmata, kas keegi isik on huvitatud deposiidi tasumisest pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks. Pankrotimenetluses puudub sellises väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur kohtul mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu 420 EUR (koos sotsiaalmaksuga 558,6 EUR) ja kulutuste hüvitis 68,10 EUR. Juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahenditest. Juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 EUR (koos sotsiaalmaksuga 528,01 EUR), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX. Kohtuistung Kohtuistungil 25. veebruaril 2014 vaatas kohus võlgniku pankrotiavalduse läbi võlgniku osavõtuta. Kohus luges ajutise halduri kohtuistungil puudumise põhjendatuks halduri poolt kohtule 06.022014 esitatud taotluse põhjal. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohus asus seisukohale, et on võimalik kohtuistungil pankrotiavaldus lahendada ilma ajutise halduri osavõtuta ning pole põhjendatud istungi edasilükkamine. Ajutine haldur on oma seisukoha esitanud kirjalikult. Võlgadest vabastamise avaldust ei ole võlgnik esitanud. Seega on olemas alused lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 6(8)

2-13-50812 PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgnik on abielus S T, abieluvaralepingut abikaasad sõlminud pole. S T pankrotiavalduse alusel on kohus algatanud ka tema suhtes menetluse pankroti väljakuulutamiseks. Vara ja kohustused on abikaasadel ühised. Võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on aastaid olnud töövõimetuspensionär ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension summas 214,69 eurot ja sotsiaaltoetus 48,58 eurot. Võlgniku sissetulekud ei võimalda sellelt teha kinnipidamisi. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi 175 924,32 eurot erinevate võlausaldajate ees. Tegemist on põhiliselt käendusest tulenevate kohustustega nüüdseks surnud poja poolt võetud laenudele. Võlgnikul on vara kokku summas 0 eurot. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid. Kohus leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. 7(8)

2-13-50812 Kokku on ajutise halduri tasu 420 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 68,10 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 420 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 68,10 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 68,10 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks samalt summalt ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.