2-13-32606
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Velmar Brett
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-32606
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4.4-1/1081) 675,91 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX, (asukoht: XXX, Tel. XXX, Email: XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Võttes aluseks TsMS § 407 lg 1 kohus otsustas:
2-13-32606 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1
Asjaolud
Hageja asus Kostja juurde tööle alates 01.11.2011.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ventilatsiooni lukksepana. 03.12.2012.a. koosolekul teatas ettevõtte juht XXX, et avaldaja tööleping on lõpetatud alates 30.11.2012.a. Avaldaja juhtis tööandja tähelepanu asjaolule, et tööandja on etteteatamistähtaega rikkunud. Tööandja käskis avaldajal veel kaks nädalat tööd teha. 17.12.2012.a. maksis tööandja esindaja XXX kontoris avaldajale sularahas välja töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise. Samuti teatas tööandja, et tööd hetkel pakkuda ei ole, tellimuste saabudes kutsutakse avaldaja uuesti tööle. 2013.a. jaanuaris helistas avaldaja tööandjale ja küsis tööd ja palus tööleping lõpetada juhul kui tööd pakkuda ei ole. Kuna tööandja ei lõpetanud lepingut ega kindlustanud töötajat tööga ega maksnud töötasu otsustas avaldaja töölepingu üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel. Ülesütlemisavalduse saatis töötaja OÜle XXX 14.02.2013.a. tähtkirja teel. 1.2
Avaldus töövaidluskomisjoni
2-13-32606 5) Välja mõista OÜ-lt XXX mõista XXX kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel, summas 1064,88 eurot 6) Välja mõista OÜ-lt XXX mõista XXX kasuks kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 230,22 eur. Kostja TVK otsust ei vaidlustanud, hageja vaidlustas TVK otsuse osaliselt osas, milles avaldus jäi rahuldamata. Seega, võttes aluseks Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1, on TVK 12.06.2013 otsus nr 4.4-1/1081 jõustunud rahuldatud osas. 1.4
Hagiavaldus
Hageja esitas 6. juulil 2013 hagiavalduse, milles palus 1) kostjalt hageja kasuks välja mõista keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest detsembris 2012 TVK otsusega rahuldamata osas summas 60,80 eur; 2) kostjalt hageja kasuks välja mõista keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest jaanuaris 2013 TVK otsusega rahuldamata osas summas 136,69 eur 3) kostjalt hageja kasuks välja mõista keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest veebruaris 2013 TVK otsusega rahuldamata osas summas 68,35 eur 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel TVK otsusega rahuldamata osas summas 410,07 eurot Hageja põhjendas oma nõuet järgmiselt: Töövaidluskomisjon arvestas oma otsuses töölepingus kokkulepitud töötasu (354,96 eur), nimetades seda keskmise töötasuna. Vastavalt 11.06.2009 määrusele nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §2.2. „Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus /.../“ Avaldaja esitas töövaidluskomisjonile pangakonto väljavõte ning maksuameti väljavõte, mille järgi viimase kuue kuu töötasuks oli 491,65 eur kuus. Avaldaja leidis, et kostja ei vaidlusta seda asjaolu ja omalt poolt ka edastas oma töötasutõendi, mis kinnitab sama töötasu suurust.
Kostja vastus
Kostja ei esitanud hagile sisulisi vastuväiteid, kuid leidis, et TVK otsus oli õige ning täiendavad nõuded tuleb jätta rahuldamata.
Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 on tegemist vaidlusega, mida kohus võib lahendada lihtmenetluses. Pooled on oma kirjalikes seisukohtades andnud nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Nimetatud nõusoleku saavad pooled tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Seetõttu lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tulenevalt ITLS § 25 lg 1 viimasest lausest on kohus seotud TVK otsusega selle vaidlustamata osas. Sisuliselt on TVK otsus vaidlustatud ainult selles osas, et aluseks on võetud ebaõige keskmine töötasu. Hüvitise arvestuse aluseks olevat tööpäevade arvu vaidlustatud ei ole.
2-13-32606 Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Vastavalt TLS § 100 lg 4 maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Seega eeldavad TVK otsuse aluseks olevad sätted hüvitise arvutamist keskmise palga alusel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-le 2 arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Tulenevalt TVK otsusest (TVK tl 9 pöördel) on TVK võtnud arvestuse aluseks töötasu 354,96. Kohus nõustub hagejaga, et konto väljavõttega (TVK tl 87) ja e-maksuameti väljavõttega (TVK tl 86) on tõendamist leidnud, et ajavahemiku juuli-detsember 2012 maksis kostja hagejale töötasu summas 491,65 eurot. Seega oli hageja keskmine töötasu 491,65 eurot. Kohus nõustub hageja esitatud arvestustega, et keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest detsembris 2012 oli summas 218,56 eur (491,65/18*8). Keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest jaanuaris 2013 summas 491,65 eur. Keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest veebruaris 2013 summas 245,83 eur (491,65/20*10). Hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 1474,95 eurot (491,65*3). Sellest tulenevalt on TVK otsuses hüvitist vähem arvestatud järgmiselt 1) keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest detsembris 2012 summas 60,75 eur (218,51-157,76). 2) keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest jaanuaris 2013 summas 136,69 eur (491,65-354,96). 3) keskmine töötasu tööga kindlustamata aja eest veebruaris 2013 summas 68,35 eur (245,83-177,48). 4) hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 410,07 eurot (1474,95-1064,88) Kokku 675,86 eur. Kohus leiab, et eeltoodu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2.1
Menetluskulud
Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Velmar Brett Kohtunik Kohtuotsus on digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.